Pisiasjade JUMALA töised päevad

Kuupäevade arvutamine on alati keeruline olnud

2012-01-08T14:12:00.000+02:00

Okei, okei, krediitkaarti mul ei ole, esimesed deebetkaardi preemiapunktid jõudsid kontole 07.11.2011, seega on on järgnev pilt täiesti ootuspärane.

Tuleb vist kähku kulutama hakata, juuli pole enam kaugel. Mida saaks 73.7 preemiapunkti eest? Nuh, 75 punkti eest saaks 2.90 maksvad Hama kõrvakäkid, veel 10 punkti juurde ja saaks annetada Maarja külale tervelt 1.60 €. Tervelt 1.60€, mõtelge! Samas, 2.90 on ikka suurem number ja vajab ka vähem punkte. Äkki võtaks ikka Hama, kõlbavad ehk keskkonnade kägistamiseks (kui plakateid uskuda, on keskkonn peamiselt Tallinnas elav rohelist karva olevus, kes su kingid käruga minema viib, tõenäoliselt oma juhile Ülemkeskkonnale)
Järgmisena liitun ETK kliendikaardiga, räägitakse, et seal on lojaalsetele klientidele suured boonused (ei, päriselt ka, raha tuleb kolinal, peaaegu nagu Swedbankis)

Ära teeninda end ise, loodok

2011-10-17T13:27:00.000+03:00

Peale seda kui Tallinnas kadusid ära 90 päeva kaardid, sest need olid liiga soodsad, muutus pileti hankimine 6 korda tüütumaks (sest kui mingi asjaga pead tegelema igakuiselt, mitte 3 kuu järel, on see kuus korda tüütum, loogish). Ja üldse ei ole tore iga natukese aja järel kilkama hakata "Mu kuupilet sai jälle otsa! Jälle! Ostke mulle uus kuupilet, pliispliispliispliis!"
Ja nii käivitaski ettepanek liituda ettevõtte paketiga mitte just väga pika järelemõtlemisprotsessi ja kui veel mainiti lootust saada soodsalt telefon, mis on ilus, hea ja osav, oli asi selge. Kes ei tahaks peaaegu tasuta telefoni, mille peaaegu kindlasti saab?
Natuke pidi siiski ise ka vaeva nägema, nimelt ei saa kõnekaardiga ühe teenusepakkuja juurest teise juurde kõndida, vahepeal tuleb lepinguliseks hakata. Aga mis selleski hirmsat - hiir hüppas ja tiiger kargas juba aastaid tagasi ja nüüd sünnib iga uus eestlane siia ilma id-kaart pihus ning oskus e-teenindusi kasutada on umbes sama loomulik kui hingamine.
Või siis mitte.
Ariel, kes tööajast mööda linna tuiata, esindusi otsida ja järjekorras seista ei tahtnud, klikkis end iseteeninduse lehele ning asus paketti vahetama. Esimeseks asjaks oli tutvuda võimalike pakettidega, et mitte ämbrisse astuda ja lühikese aja eest palju raha maksta. Üllataval kombel oli pakettide nimekirjas ka kõnekaart.
"Äge," arvas Ariel, "kui kõnekaart on ka pakett, siis äkki ei peagi mingit valulikku liitumisprotsessi läbi tegema, saab hakkama kasutades nuppu "Paketivahetus". Nuh, neil on niikuinii mu nimi, elukoht, meiliaadress, kinganumber..."
Kõige parem tundus Noova, sest "Vali endale kõneminutite ja SMS-ide ja muu blah arv" kõlab nagu "Tee endale ise pitsa" ja me kõik teame, millega lõpeb ise pitsa tegemine - valid vorsti ja paprika, imestad siis, et kust juustu saaks, ning seejärel kappab kohale mingi põder, kes su komplektile ejakuleerib.
Kahjuks ei läinud noovastumine just väga libedalt, ühel hetkel kuvati dialoog, milles midagi valida ei saanud ja nii oligi.
"Äkki nad tahavad, et ma IE-d kasutaks," mõtles Ariel ning vahetas brauserit.
Nüüd ei õnnestunud aga enam teenindusse siseneminegi.
"Mismõttes nagu?" oli Ariel pahur. "Ma olen kogu aeg ju telefoninumbri ja salasõnaga sisse saanud."
Järgmine katse oli idukaardi ja IE-ga, aga mida ei tulnud, oli edu.
Kõnekaart on pakett, aga paketti vahetada ei saa.
Tagantjärele mõeldes ei kulunudki Arielil palju aega taipamaks, et kui peab liituma, siis peab liituma.
Järgmiseks komistuskiviks sai lepingu sõlmimiseks vajaliku SMS-koodi sisestamine.
"Sisesta kood ja kliki "Jätka," ütles juhend ning Ariel sisestas koodi ja klikkis "Jätka"
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel vaatas telefonist uuesti koodi ja sisestas selle hoolikamalt.
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel sisestas koodi veel hoolikamalt.
E-teenindus oli oma järjekindluses järjekindel.
"Wut kind of magic is this?" imestas Ariel.
"Awsi. The perverted one."
Kui e-teenindus käsib sisestada koodi ja klikkida "Jätka", pead sisestama koodi, klikkima "Salvesta" ja alles seejärel jätka.
Ariel oli rõõmus, et e-teenindus nii turvaline on. Ainult nuppu "Jätka" kasutades saaksid ju pahad inimesed sisestuskasti igasuguseid pahasid asju kirjutada.
Peale ühe tibatillukese ja tähtsusetu "blah is not found" teate nägemist saigi Ariel liitumise tehtud, allkirjastas PIN2 abil ja võttis teadmiseks, et 13 eurot kõnekaardi jääki on kantud lepingulise mobiilinduse ettemaksuks.
Või siis mitte.
Umbestäpselt 2 nädalat hiljem tuli Tele2 äriklientuuri müügijuhilt kiri, et nii ei saa rallit sõita. Numbri neile üle kandmine ebaõnnestus, sest selleks peab lepinguline olema, mitte kõnekaart.
"Tohoo tonti," imestas Ariel, logis end e-teenindusse ja nägi, et on tõepoolest kõnekaart.
"T*rak*ratp*tsir*isk," rõõmustas Ariel, kui uus katse noovastuda kuidagi ei õnnestunud, sest ainuke sisestuskast, mida paketivahetusdialoogis täita sai, kandis nime "Ettevõtte registrikood"
Mõnda aega hiljem võnkus Mina_Ei_Lähe_Esindusse-Ariel esinduses, numbrimasinast saadud lipik näpu vahel, ning jälgis, kuidas Xperia Arci ja iPhone 4S-i vahel valinud klient endale iPhone 4 sai, sest 4S-e ei olnud.
Siis pääses ta ise teenindaja jutule, mainis kogemata 13-eurost ettemaksu ja taipas tükk aega hiljem, et teenindaja proovib välja uurida, miks 13 € asemel on järel 1.5 (Ariel oli vahepeal jõudnud osta kaks Tartu tunnipiletit, veidi üle euro tükist). Samuti polnud kusagil jälgegi e-teeninduses tehtud katsest iseseisvalt leping sõlmida.
Kuna Ariel tahtis lepinguliseks kliendiks hakata, et edaspidi mitte lepinguline klient olla, rõhutas ta, et raha kadumine on madalama prioriteediga ning seejärel läks asi kiiremini. Millegipärast ei teadnud teenindaja Arieli meiliaadressi, kuigi oma arust oli Ariel selle kunagi e-teeninduses sisestanud, sest kontaktandmete olemasolul oleks kõnekaardi omanikud võinud piisava staaži korral poonust saada, aga siis selgus, et selleks pidi veel mingil numbril helistama ja Ariel kaotas huvi. Naljakal kombel on õige ja värske elukoht süsteemis ning välja prinditud lepingul olemas ja seda ei peagi eraldi üle küsima.
"Aitääh," ütles Ariel, "aga tehke ikka midagi selle e-teenindusega, sellisel kujul see ei päde."
"Selleks peaksite ametliku intsidendi kirjelduse esitama"
"Nääh," mõtles Ariel, meenutades, kui edukas oli kunagi katse seletada, et ilma parooli sisestamata nägi kahe nädala jooksul mobiilist teiste inimeste kirju.

Hiljem kontorisse tagasi jõudes siseneb Ariel uuesti e-teenindusse ja tuvastab, et:
* pool kaks laupäeva öösel, kui Ariel oli Tartus sünnipäevatamas, on mingi tellimus tehtud ja teadmata ajal tühistatud
* kliendistaažiks näitab e-teenindus 6 kuud, kuigi kõnekaardi puhul oli selleks üle 8 aasta ja lepinguline pole oldud veel päevagi
* kõneeristus maksab 0.64 € ehk vanas rahas 10 krooni ja ei saa kunagi valmis
Ja veidi hiljem Tartus olles - mobiili kell on 4 minutit vale ehk kui Arieli arust on kell 6:18, on õigem 6:22. Kuidas see juhtuda sai, automaatselt peaks mastist õiget aega sünkima ju? Määdžik.
(SK lehel tehtud idukaardi toimingute väljavõte näitab, et PIN2-ga e-teeninduses allkirjastamine polnud teps mitte töölaua taga unes nähtud. Võib huviga oodata, mis jama sellest veel sündida saab)

Eristu hallist massist, telli oma pitsa Zemonia PizZast

2011-09-14T12:44:00.000+03:00

"Ojaa, muidugi saab meilt tellida oma unistuste pitsa ise koostisosi valides. See ongi just see, millega me konkurentidest eristume. Ja see ei piirdu ainult pitsaga, te saate ka valida, mis värvi autoga me selle kohale toome või siis näiteks paluda joonistada karbikaanele lilla kaelkirjaku."
"Tore," rõõmustas Zem, "ma sooviks siis hakklihapitsat päikesekuivatatud tomatite ja."
"Ei-ei-ei," pidurdas Zem ta entusiastliku õhinat, "alustada tuleb ikka niiöelda baaspaketist ehk valida põhi ja peamised komponendid."
"Olgu," ütles Zem, "ma sooviks siis sellist eriti krõbeda põhjaga, millel on palju juustu ja."
"Kohustuslikus põhipaketis on pehme põhi, tomat ja heeringas."
"Heeringas?!" hüüatas Zem telefoni. "Aga ma ei armasta ju heeringat!"
"Pole hullu," lohutas Zem, "te saate selle ju ära noppida. Te ei maksa selle eest midagi juurde, see on tasuta põhipaketi hinna sees. Tomati võime asendada päikesekuivatatud tomatiga, kui te soovite. Ilma lisatasuta."
"Aga ma tõesti ei armasta heeringat," pomises Zem, "ja ma soovisin krõbedapõhjalist pitsat."
"Noh, me võime heeringa lisamata jätta, aga hind jääb samaks, me ei saa põhipaketile eraldi hinda teha. Olete te kindel, et te heeringat ei soovi?"
"Jah, ma tahtsin hakkliha ja oliive ja."
"Kui te olete põhipaketiga nõus, siis saate valida edasi lisapakettide seast."
"Hei, oodake, kuidas oli selle ükshaaval koostisosade valimisega? Te ütlesite ju, et ükshaaval saab valida."
"Ma soovitaks siiski valida paketi kaupa ja alles seejärel minna täpsustamiseni individuaalsete osade abil. Muidu on oht, et tulemus ei meenuta eriti pitsat, seda te ei sooviks ju?"
"Eeeei, aga."
"Lisapakett 1 on salaami, juust, ananass, porgand ja kartul. Lisapakett 2 on kana, peet, porgand ja piim. Lisapakett 3 on sink, juust, porgand ja oliivid, lisapakett 4 on."
"Ma soovisin ju hakklihapitsat!"
"Kohe jõuame selleni. Lisapakett 4 on seened, porgand, juust ja herned. Lisapakett 5 on hakkliha, porgand, tomat ja oliivid."
"Jah! Ma soovin hakkliha!"
"Et siis pakett 5? Mida te lisakoostisosadena sooviksite?"
"Ei, oodake, miks lisapaketis 5 tomat on, see oli ju põhipaketis!"
"Lisapaketiga 5 on lihtsalt rohkem tomatit, mõned kliendid eelistavad väga tomatist pitsat."
"Mina ei eelista, ma sooviks juustu! Kus juust on, kas selles paketis juustu ei olegi?"
"Selle paketis kahjuks juustu ei ole, kui te soovite juustu, siis peaksite valima mõne teistest pakettidest. Üleliigse tomati võite pealt ära noppida, aga see on niikuinii hinna sees, nii et."
"Aga ma ei taha teist lisapaketti, ma tahan hakkliha!"
"Pole probleemi, kui te valite ilma hakklihata lisapaketi, saate hakkliha lisada hiljem ühekaupa valitavate koostisosade hulgast. Nagu ma ütlesin, saab meil erinevalt konkurentidest pitsakatet koostada oma äranägemise järgi, vastavalt oma isiksuse eripäradele. Kui te olete näiteks üks neist, kes armastavad ülikonnaga ketse kanda, on just Zemonia PizZa teile kõige õigem valik."
"Kui ma valin lisapaketi 3, kas te võiksite siis porgandi lisamata jätta? Ma ei armasta porgandit"
"Porgand on väga tervislik."
"Oeh, olgu," alistus Zem, "ma võtan siis lisapaketi 3."
"Nii, praegu on te tellimuses põhipakett ja lisapakett 3. On teil veel soove?"
"Jah, ma soovisin hakkliha. Mis teil ükshaaval valitavate koostiste hulgas on?"
"Ükshaaval saate valida väga suurest valikust. Meil on krevetid, basiilik, kookoshelbed, hakkliha, mille te juba valisite, keedumuna, pekk, mustikamoos, vineer, paprika, sojakotletid, spinat, ravimuda."
"Ravimuda!" vajus Zemi suu lahti. "Nüüd te teete küll lolli nalja."
"Kindlasti mitte, Zemonia PizZa arvestab kõikvõimalike soovidega. Alles eelmisel kuul müüsime suure pitsa ravimudaga, mõnel korral on läinud värnitsaga ja kunagi sooviti näiteks rotimürki, mis nüüd on meil ilusti ka valitavate komponentide loetellu lisatud. Kui te veidi mõtlemisaega vajate, võin ma teile senikaua wubsteppi laulda kuni te otsustate."
"Vaadake, ma pole kindel, et."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, kas te."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, ei."
"Wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-w-wuuub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub. Õnts. Wub-wub-wub-wub..."

Karu viipab kutsuvalt

2011-09-12T20:20:00.001+03:00

Land of the Dead (2011)

2011-09-12T14:15:00.000+03:00

Choose ALL the answers

2011-09-09T16:26:00.000+03:00

"La-laa," mõtles Ariel, "pole ju tegelikult probleemi. ISTQB sertifikaadi saamiseks peab õigete vastuste protsent olema 62.5."
Ja et asi veel lihtsam oleks, on kõik küsimused valikvastustega. Mingit hinnet ei anta, täpselt samasuguse sertifikaadi saavad nii 62.5% kui 100% sooritajad. Raamat, mille põhjal eksam tuleb, pole ka just kõige paksemate killast. Tõenäoliselt saab osa vastuseid lihtsalt pähe õppida, sest kui palju erinevaid küsimusi ikka olla saab, komplektid peaks olema ju sama raskusastmega.
Kõige selle valguses on 75 minutit neile, kelle emakeel pole inglise keel (ja tund teistele), täiesti piisav aeg. Kuna proovieksamid olid üsna hästi läinud, oli Ariel päris enesekindel.
Ja kui leidubki küsimus, millel tundub mitu õiget vastusevarianti olema, tuleb valida neist kõige õigem või vastata lihtsalt huupi.
62.5%, eksole.
Eksamineerija märguande peale pöörasid kõik oma küsimustelehed ümber ja alustasid pusimist.
Ariel ägises omaette ja hõõrus silmi.
Tal oli õigus olnud. Küsimused olidki otsa lõppenud ja talle jagunud vaid üks.
"Why?"
a) Knowledge
b) Money
62.5%
Kas uskuda ideaale täis maailma, kus raamatuid trükitakse ja eksameid tehakse selleks, et lugejad targemaks saaks, et saaksid paika hindamiskriteeriumid, et inimesed saaksid tunnistused tõestuseks oma nutikusele peale pikka ja rasket õppimisprotsessi, või siis... On ISTQB mingi mõttetus, millel praktilist väärtust pole, ja kusagil on mingid onklid, kes raha kühveldavad.
Kui on kaks õiget vastust, vali õigem.
62.5%, eksole.
Aega 75 minutit.
Ariel higistas.

Ükskord ammu Lääne-Siberis

2011-08-29T16:08:00.003+03:00

Suvepäevalised olid juba rõõmsalt käratsedes neile eraldatud majakesse tungimas, kui spordi- ja puhkeküla perenaine käe ette pani: "Enne ei lähe keegi majja, kui reeglid on läbi loetud."
"Reeglid on siin," näitas ta paberile majakese välisseinal.
Sõnakuulelikult üritati neid lugeda ja peale pikka pusimist lõpuks anti noogutustega märku, et reeglitest on aru saadud ning need on teadmiseks võetud.
"Nii et kui välisjalatsitega soovite majja minna, on trahv 10 eurot."
"10 jevrot?" küsisid külalised.
"Jah, 10 eurot."
"10 jevrot?"
"Jah, iga punkti rikkumise eest on trahv 10 eurot."
"10 jevrot?"
"Jah."
"10 jevrot?"

See oleks täiesti kena kohake olnud, kui ainult läheduses oleks olnud poodi, kus rahuldada äkki tekkinud isu sihvkade järele.

Jälgedel

2011-07-30T23:22:00.025+03:00

Kirde-Eesti radioaktiivse üraski (Trypodendron dictoynemicus) jälgedel:

Kirde-Eesti radioaktiivse vihmaussi (Lumbricus dictoynemicus) jälgedel:

Kirde-Eesti radioaktiivse hiire (Mus dictoynemicus) jälgedel:

Pilt/Off

2011-07-20T14:59:00.004+03:00

"Issi, issi, räägi mulle muinasjuttu," nurus Zemmeliine.
"Muinasjuttu, eeh?" vajus Zem mõttesse.
Ta oli kuulnud, et vanasti, kui elektrit, arvuteid ja internetti ei olnud, rääkisid inimesed igavuse peletamiseks muinasjutte, aga kust pidi tema ühe välja koukima?
Ta oli kuulnud, et vanasti, kui elektrit, arvuteid ja internetti ei olnud, tootsid inimesed raamatuid, et sinna muinasjutte salvestada, aga kust pidi tema ühe välja koukima?
"Aga äkki teeks ühe väikese CoD MW23?" pakkus ta.
"Muinasjuttu!" nõudis tütar.
Ilmselt oli ta kiibis mingi viga.
"Olgu, olgu," nõustus Zem igaks juhuks, "aga anna mulle veidi aega, ma mõtlen veidi järele ja siis saad oma muinasjutu."
Zemmeliine naeratas, noogutas ja kepsutas minema.
Paari päeva pärast oli Zemil muinasjutt valmis.

Ühel heal päeval, ammu-ammu, juhtus selline kole asi, et Zemil ja Zemmeliinel läks internett ära. Peale väikest uurimist selgus, et nende teenusepakkujal Pilt/Off-il oli väikeseid probleeme, mingid pahad inimesed vist häkkisid või midagi sellist, aga paari päeva pärast pidavat ühendus taastuma. Taastuski, aga mitte Zemil ja Zemmeliinel. Kannatlikult ootasid nad veel paar päeva ja jõudsid siis järeldusele, et viga on nende enda seadmetes. Arvutitest ei teadnud Zem ja Zemmeliine suurt midagi, vanad inimesed juba ja puha, vanasti ei osanud kõik arvuteid kasutada, niisiis lasid nad oma lapsel Pilt/Off-i tehnilise toe numbrile helistada ja muret kurta. Nad olid küll kuulnud, et Pilt/Off suudab automaagiliselt üle interneti kõik korda teha, aga seekord olid nad vist kogemata mingi suurema supi keetnud, kuigi nad olid kindlad, et ei arvutile ega ruuterile midagi kahtlast teinud ei ole. Pilt/Off-i tehniline tugi juhendas läbi telefoni kuidas oskas, aga tulu sest suuremat ei tõusnud - internetti ei olnud ega tulnud. Tehniku kohale kutsumise eest oleks pidanud Pilt/Off-ile 10 zemooni maksma ja seda nad ka teha ei tahtnud. Ootasid, et äkki saab ise korda.
Lõpuks muutus olukord aga naeruväärseks - kuutasu maksad, aga teenust saanud pole.
Uus kõne Pilt/Off-i abinumbril.
"Kas juhendame telefoni teel või saadame tehniku kohale?" küsis klienditugi. "See maksab 10 zemooni."
Kuna juhendamisest polnud eelmisel korral vähimatki abi olnud, nõustusid Zem ja Zemmeliine nüüd tehniku kohapeale probleemi lahendama saatmisega.
Kaua see aega ei võtnudki. Tehnik tuvastas, et arvutid ühenduvad kenasti ruuteriga, aga ükski veebileht ei avane. Ta sai ruuteri seadistamiseks vajalikud andmed ning vaatas siis karu kõhtu.
"Ahaa!" teatas ta.
Ahaa tähendas, et kõik Pilt/Off-iga ühendumiseks vajalikud seadistused olid ruuterist kadunud.
"Kadunud?" imestasid Zem ja Zemmeliine.
"Täiesti puhas!" kinnitas tehnik rõõmsalt.
"Aga kuidas sai selline asi juhtuda?"
"Aga miks kosmosesüstikud taevast alla kukuvad?" küsis tehnik vastu.
"35.80 zemooni."
"35.80 zemooni? Mitte 10?"
"35.80, mitte 10. Siia 17.90, tagasi 17.90. Te võite selle vaidlustada muidugi, seni on kõik kliendid vaidlustanud. Sellest pole muidugi absoluutselt abi. Aga vaidlustage, kui teile meeldib nii."
"Aga kui te teate, et kõik vaidlustavad, miks siis üldse alguses teine summa öelda?"
"Sest meile meeldib nii. Aga ma seadistasin teile nüüd uue võrgu, nimeks on D, parooliks d1lD0. 64-bitine WEP, raisk!"
Telekas mängis parajasti mingi panevik, kus kõik autod, hooned ja mõned inimesed olid vähemalt kolm korda plahvatanud.
"I'm alright, it's just a scratch!" lehvitas ainuke ellujääja, rusude vahelt välja roniv eideke esimesena kohale jõudnud kiirabiauto suunas.
"Aww man," oli Zem pettunud. "I'm the fucking EMT, for fucks sake!"
Mootor möiratas, kummid kiunusid, eideke mätsiti edukalt kahe auto vahele.
Pilt/Off-i tehnik jalutas rahulolevalt päikeseloojangusse.

Mine metsa / Пошел ты / Fuck off

2011-07-19T20:30:00.004+03:00

Jätkuks Tallinna ühistransporti kaunistavate plakatitele, millel kirjad "Kitsas? Metsas on ruumi küll" ja "Jänes? Metsas pole piletit vaja"

Bliu one, George, sa oled lõpuks kuulus

2011-07-16T06:18:00.000+03:00

Naaberlinnad, nüüdsest naaberlinnamad

2011-06-27T14:46:00.001+03:00

Something, something, something... parem kui vana

2011-06-25T13:18:00.004+03:00

Et vahelduse mõttes teha pots, mille sisuks pole ainult nutt ja hala, räägiks parem, kuidas tagasi saada kõvakettaruum, mille Lenovo Rescue & Recovery sombistumise korral põske võib pista. Mis mul juhtus, oli järgnev - R & R jooksis kokku, tegi eduka katse kogu ketas läbu täis kirjutada ja peale väikest maadlust tekkis olukord, kus R & R polnud enam teadlik ühestki enda tehtud back-upist, küll aga oli kadunud kettaruum. Win7 puhul aitas Folder Options->Hide protected system files linnukese eemaldamine. See teeb nähtavaks kausta nimega RRbackups, kus R & R oma sodi hoiab, aga veel ei ole sealsete failide kustutamiseks õiguseid. Et failidele ligi pääseks, tee kaustal paremklõps, vali Properties, liigu sakile Security ja seal kliki kasutajale õiguste andmiseks Edit, seejärel Add oma kasutaja lisamiseks. Nüüd saab kustutada pikast rodust tähtedest-numbritest koosneva nimega kausta, mina sain nii tagasi üle 30 GB kettaruumi, mida ei olegi nii vähe kui hakata arvutama, mitu % mu 160 GB kettast Win7 ja Lenovo vidinate käes on.
Nii et üsna vähese vaevaga on R & R jälle sama hea kui nt Skype. Viimase katkiminek peale mõnda järjekordset pealesunnitud uuendust on tunduvalt põnevam sündmus kui paari GB kadumine. Huvitav, millal saab valdavaks umbes selliselt kulgev vestlus:
Hüpoteetiline välismaalane: "Eestlased? Te olite need, kes Skype'i tegid, eksole?"
Eestlane: "Mis? Skyte? Ei, sellest ei tea me midagi. Kas see polnud pärit Somaaliast/Afganistaanist/Põhja-Koreast vms vms? Samad tüübid, kes Firefoxi taga?"
Mhmh. Et tu, Mozillus Magnificus. Aasta lõpuks versioonilt 4.0 versioonini 7.0 jõudmine on kiiduväärt, sest eks ole ju parem brauser see, mil suurem versiooninumber. Chrome on mu arvutis jõudnud numbrini 12, Opera 11 ja isegi Internets Exploder on IE9. Uue tulekul eelmise versiooni surnuks kuulutamine... poleks ka midagi jubedat, aga kuhu jääb põnevus ja miljonid allalaadimised, mis nt Ff 3.0-ile osaks said? Või tuleb Mozilla kodukasutajale vastu ja pakub iga uue versiooniga midagi uut ja üllatavat (enterprise-mehed saadeti koledasse pimedasse kohta, tavakasutaja saab ilmselt präänikut siis)
Nt sellist: nuputab hommikune Ariel tükk aega (hommikused Arielid ei ole nutikad), kas on ta nett katki, faili omaniku server katki või midagi muud ja siis saabub selgus - ei ole midagi seisma jäänud, Ff 5.0 uuendab allalaadimisaknas allalaetud MB arvu, laadimise kiirust ja lõpuni jäävat aega vaid siis, kui hiirekursor selle kohal hõljub. Sellest ei piisa, et aken aktiivne on, nihuta kursor akna kohalt nt Skype'i suunas ja tadaa! kõik numbrid jäävad seisma. Muljetavaldav. See hoiab energiat kokku, eksole?
Või siis - millist brauseri versiooni peaks Sertifitseerimiskeskus toetama (toetatud != töötav, viimase puhul selgub niikuinii mingil hetkel, et töötav = peaaegu töötav, abitelefonil helistades on lootust aga vastuseks saada "Ei, seda me ei toeta) ID-kaardi baastarkvara puhul? Kui kõige värskem on FF23.0, kas 21.0 toetamine oleks veel mõistlik või oleks see ürgajalugu? Aga 19.0?
Oinäe, nutt ja hala. Noh, kui juba, siis juba - mismõttesnagu maksab kuu aega ühistransporti 1. juulist mittetallinlasele 17.58€ asemel 27€?

AK

2011-06-18T10:30:00.007+03:00

Millist spordiala te ise kõige enam jälgite?
«Märja T-särgi show!!!!»
Vaadake videot SIIT.

Potsimees.ee

Ma ei viitsi pealkirja välja mõelda, aga mulle ei meeldi ka lahtreid tühjaks jätta, nii et... blaah?

2011-06-17T13:55:00.007+03:00

Eilseks sai mu isikliku Delli tööpäev SK-s läbi. Selgus, et probleemide põhjuseks polnudki sisemine id-kaardi lugeja, vaid hoopis Inteli wifi-kaardi tarkvara. Hea uudis on see, et on lootust olukorra paranemiseks, halb ilmselt see, et XP on opsüsteemina ikka veel väga levinud ja samuti ka Intel® PROSet/Wireless, mis tähendab, et olukorra paranemist lootvaid inimesi võib olla üsna palju.
Wifi-tarkvara ja id-kaardi omavaheline jagelemine on kahtlemata kummaline lugu, aga vähemalt tundub Windows 7 vähemalt sellest probleemist vaba olevat. Samas - kes teab, mida veel välja ujub. Igatahes on selge, et peale pikaaegset XP ja aeg-ajalt Ubuntu kasutamist on 7 mu uus lemmik "operatinng system" (the software that goes tinng). Lenovo haleda resolutsiooni peal on see isegi kasutatav, kuigi XP start-menüü oma tervet ekraani katvate programmivalikutega oli siiski kiirem ja mugavam kui "seitsmes" läbi All Programs lukuaugu piilumine. Viimane Ubuntu on vähemalt mu Delli peal haletsusväärne käkk ja sellest hoian ma eemale. Vbla puhas install aitaks, aga kasutusmugavus on siiski olematu.
Ja kui käkkidest rääkida - Lenovo ThinkVantage ei jäta üllatamast. "Skype on töökindlam" peaks hetkeseisuga päris tõsine solvang olema, nii et Lenovo - võtke midagi ette.

Lenovo Power manageri andmed aku kohta, kui kasutaja on "Standard User"...
...ja hetk hiljem administraatori õigustes
Power plan on mõlemal juhul sama.
Samuti on tore teada, et wifi-kaardi draiverid vajavad tänapäeval enam kui 800 MB kõvakettaruumi (ja tore, et peale kõvakettaruumi õgimist zombistunud Rescue&Recovery vms poolt ma 2/3 ikkagi tagasi sain)
Ja kui kedagi huvitab, kust tuleb selline tore asi nagu "operatinng system", siis...
Ja mismõttesnagu maksab kuu aega ühistransporti 1. juulist mittetallinlasele 17.58€ asemel 27€?
(See on nüüd mu lemmikküsimus, millega ma mõnda aega kõik postitused lõpetada kavatsen. Või siis - peale mingi trammi küljel kirja "Bussiga on soodsam. Trolliga säästad loodust. Trammiga saad kiiremini." nägemist - "Kas kõiki kolme korraga ei saaks?")
((Jah, ma tean, et hinna tõstmine on kõige parem võimalus liiga täis busside/trollide/trammidega võitlemiseks, mis omakorda tuleb ummistunud tänavatega võitlemisest ühistranspordi graafikute hõrendamise abil, aga...))

Kui su läpakal on sisseehitatud ID-kaardi lugeja...

2011-06-13T10:37:00.003+03:00

ja sa oled seni rahmeldanud ja proovinud oma igapäevaseid idu-toimingud ilma töölaual nurki küljest puremata teha, siis on ehk veidi lootust, et järgmine laud elab kauem. Mu isiklik Dell on teist päeva SK-s uurimisel ja loodetavasti saadakse nii targemaks kui parandused tehtud.
Senine seis uue tarkvaraga:
* sisemise O2Micro lugejaga töötab Firefox, nii autentimine kui allkirjastamine. IE puhul lastakse sulle lihtsalt näkku
* kui sa oled suur IE sõber ja tahad tingimata seda kasutada, võtteks abiks nt välise ubsi-auku käiva OK1021 (sest see on kõige levinum ja meeldivalt odav)... ma ei mäleta, mis siis sai, aga Firefox pangestub välise lugejaga allkirjastamise katsel ära. "EstEid plugin has crashed...". Nummi.
Jah, mõnikord peeglisse vaadates avastan ma, et olen kahtlase irve näkku unustanud. Oli ju SK esmane seisukoht, et mul on mingi imelik arvuti (Latitude D830) ja seda nad ei toeta. Aga ilmselt hakkas ID-abiliinile liiga palju ebasõbralikke kõnesid tulema.

Margus Hanson

2011-06-08T21:59:00.002+03:00

"Tallinna linnavõim muudab ühistranspordipiletite süsteemi ja tõstab alates 1. juulist üksikpiletite hindu," luges Ariel ja muigas. Millegipärast polnud ta üldse imestunud.
«Kroonihinnad arvutati eurodesse ümber sendi täpsusega. Nüüdseks on aga selge, et euro tulek ja üldine majandusolukord on muutunud ja samamoodi jätkata ei ole võimalik,» ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

"Peremees, leiaksite ehk ühe euro," sirutas prükkar käe välja.
Kroonide viimastel päevadel oli prükkari sooviks, et sõbralikud inimesed leiaks kaks krooni.
Tema selja taga poeuksel oli silt "Euro hinda ei tõsta."

Lisaks vähendati erinevate piletiliikide arvu, mis peaks toodete seast valiku tegemise lihtsamaks muutma. Abilinnapea sõnul on nüüd igal ühissõiduki kasutajal võimalik valida endale sobivaim piletiliik, ilma et variantide liigpaljusus pead segi ajaks. Tulevikus loodetakse jõuda olukorrani, kus erinevaid pileteid ongi vaid kaks - tallinlastele ja ülejäänutele, sõltuvalt jalgade arvust.
«Mõnevõrra tõusevad vaid talongide hinnad, kaarditoodete kasutamise soodustamiseks nende hinnad aga enamasti hoopis langevad. Näiteks langeb 30 päeva ID-pileti hind 3 sendi võrra,» selgitas Aas.
90 päeva perioodikaardi kadumise valguses on tegemist tõepoolest märkimisväärse hinnalangusega.Kaardi senine hind päeva kohta on 47 senti ja selline sõidutasu ei ole linnavalitsuse hinnangul jätkusuutliku ühistranspordi seisukohalt piisav.
«Samas kallineb endise 90 päeva perioodikaardi omanikule ühistranspordi kasutamine vaid 15 senti päevas, mis muu hinnatõusuga võrreldes ei tohiks olla ülejõu käiv,» ütles abilinnapea.
Njah. Kui seni maksis kolm kuud sõitu tallinlasele 42.18€, siis nüüd 55.50€. Kuus 4.44€ rohkem maksta pole tõesti palju, muude hinnatõusudega võrreldes. 32% hinnatõus pole peaaegu et mainimist väärtki. Mittetallinlane maksis seni 90 päeva eest 52.73€, 1. juulist aga 3*27=81€ Kallinemine kõigest 53,6% ehk 28.27€ ehk 442.33 vanas rahas.
Ütluse "Pole idast kunagi midagi head tulnud" valguses on tore elada Lasnamäest lääne pool, aga kas ühistranspordi hinnatõus on piisav, et panna end ametlikuks tallinlaseks registreerima? Ei. Esiteks maksab selle kinni tööandja ja teiseks - kas ma tahaks elada samas linnas, kus elab Taavi Aas? Ma ei taha, et Taavi Aas samas linnas elaks.
Ja Tallinna TV(HUI) tegutseb ikka edasi...

"0.47 eurot? Selle eest ei saa pulgakommigi." - MH

Prepare for problems

2011-06-08T20:07:00.005+03:00

"Plurts!" sülitas Zem suuloputuse kraanikaussi, põrnitses siis peegelpildi turritavat juuksesalku ning sirutas käe kammi järele. Kuna ta seda alatasa tagataskus kandis, oli see äraistutud, pehme ja kõver. Ning armas, millegipärast. Võib-olla sobis kumerus ideaalselt Zemi pea kujuga, võib-olla oli asi milleski muus. Kamm oli Zemiga olnud terve igaviku, selle vanust sai lugeda ära murdunud piide abil. Iga kuu aja tagant murdus üks pii ja põgenes teadmata suunas. Kamm oli nagu sügisene puu või kalender. Sellest polnud eriti midagi, mida vanemaks sa saad, seda vähem piisid on sul vaja.
Kammimine tegi Zemi alati kurvaks.
Mõnikord ta ka kartis natuke.

"Jah," kinnitas Zem, "ma tulen reedel."
"Ot, mis," võpatas ta kohe peale toru ära viskamist ja jõllitas telefoni.
Oligi reede. Ta oli olnud järjekordselt laisk kalendrist lehti ära rebima.
Pahuralt sirutas ta käe ja rebis 6 tükki vähemaks.
Peale väikest mõtlemist rebis ta veel 18 lehte välja, kortsutas kägarasse ja tampis prügikasti. Kalendrisse jäi neid veel piisavalt.
Zem oli rahul.

Takso vuhises mööda tühja tänavat,
Ümbruskond polnud tuttav ning Zem vaatas algul küsivalt juhi poole, siis imestunult taksomeetrit. Numbrid kerisid meeletu kiirusega selle summa sularaha poole, mis Zemil rahakotis oli ja see oli veidi murettekitav.
"Mis, kas see teeb mingi 2 Zemooni kilomeetri eest?" mõtles ta. "Kas ma peaks äkki paluma poole tee peal kinni pidada?"
Ent ta polnud päris kindel, kus ta täpselt on.
"Kas ma sõidan ikka õiges suunas?" küsis taksojuht.
"Ma pole selles päris kindel," vastas Zem ja taksojuht sõitis edasi.
"Aga äkki ma pean kinni ja vaatan kaarti?" küsis ta mõne minuti pärast.
"Jah, see oleks tark tegu küll," vastas Zem ning taksojuht peatus, uuris mõnda aega kaarti ja sõitis siis tuldud teed tagasi.
"Kaardiga saab ka maksta," vastas ta Zemi vihjele rahakoti paksuse kohta.
Taksomeeter jätkas numbrite kerimist, nüüd juba selle summa poole, mis pangaarvel oli.
Öö oli vaikne ja soe.

Zem pühkis higi ja pilgutas silmi.
Numbrid tablool vilkusid sihikindlalt nulli suunas ja see oli veidi murettekitav.
"Ime, et mul veel halle juukseid ei ole," mõtles Zem. Ja alles see oli, kui ta pedaalis kiharate lehvides mööda tänavaid, saatjaks abirataste kõrin asfaldil. Ja õhk lõhnas värske kurgi ja liblikate järele, kuigi läheduses ei kasvanud kumbagi. Oli jäätist, mida nüüd hoolikalt taimerasvasisaldusega jäätiselaadseks maiustuseks nimetati, aga siis oli see olnud oi kui hea. Keset vaikset ja sooja päeva.
Ja siis äkki oligi kõik, nagu põnevusfilmides tavaks, seiskus kell peaaegu et viimasel hetkel, kuvades ekraanil "00:OO:O5.11"
See polnud esimene kord.
23. kui täpne olla, aga Zem ei rääkinud sellest kellelegi.

"Okei siis," mõtles Zem, "praegu pole kiire hetk, võib küll varundamisega tegeleda."
Tekst, mis rääkis kokkukukkunud arvuti päästmisest nupuvajutuse abil, oli piisavalt ahvatlev ja Zem klikkis "Yes".
Veidi aja pärast ta enam eriti rõõmus ei olnud.
Kõvakettaruumist oli alles ainult kolmandik ja tegemist oli alles teise Lenovo poolt välja pakutud igakuise backupiga.
"Aga... äkki leian ma selle koha üles, kus neid hoitakse, ning saan vanema ära kustutada?" mõtles Zem.
Ega ikka ei leia küll, aga õnneks on Lenovol selline tarkvara nagu ThinkVantage Rescue&Recovery, mis nende taastefailidega tegeleb ja kus igaühe juures ilusti kustutamisnupp on.
Sel korral ainult kaks kustutamisnuppu, sest Zem oli ju ainult kaks taastepunkti loonud. Ta vajutas ajaliselt vanema faili juures olevat ja jäi ootama.
Minutid möödusid, aga ta ootas ikka veel.
"Kaua võib kustutamine aega võtta, isegi kui tegemist on 35 gigaplögapaidiga."
Tunde? Eip. Niikaua, kuni kõvaketta ruum otsa saab.
Just.
Taastefaili kustutamine sööb ära kogu vaba ruumi kõvakettal.
Kogu. Vaba. Ruumi.
"Please wait while the backups are deleted" ütles kiri ekraanil ja Zem ootas.
Võib-olla on see ajutine nähtus ja siis on kõik jälle korras.
Aga iga veidi aja järel F5 vajutades pidi ta jälle konstanteerima järjekordse gigabaidi kadumist Lenovo apla rakenduse kõhtu.
40 GB vaba.
39 GB vaba.
38 GB vaba.
"Deleting the oldest backup isn't possible. R&R creates cumulative backups which means the older backups are required for the newer backups to work." oli Lenovo foorumis kirjas ja Zem mõtles: "Mida kuradit? Mis mõttes kumulatiivne, kui backup nr 2 oli kõvasti suurem kui backup nr 1 ja nende kahe vahele jääva aja jooksul oli kõvakettale salvestunud heal juhul paarsada lisamegabaiti?"
Ja: "Mismõttes ei ole võimalik, kui esimese backupi juures on ilusti nupp "Delete"
Ja seejärel: "Mismõttes ei kuva te ekraanil marketing-hülgemöla asemel hoiatust, et vanimat ei saa esimesena kustutada, kui te pole olnud piisavalt nutikad et a) teha nii, et nupule vajutamine ei teeks midagi hirmsat või b) koristada seda kustutamise nuppu üldse ära."
Sest praegu oli Lenovo's Enhanced Backup And Restore'i (teise nimega Lenovo ThinkVantage Rescue&Recovery, ilusal lapsel ikka mitu nime) protsess olekus "Not responding" ja kõvaketta täituvust näitav indikaator punane. Vaba ruumi alla 10 GB, jei?
Ja isegi pärast R&R mahatapmist, uuesti proovimist ja lõpuks mõlemast backupist lahti saamist ei saanud tagasi kogu kõvakettaruumi, kolmandik oli ikka teadmata kadunud. Samuti olid kadunud kõik Windowsi enda taastepunktid ja neile määratud kettaruum oli keeratud 0 baidi peale.
"Pask," mõtles Zem higi pühkides, "ma tahan kardinaid või kuhugi pommi panna või mõlemat."

Töötab - ei tööta - töötab - ei tööta - ei tööta - ei tööta - ...

2011-06-07T14:06:00.002+03:00

"For fuck's sake," ägas Zem ja otsustas Skype'i automaatse uuenemise välja lülida, et see edaspidi ilma hoiatamata peaaegu et toimivast lootusetult kokkukukkuvaks ei muutuks.

Näpunäiteid algajale Thinkpadi-kasutajale

2011-06-02T20:54:00.007+03:00

* Kui sul õnnestub vaid iga kümnes kerimisriba kasutamine ja sa tänad Tehnovidinate Jumalat multi-pulti-kümme-sõrme-korraga-puuteplaadi eest, vaata puuteplaadi seadeid: Smart Check Settings->Scrolling Region Filtering ja lülita see välja (vaikimisi sees). Kirjeldus on küll "When enabled, this filter helps to predict when you are intentionally using the one-finger scrolling region. If you notice you accidentally trigger scrolling, enable this filter.", aga see toimib täpselt nii hästi kui toimivad need asjad, mis toimivad sitasti.
* Kui Fn+F6 kuvab Communications Utility käivitamise asemel mikrosekundiks veateate selle kohta, et programm ei mahu mällu, installi utiliit uuesti.
* Kui peale Communications Utility installimist ei saa enam muuta veebikaamera seadeid ja see on viimase "aga ma pean ju kõiki nuppe ja linnukesi näppima" tõttu mustvalge ja pea peale pööratud, installi kaamera driverid uuesti
* Kui erinevate uuenduste paigaldamise käigus sinise surmaekraani saad, ära imesta. See peabki nii olema.
* Kui su Mõttepolster keeldub esimesel korral talveunest ärkamast, hoia sisselülitusnuppu all ja vajuta siis uuesti. See on ju nii kena, kuidas see roheliselt helendama hakkab.
* Kui korpus puuteplaadi kõrvalt nõtkub (või ekraanitagune), käsitse arvutit hellemalt. Või hangi mingi, mis on soome sepa poolt rängast rauast tehtud.
* Kui trükkides on kuidagi kummine tunne ja aeg-ajalt avastad, et thti on pudu, vajuta kõvemini. Terviseteadlik kontoriinimene treenib ka näpulihaseid ja ega ilmaasjate Thinkpadide klaviatuure maailma parimaks peeta.
* Kui madala resolutsiooni tõttu Wordis tähed igerikud ja auklikud tunduvad, vaata ekraani kaugemalt. Või hangi FHD ekraan.
* Kui sind nörritas D830 logisev wifi-lüliti (peamine viga, mida arvustustes ette heideti), siis pead rõõmustama Thinkpadi oma üle, mis logiseb vaid siis, kui selle üles leiad (ning omad kruvikeerajat või pikki küüsi, millega seda urgitseda)
* Paremal pool asetsev kõrvaklapiauk on tunduvalt parem kui vasakpoolne, sest tuletab parema käega hiirt kasutavatele inimestele meelde, miks on head bluetooth-klapid.
* Kui laadijasse siirduv juhe on jäme nagu boamadu, kaalub rohkem kui 65W laadija ise ning osutab pusa lahti harutamisel sama innukat vastupanu nagu boamadu seda teeks, haara kätega peast ja ahasta: "Mida kuradit nad küll mõtlesid!!!!!!11!"

Kvaliteetmeelelahutus, jipii

2011-06-02T20:15:00.005+03:00

Kohe-kohe toimub suurim uudis (päriselt ka, suurim) sellesuvises teleelus - alustab eeskätt meestele mõeldud uus telekanal Kanal12 (ja teleelu on nii nummi sõna - te-lee-lu).
"Laupäeviti pakutakse katastroofifilme, kus tegevus käib maavärinate, tsunamide, asteroidide, hiigelputukaparvede, megavulkaanide ja muude huvitavate loodusnähtuse ümber."
Ehk siis kõik need halvimatest halvimad filmid, mida Kanal2 seni näidanud on ja rohkemgi veel. Kanal11, aga plahvatustega seebivahu asemel. Tõeline pasalasu.
* ootab huviga, äkki on isegi põhjust tv-pulk enneaegsele pensionile saata ja "päris televisioon" hankida (Mega Piranha, 2012 Doomsday jt klassikud, nt)

Rahvuslik uhkus, nüüd veel õhem ja kergem

2011-05-24T13:57:00.005+03:00

Väike vahekokkuvõte, mis sisaldab palju hala ja kiunu:
* uus ID-kaardi tarkvara ei toeta Delli sisemist O2Micro lugejat
* O2Micro olemasolu takistab väliste lugejate tööd viisil, mida on raske ennustada
* peale selle välja lülitamist device manageri kaudu läheb elu veidi ilusamaks, aga nüüd on mul mingi mõttetu mittetöötav vidin arvutis ja pean juurde ostma mingi välise käki, mis ahnitseb ära veel ühe ubsi-augu (mälupulk, väline ketas truecrypti partitsiooniga, mp3-mängija, fotoaparaat, hiire saatja, klaviatuur, jahutusalus, 3G-pulk ja TV-pulk piidlevad üksteist kahtlustavalt ja on valmis kõik enneaegselt startima 3 olemasoleva ubsi-augu poole) või elab siis expresscardi pesas, maksab palju raha ja pole tõenäoliselt korralikult toetatud, sest et...
* miski ei ole korralikult toetatud
* jah, firefox ei ole ka korralikult toetatud. PIN2 allkirjastamine suedebankis põhjustab peale pisikest mõtlemist teate "Estonian National Pride has been properly violated (Blop! "Good morning!")
* kui seni kärvas PIN2 allkirjastamine peale iga suuremat Firefoxi uuendust, siis Uue ja Vahva Kiire Arendustsükliga läheb veel lõbusamaks?
* ID-kaardi tarkvara olemasolu takistab järelteenindajatele (EMT, pangad) mõeldud sertifikaatide staatuse muutmise, PIN-i uuendamise jms tarkvara, nii et praeguseks on esimene mu arvutist eemaldatud
* kuna mu arvutis pole ID-kaardi tarkvara, siis on välise lugeja ostmine kahtlase väärtusega tegevus, kui ma sellele just mingit muud otstarvet ei leia (Ariel has been violated by an unsupported smart-ass reader (Blop! "Good morning!"))
* kuna hetkeseisuga on ainuke mulle teadaolev viis mu suedepanki kontole ligi pääseda (teha ülekandeid, osta ID-pilet, vms vms) on ID-kaardiga sisse logimine, siis... Blop.
* kuna aeg-ajalt jõutakse mu blogisse otsinguga "pin allkirjastamine", "id-kaart ei tööta" vms, siis hoolikal kuulamisel kostaks ilmselt Eestimaa eri otsadest blop-blop-blop.

Uhkus anda oma panus (väike ja õhuke)

2011-05-18T16:51:00.007+03:00

Ariel, kes jätkuvalt pakatab suutmatusest aru saada, kas nina eest lipsanud buss sõitis mööda 5 minutit varem või oli tegemist eelmise, 10 minutit hiljaks jäänud bussiga, vaatas mõtlikult peatusesse kleebitud Apple'i reklaamplakatit ja kratsis kukalt. Midagi selles oli ebatavalist, kuidagi valet, mitte küll nii silmatorkavat kui "Steve Jobs soovitab paigaldada Macbooki Windows 7", aga ikkagi.
Siis jõudis talle kohale.
"Üks kergemaid ja õhemaid sülearvuteid maailmas," seisis 11-tollise Macbook Air'i reklaamil.
Rasked ajad ilmselt õunameestel, kui enam ei saa toodet reklaamida kõige õhema ja kergemana. Prooviks uudset lähenemist ja kuulutaks, et see on lihtsalt nii hea, et paksus pole oluline?
Aga uudiseid lugedes selgub, et püüdlused õhema ja kergema vidina poole on jätkuvalt prioriteediks. Nimelt tegi Apple Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI) ettepaneku töötada välja väiksemad SIM-kaardid, et oleks võimalik toota õhemaid seadmeid.
"Mingil hetkel tulevad teised tootjad järgi, kuna nutitelefonide suurus ja kaal hakkavad olema üliolulised," ütles tehnoloogia-uuringute firma IDC analüütik Francisco Jeronimo.
"Fuck yeah," ütles anonüümne ja unikaalne fänn, "ma tahan, ei, ma nõuan, et mu telefon oleks nii väike, et ta ära kaoks. Ma ostan iga kahe kuu tagant uue ja kuna elektroonikat ei tohi lihtsalt põõsasse visata, siis on mul neid terve kuradima virn."
Tulevikus lahendatakse see probleem ilmselt iPõõsaste abil, kuhu võib telefone ja muud elektroonikat visata (muidugi ainult Apple'i tooteid).
Veidi kaugemas tulevikus, kui tooted on piisavalt väikesed, oskavad nad iseseisvalt spetsiaalsetesse iPõõsastesse kaduda.
Väike on hea.
Vist oli Apple see, kes tutvustas maailmale läpakaid, mille akut vahetada ei saa. Kindlasti oli Apple see, kes tegi kahtlase liigutuse, nusserdades iMacis olevate Western Digitali kõvaketaste firmware'iga, et neid raskem vahetada oleks. Ise lisatud ketta puhul jäävad ventilaatorid täisvõimsusel pöörlema ning Mac OS teatab riistvara testide mitteläbimisest. Võib-olla on Apple see, tänu kellele on meil tulevikus väiksemad SIM-kaardid. Või siis seadmed, mille kasutamisel pole vaja liigsetele pisiasjadele - lülita vaid iMasin tööle, ühenda spetsiaalse iPordi abil oma peakesega ja lase ajul iMasinale öelda, mida ta tegema peab, või vastupidi. Ja kui protsessi käigus midagi põõsasse läheb, pole ka hullu.
Väike on hea.
Seda mõistab ilmselt ka "kes iganes id.ee lehekülje taga seisab", sest seal on kirjas:
"Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:
USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda."
Yez-yez, läpaka sisemine idukaardilugeja on väga teretulnud nähtus. Kaob ära ainult koos läpakaga ja ei moodusta kaasaskandmisel kotti või mujale mingit muhku, mis näeks välja nagu...
Ja kõik on tore ja hea, kuni kohtud ühe väikese pisiasjaga.
Uute id-kaartidega asjatamiseks on vajalik uus id-kaardi tarkvara. Mis on tore ja särav ja mugav installer, teatades, et arvuti on täis aegunud pehmevara nagu Digidoc ja Firefoxi draiver ja blaah ning paigaldab kõigest uuema versiooni vähema arvu hiireklõpsudega kui kulub uues Ubuntus akna sulgemiseks. Ja...
SEE RAISK EI TÖÖTA.
Miks ei tööta? Alati on ju? Võinoh, alati peale uue versiooni tulekut on midagi külili kukkunud, suunurgast ila niristades, aga see on ju Eesti Oma Id-kaart, me armastame teda ikkagi, onju?
Selgituse leiab id.ee lehel veidi ringi jalutades.
"Uut ID-kaardi tarkvara on võimalik kasutada järgmiste kaardilugejatega:
Omnikey CardMan 1021 (USB)
Omnikey CardMan 4040 (PCMCIA)
Omnikey CardMan 4321 (ExpressCard54)
JSP-CR900 (Microlinki All-in-one lugeja)
HP SmartCard klaviatuur (ED707AA#ABB) NB! HP SmartCard klaviatuur ei pruugi töötada kaardilugejana Linux ja Mac OS X keskkonnas kuna puuduvad vajalikud draiverid. Windowsi operatsioonisüsteemis töötab kaardilugejana aga puudub PIN-pad funktsionaalsus.
SCM SCR 3310 (USB)
SCM SCR 3340 (ExpressCard54)
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)
Oma kaardilugeja margi ja numbri leiad kas kaardilugejalt või selle pakendilt. Kui lugeja antud nimekirjast puudub, soovitame ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks kaardilugeja välja vahetada."
Tõstke nüüd käsi, kes teab, milline neist on sülearvutisse sisse ehitatud.
Ariel vaatas mõtlikult CardMan 3621 lugejat, mis töölaual asub, seejärel pilu, mis Delli vasakul küljel, ja ohkas.
"No ma võin ju proovida kõik id-kaarti vajavad liigutused töö ajal ära teha või osta veel ühe seadme, mis ubsi-augu hõivaks, ja oodata aegu, mil väline lugeja on nii väike, et ära kaob," mõtles Ariel ja käivitas brauseri.
"Jee," rõõmustas ta, nähes, et seekord isegi õnnestub Firefoxiga Swedbanki siseneda.
Ja rõõmustas veel, kui nägi ilmumas nuppu "Allkirjasta."
Ja siis oli kõik.

Ja Firefox on isegi edukas, IE8 sureb enne PIN1 sisestamist...
(Ah et mis käib kolme punkti asemele? Ropud sõnad)

Delfirooniks

2011-05-14T20:45:00.005+03:00

Miks pagana pärast on pool euronics.ee esilehte delfi päralt ja kelle hea mõte on riputada menüü 2 km allapoole, nii et seda kasutada ei saa? Kahtlustaks linuxlaste armeed, kelle peakestest on pärit Unity ja Gnome3, aga IE-ga on korras. Võinoh, kuivõrd saab korras olevaks nimetada asja, kus paistab delfi. Ja mis töötab ainult IE-ga.

(Ühel hetkel lähitulevikus avastad niikuinii õudusega kusagilt telekate kategooriast kommentaarid stiilis "Muidugi oleks tore, kui "aher" naine ei elaks pensionini, aga see on rohkem utoopia valdkonnast")

((Delfi väljalõikamisel nt Adblockiga kuvatakse menüü 4 km allapoole. Tean! Nad palgasid veebiehitajaks selle juristi, kes ühele teatud kinnisvarafirmale õigustühiseid üürilepinguid heegeldab ja kel oli hetkel lihtsalt veidi vaba aega))

Lisan veel ühe paari sulge:
(((Miks IE-kasutajatele delfi päist näkku ei topita, ah?)))

Ultravägivaldne tallinn.ee testija Ariel III lendab nagu lind

2011-05-14T09:35:00.005+03:00

Seaded: vaikimisi (Kas suvakasutaja taipabki üldse nuppu "Täpsusta" klikkida? Igatahes oleks muutmisel veel huvitavamaid tulemusi, alati on, tallinn.ee planeerija vihkab täpsustusi)

Jalgsikäigu kiirus (km/h): 4 (piisav, et centipede'id sind kätte ei saaks)
Jalgsi max teelõik (km): 0.5 (katsed on tõestanud, et centipede'i jalad lähevad pikema maa läbimisel sõlme ja olend kukub pikali)
Ooteaeg peatuses: 3.0 (see on mõistlik, ma ei tahaks ka üle 3 minuti oodata, et jõuaks kohale buss, mis pidanuks seal olema 15 minutit tagasi)
Maksimaalne ümberistumiste arv: 3

Kahtlemata on märgitud 5.7 km teekond (mis ei ole pikem kui 0.5 km) ahvatlevam kui oodata 11 minutit (11 on pikem kui 3.0) bussi nr 17, mis viiks peatusesse "Vambola", kust tuleks kõndida majadevahelist otseteed kasutamata metsikult pikk 1.2 km. Või väljuda Kristiine keskuse juures ja sõita edasi trolliga nr 9 peatuseni "Lepistiku", kust on kõndida vaja tervelt 1 km.

Reklaam bussiküljel soovitab kasutada tallinn.ee planeerijat, muidu jõuab mees enne jooma minna, kui sa töölt koju jõuad (ainult iga kuues pood Tallinnas ei müü alkoholi).
Nana-nana-nana...Bbatmaaan!!!!

Please respect the will of the many

2011-04-30T15:08:00.001+03:00

"Blah. Blah. Blah," porises Zem kanaleid vahetades. 618 telekanalit ja olematu kogus põnevust. Lõpuks otsustas ta korralik kodanik olla ja klõpsas Pealinna TV peale.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.

Kati Murutar

2011-04-27T17:07:00.001+03:00

Ariel ei kasuta tegelikult Ubuntut. See lihtsalt on. Miks? Mm... sest kõigil on ja popp ja noortepärane ja puha? Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta ja see lihtsalt on, sai ta alles nüüd teada, et 11.04 toob endaga kaasa Unity, mis 11.10 tulekul Gnome'i lõplikult välja vahetab. Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta, ei oska ta ka ennustada, kas Unity on kasutatav või on Mark Shuttleworth hull nagu...

Ultravägivaldne testimisspetsialist Ariel III integreerub Tallinna

2011-04-22T17:49:00.002+03:00

"Helista mulle siis kümme minutit enne liikuma hakkamist," ütles onu Uuno.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.

Nada

2011-04-16T01:04:00.002+03:00

Onu Uuno, kelle esimene armastus oli mu tädipoja elukaaslase ema, ja kes seega pole tegelikult üldse onu (ega Uuno), tegi vastutulelikult lähiümbruse tutvustuse ja erilise uhkusega näitas Maxima poodi.
"Vaata kui palju inimesi järjekorras on," teatas ta rõõmsalt.
"Alati, kui siia tulla, on järjekorrad poolde poodi," kordas ta üle, kui nägi, et see mulle muljet ei avaldanud.
Hmnjah. Maalt ja hobusega, ei saa aru saamagi, mida head on sentimeetrilaiustes riiulivahedes, milles lookleb human centipede. Iga kolmanda lüli nimi on Larissa (see on nagu see paksem koht vihmaussil, mis paljunemises osaleb vms vms).
Ja mitte ainult Maximas. Illusioon, et Tallinna ühistransport käib minuti täpsusega, purunes neljandal Tallinnas olemise päeval, kui ma otsustasin mingist vahepealsest peatusest jalgsi edasi minna, sest järgmise bussini oli plaani järgi üle kümne minuti. Mõni minut hiljem sõitis see buss must mööda, aga vähemalt sain värskes õhus jalutada ja leida poe, mille sildil kiri "Konsum". Tuju läks kohe heaks, selliseid silte on Tartus ka, aga nii kui ukse avasin, naeratas mulle vastu... human centipede. Inimestest ja kaupadest vaba ruumi oli umbes 1.52 ruutmeetrit. Kusagilt kuivainete riiulist vonksles aeg-ajalt välja müüja käsi. Tal oli isegi triipkoodilugeja!
"Onu Uuno, mis sul viga on?" tahtsin ma keset ekskursiooni küsida, aga võib-olla on viga hoopis minus. Võib-olla, kui spetsiaalsed prillid ette panna, näeks et...
(I have come here to chew bubblegum and lick ass... and I'm all out of bubblegum.)
See seletaks nii mõndagi. Nt miks on autod Tallinnas nii suured nagu nad on ja kiirendavad külg ees punase tule alt. Liiga palju gaasijalgu. Või miks juuakse seda asja, mis kraanist tuleb - umbes millegi sellise tarbimine on ilmselt harjumise asi. Võib-olla juba DNA-s sees. Ma pole veel ära õppinud, kummast kraanist tuleb atsetoon ja kummast mingi muu ollus.
Kõrvalkorteris turtskõõksub keegi nagu oleks tal orav kurgus. Ilmselt on ta esimene lüli.

Figaro siin, Figaro seal

2011-04-13T19:42:00.005+03:00

Njah. Niipalju siis peakorterist, kuhu edaspidi satun vist üsna harva. Täna kella ühest kolisin ümber ühte teise kohta, mis asub... ühes teises kohas, umbes 23 km eemal. Dildo Plaza, jah, see see on. Mugavalt töökohale lähedal asuva korteri leidmine läks just veidi keerulisemaks. Plazas olen ma ilmselt augustini, aga võib-olla isegi aasta. Äkki oleks kaval midagi kergteisaldatavamat leida. Näiteks telk. Ja Tallinn on üks suur auk ja vanal heal eesti ajal tehtud ühistransport hüppab umbes täpselt nii nagu orav. Täiesti võimalik, et ühel heal hommikul oleks ~~maja~~ telgi seina küljes hoopis troll 2.

Järgmisena siis... ninasarvik?

2011-04-13T16:58:00.002+03:00

Hommikul tšillis välisukse kõrval seinal orav. Lõuna ajal istus mu kõrvallauas Tarvi Martens. Põnev, jaa.

Esimene potsatus Tallinnast

2011-04-12T22:20:00.002+03:00

Nii ongi. Midagi pikemat ei viitsi hetkel kirjutada. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, aga jällegi - ei viitsi mindipulga üleslaadimisvõimet uurida. Eks ta nirune ole, aga vähemalt on nett. Homme juba vut-vut tööle.

Djängo 4

2011-03-25T17:37:00.001+02:00

"Et ma... võin siis tulla?" uuris Zem
"Jah, muidugi, lase aga käia" naeris Zemmeliine ja patsutas patja enda kõrval.
See oli kõige ilusam heli, mida Zem kunagi kuulnud oli, aga tal oli veel küsimusi.
"Aga mis sellest saab?" küsis ta nööri sikutades.
"Ei sellest ei ole midagi."
"Huvitav," pomises Zem, "tavaliselt on see probleemiks, noh, mitte alati, mitte alati, aga juhtub. Nii et võib, jah, et sellest ei ole siis midagi?"
"Oh miks, ei, ma tahtsin sind vaid segadusse ajada."
"Mismõttes?" kogeles Zem ja astus sammukese tagasi.
"Reach out and touch cake!" röögatas miski ta selja taga ja Zem teadis, mis edasi juhtuma hakkab.
Taak oli näljane.

Mobiiltelefonid

2011-03-19T00:28:00.002+02:00

Ei. Neid meil ei ole.

Djängo 3

2011-01-16T16:31:00.001+02:00

Jalad harkis ja neis värin, seisis Zem nõlval ja mõtles, mida edasi teha.
Jah, alla ta kuidagi saaks, ent pärast üles? Ta vaatas kallakut, päikeses tuhmilt säravat jääd ja jää vaatas vastu. Tume, paks, ulatudes juulini välja.
"Kui sa hea poiss oled, saad pärast väikese paki maasikanätsu," oli Zem talle lubanud.
Zem oli toona purjus, mäletas ta, seega see ei lugenud.
"Mis mõte sel üldse on?" lõi Zem käega ja otsustas parem ringiga minna, ent siis tõmmati köis pingule.

See Blogi!

2011-01-10T20:09:00.004+02:00

Selle Blogi ainulaadsus seisneb selles, et iga komponent on juba iseenesest mitmetoimeline. Sellesse Blogisse kokku koondatud ja patenteeritud tehnoloogia alusel keerulise töötluse läbinuna omavad need kumulatiivset toimet ning moodustavad võimsa jõu, mis annab vapustavaid tulemusi ja mõjub meie organismile taastavalt (erinevalt mõnest tootest, mis on tehtud vanapaberist ning ei sisalda transrasvhappeid).
Juba Selle Blogi lugemise alguses paraneb oluliselt üldine enesetunne ja täheldatatakse ägedate haigussümptomite kadumist. Oma verd parandava toime tõttu laiendab ja täidab Selle Blogi lugemine kapillaarseid veresooni ning annab märgatavat kasu südame-veresoonkonna haiguste korral nagu arütmia, stenokardia, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, I-II staadiumi hüpertoonia, vegetatiivne düstoonia, veenilaiendid, tromboebiit.
Eriti kasulikku toimet avaldab Selle Blogi lugemine selliste ebameeldivate vaevuste puhul nagu peavalu, liigesevalud, halvatus, päraku-uurised, enesetapp, lihaste väsimine, vererõhu kõikumine, tundlikkus ilmastiku muutuste suhtes. Selle Blogi toime on hindamatu tugi- ja liikumiselundite haiguste korral, lugemine aitab suurepäraselt artriidi, artroosi, podagra, meniski ja puusaliigese vigastuste, reumatismi, neuriidi, osteokondroosi, radikuliidi, selgroovaevuste, kurvameelsuse ja kukekannuste vastu.
See Blogi toimib väga efektiivselt ka kilpnäärmehaiguste, paelussi, diabeedi ning samuti silmahaiguste (lühinägevus, glaukoom, konjuktiviit jm) korral.
Selle Blogi lugemine annab kiire ja positiivse tulemuse luumurdude ja operatsioonijärgsete õmbluste paranemisel, traumadest taastumisel, peale insultide ja infarktide üleelamist. See Blogi avaldab kiiret ja sihipärast toimet seedetrakti tegevuse paranemisele ja puhastab maksa ning seda kasutatakse edukalt düsbakterioosi, kroonilise koliidi, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite, pankreatiidi, hepatiidi, aneemia, põiekivide, tsüstiidi, hemorroidide ja nudinäpsuse korral.
Selle Blogi lugemine profülaktilisel eesmärgil aitab ennetada grippi, ülemiste hingamisteede haigusi, kõikvõimalikke bronhi- ja kopsuhaigusi (pneumoonia, bronhiit, astma), õnnetusi, annab suurepärase tulemuse põskkoopapõletiku, parodontoosi, kõrvapõletiku jm korral.
See Blogi normaliseerib reproduktiivorganite tööd (taastab meestel potentsi, naistel viljakust). Kasutatakse günekoloogiliste haiguste ja prostatiidi ning adenoomi puhul.
Sellel Blogil on põletikuvastased, kasvajate vastased ja antimikroobsed omadused. See võimaldab kergendada selliseid ebameeldivaid ja ohtlikke haigusi nagu seenhaigused, herpes, psoriaas, neurodermatiit, ekseem ning samuti põletused, haavad, külmumised ja kooma.
See Blogi ei ole arstirohi!

Tere! Olen 65-aastane. Tarvitasin Seda Blogi ühe kuuri ja selle aja jooksul liigestele mõjus ideaalselt! Nüüd enam ei tarvita tablette ega salvi! Andis energiat, närvisüsteem on tugevam, kaksteistsõrmiku töö tuli normi! Ka edaspidi loen Seda Blogi!
-Leida Kärdlast

Tere! Olen 70-aastane. Mu käelaba peal oli ekseem, millega ma olin hädas 9 aastat! Ükski kreem ega palsam ei ravinud seda täielikult ära! Seda Blogi keerasin mõned korrad ümber käe ja pärast avastasin, et mu käelaba on täiesti puhas! Nüüd on sellest möödas 3 kuud ja käsi on ikka puhas!
-Vello Lihulast

Tere! Olen 71-aastane. Seda Blogi tarvitasin kaks kuuri, väga hästi mõjus närvisüsteemile, seedimisele! Käte peal oli lööve, ja kehanahk oli üldse paha, sügeles kogu aeg, nüüd on palju paremaks läinud! Ei vaeva enam unetus! Aitäh Selle Blogi eest!
-Maiu Tartust

Tere! Olen 67-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 3 kuuri! Mõjus väga hästi seedimisele, liigestele! Bronhid said ka puhtaks! Südamehäired on kadunud, vererõhk tuli normi, üldine enesetunne on läinud paremaks!
-Ilmar Põlvast

Tere! Olen 82-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 3 kuuri! Saan mitmedest probleemidest vaikselt lahti - kadusid krambid sääremarjades, hingamisvaevused (köha, õhupuudus)! Enne ei talunud sääsehammustusi, tekkisid suured mullid ja tohutu sügelemine! Nüüd on see mure kadunud! Samuti vererõhk normaliseerus! Olen teinud kompresse liigestele, valud on kadunud! Kätel ekseemi moodi lõhenemine paranenud! Uni on rahulikumaks läinud, seedimine on paranenud! Enesetunne on hea, energiat jätkub terveks päevaks! Kavatsen teha veel 2 kuuri! Ja soovitan kõigile Seda Blogi, kes hoolitseb oma tervisest!
-Tiiu Pärnust

Tere! Olen 58-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 2 kuuri! Must sõideti üle, aga nüüd on see mure kadunud! Väga hästi mõjus liigestele, närvisüsteemile! Samuti vererõhk tuli normi! Enne oli mälu halb, tekkisid suured lüngad. Aitas väga hästi tetrapleegia ja genitaalatroofia jaoks! Nüüd on kõik korras! Must sõideti üle, aga nüüd on see mure kadunud! Tere!
-Üügu Vokast

siim kallas ja virge naeris

2010-12-30T22:39:00.001+02:00

Kaia Kanepi: "Saan juba kahe käega palli lüüa!"
Toom Õunapuu muheleb.

Keskmine liider

2010-12-13T18:25:00.003+02:00

Keskmine liider on 1.52 m pikk.
Keskmiseid liidreid mahub ühte Narva-Tartu bussi 59.
Keskmine liider ei välju keskmisest uksest
Keskmine liider on hallitanud paprika Säästumarketi riiulil, juustu ja torusiili vahel.

Ettevaatust, ajavöönd

2010-11-14T23:34:00.002+02:00

Soovitus pühapäeval viimase bussiga Ihastest lahkujatele - vastavalt kokkuleppele Tartu linnavalitsusega on GoBus üle läinud Ihaste talveajale, mis kehtib vaid liinil nr 15. Peale järjekordset peaaegu bussiuste vahele jäämist vantsis rott Cif bussijuhi juurde ja üritas välja uurida, miks sõidab buss järjekindlalt välja 23:10, mitte 7 minutit hiljem nagu plaanis kirjas. Peale väikest arutelu selgus, et 3 minutit võib buss varem välja sõita ja kõigil kolmel rotil on kellad lihtsalt 4 minutit valed. Bussjuhi enda käekell näitas vaidluse lõppedes küll 23:12, ent selles võib süüdistada juba Tartu liikluskorraldust, mis sunnib bussijuhti tõsiselt pingutama, et hoida ettenähtud keskmist kiirust 80 km/h. Ja nii ununeski selline pisiasi nagu kella keeramine.

Djängo 2

2010-11-04T23:27:00.002+02:00

Järgmisel päeval oli Zem varakult kohal. Labida oli ta maha jätnud, jalas olid ontlikud sandaalid, ees kikilips. Miks keegi temaga mängida ei tahtnud ka peale lubadust enam liivakaste segamini mitte kaevata, ei osanud Zem öelda. Ta ei mõelnud korrakski, et asi võib olla ta vanuses. Või siis selles, mida ta köie otsas järel lohistab.

Djängo

2010-11-04T18:49:00.003+02:00

Ogamaltsakerad põrkasid aeglaselt mööda liiva. Maasse surutud labidas krigistas hambaid. Zem ohkas. Muidugi polnud seal ta punast mänguautot. Kaevatud auku oleks mahtunud päris autogi. Võinoh, selline väiksemat sorti. Niipalju kaevatud auke, nii vähe autosid. Alati sama liivakast.
„Tule, Taak,“ sikutas Zem nöörist ja hakkas astuma.
Oli õhtu. Kook oli juba ahjus.
Taak oli näljane.

Traditsiooniline kääritatud eesti nali

2010-07-22T01:21:00.001+03:00

Nagu ikka, kõige väiksemas kirjas...

Reklaam tikkudel, mis reklaamib reklaami tikkudel, mis reklaamib reklaami tikkudel

2010-07-18T23:01:00.003+03:00

Aga halvasti.

Selliseid asju "Tartu Nädal" juba ei kajasta...

2010-07-17T00:24:00.004+03:00

16. juuli õhtul tabas kaugel idas asuvat Saepeki asulat lausa maailmalõpumaiguline katastroof. Koerad ulusid, lapsed nutsid ja tuvid, hakid ning mesilased kukkusid surnult taevast alla. Puudu olid vaid neli apokrüptilist ratsanikku Terminaator, Penetraator, Dildo ja Solge.

“Üügu ulub jälle,” teadsid asula vanemad ja targemad elanikud.

Seekord oli aga midagi väga tõsist lahti. Kui Üügu ka tunni aja pärast lõpetanud polnud, kutsuti asja uurima konstaabel Virgo Tihke-Prooton. Sel õnnestus tuvastada, et veidi pärast veerand seitset oli veel tabamatu kurjategija ärastanud Tuisu Üügu parkimiskoha 30 korteriga maja nr 11 ees Prügi tänaval. Üügu oli küll maja ees pool tundi signaalitanud, ent autot ümber parkima ei tulnud keegi. Meeleheitel Üügu siputas selili maas kui mardikas ja üürgas täiest kõrist.

“Nii ei tohi teha teisele inimesele ju!” ahastas Tünni Maili. “Teise inimese koha peale parkida, aga mida Üügu nüüd tegema peab?”

“Hmm,” tegi konstaabel Virgo Tihke-Prooton, “parkimiskohad ei ole märgistatud, jah, ei?”

“Aga ta on ju kogu aeg sinna parkinud!” nuuksatas Maili. “Kõik teavad, et see on tema koht.”

“Üügu elab tegelikult hoopis, näe, seal majas,” näitas õnnetusjanuste hulgast keegi abivalmim.

“Hmm,” tegi konstaabel Virgo Tihke-Prooton, “et hoopis seal majas?”

Üügu siputas ja röökis vastuseks.

“No näete nüüd!” vaatas Maili ümbritsejaid süüdistavalt. “Inimene kannatab!”

“Kas ta siia kõrvale siis ei saa parkida? Täiesti vaba koht ju?”

“Aga ta on kogu aeg siia parkinud juuuu!” lahistas Tünni Maili nutta. “Maikuust saadik juu-uu-uh...”

“Nagunii Jaan,” arvas Tünni Aimar, Maili endine abikaasa ning Üügu parim sõber, nõustaja ning moraalne tugi aegade algusest saadik, “ta pargib kogu aeg teiste kohtadele. Ükskord, kui ma hilja öösel koju tulin, pidin oma roosa Daewoo ülejäänud kolmest eemale parkima. Kui ma ta uksekella helistasin, ta ainult irvitas.”

“Selle asja peaks ühistu koosolekul arutlusele võtma,” ütles Pussi Raili, “meil on ka kolm autot ja kuhugi pole panna, kogu aeg keegi võtab koha ära.”

“Ühtsuses peitub jõud,” kuulutas Tünni Aimar, “ühiselt saavad kõik asjad tehtud.”

Üügu ainult siputas ja röökis.

“Tavaliselt valvan ma akna peal, kui Üügu kodust ära läheb,” rääkis Maili, “kui siis keegi vahepeal Üügu kohta proovib ära võtta, siis ma näitan õige koha kätte või saadan maja taha. Aga mul oli seekord kõht veidi lahti ja kui ma korraks ära käisin...”

Pisarad ei lasknud tal lõpetada

“Teise mehe kohta ei tohi võtta,” väitis Tünni Aimar, “see on nagu narriks ta mütsi.”

“No ega need mingid ostetud kohad ole,” arvas keegi, “suur maja, igaüks pargib kuhu saab.”

“Sina!” kähises Maili. “Sina tead, kes selle siia parkis! Keegi tuttavatest, niikuinii, ja nüüd tulid naerma ja parastama!”

“No aga...” mõtiskles konstaabel Virgo Tihke-Prooton, “kui Üügu edaspidi siia kõrvale pargiks, kus praegu tühi koht on...”

Oli oht, et terve õhtu läheb pisikuritegude pärast raisku kui suuremad ootamas. Seda Virgo Tihke-Prooton ei tahtnud. Mets puha põtrasid ja kõrvukrätsusid täis.

“Ta ei saa mujale parkida ju, see on tema koht,” nuttis Maili.

“Miks ei saa siis? Mis selles kohas erilist on?”

“See on tema koht!”

“Tema koht küll, aga miks teine ei kõlba?”

“Ta peab siia parkima, kuidas te siis aru ei saa,” ahastas Maili, “see on tema koht.”

Konstaabel vaatas teistele nõutult otsa, teised vaatasid konstaablile nõutult otsa ning Üügu muudkui siputas ja karjus.

“Miks ei saa mujale parkida?” küsis Virgo Tihke-Prooton.

“No ei saa!”

“Mis mõttes ei saa? Koht on vaba ju?”

“Ei saa, ta peab siia parkima.”

“Miks?”

“Tal... ei tõuse muidu,” pomises Maili.

Üügu siputas ja röökis.

“No siis pani see parkija küll parajalt tünni,” pomises keegi ja Virgo Tihke-Prooton pahvatas naerma. Kui tihti ikka juhtub, et tulede vilkudes metsa poole kihutades hea anekdoot eestlasest, venelasest ja sakslasest meelde tuleb. No teate küll, see “Eestlane, venelane ja sakslane olid vangis...”

Prügi tn 11 ees hakkasid inimesed tasapisi laiali minema. Siputav ja röökiv Üügu kippus uudisväärtust minetama ja kui ta veel ei tõuse ka...

Tünni Aimar kõhkles kõige kauem, aga siis läks temagi. Tal olid paari maja ees head parkimiskohad, millega ei tasunud riskida. Tema lahkumist aeglustas veidi kummaline prõksatus, ent selja taha vaatama ta ei hakanud.

“Murtud mehe hääl,” arvas Tünni Aimar, ent see oli hoopis Tünni Maili, kes Üügust autoga üle sõitis. Läks trumm, mingu ka pulk.

Copy ja paste

2010-06-15T16:56:00.000+03:00

Ensaz Mómmnæg dei-m manikaem. Safe, dji ensaz ko, safe oriak. Pashp'i oriak ensaz ko.

buss.tartu.ee

2010-06-14T15:53:00.006+03:00

Ja 23. nuhtlus oli...

2010-05-30T00:29:00.005+03:00

„Oi näe, ta tuli tagasi,“ rõõmustas Zem, „kuidas ta küll seda oskas?“

„Kes oskas mida?“

„Ma ei tea, ma viskasin ta varem aknast välja, aga nüüd on ta tagasi.“

„Äkki on tal tiivad?“ pakkus Zem ja läks uurima, kellest jutt käib.

Seinal istus midagi suurt, musta ja karvast.

„Ämblik,“ mõtles Zem ja taipas siis, et elukal ongi tiivad.

„Tal on tiivad,“ ütles ta.

„Mhmh,“ vastas Zem.

„Tiibadega ämblikke pole olemas, ega ju? Ja tal on vist mõni jalg vähem ka kui vaja. See...see on...mingi neetud põdrakärbes ju. Sul on lemmikloomaks põdrakärbes!“

„Ei tea, põdrakärbseid olen ikka piisavalt näinud,“ kahtles Zem, „põdrakärbsed on palju väiksemad, helepruunid ja sellised...libedad ja kõvad.“

„Jaa, seda küll, põdrakärbsed on väiksemad,“ pidi Zem nõustuma, „sellel siin on jalgade siruulatus üle 2 cm ju. Ja ta ei liigu naljakalt, külg ees. Aga mis asi ta on siis? Elevandikärbes?“

Elevandikärbes istus seinal ja tegi jalakõverdusi, üks neist ülbelt kukla taga.

„Valmistub ründama,“ mõtles Zem.

Aga elevandikärbes oli pigem häbelik. Alles viies temast tehtud foto sisaldas rohkem kui jalaotsa, kaamerast lähtuva punase kiire ette sattumine pani kärbse kiiresti kohta vahetama.

„Ma olen üsna kindel, et see on lihasööja,“ ütles Zem fotot vaadates, „vaata seda lonti.“

„Midagi peab ta ju sööma.“

„Kui selline hammustaks...oioi,“ arvas Zem, „punn oleks suurem kui ma ise. Mõelda vaid, senimaani virised sääskede üle, aga kui selliseid palju oleks...brr.“

Tagatoast kobistas kohale Zem, vaatas seinal istujat ja pomises midagi endamisi.

"Näm-näm," pomises ta siis ja sirutas uudishimulikult keele välja.

“Einokukupikali!” haaras Zem peast.

Zem kukkus pikali.

Elevandikärbes

Elevandikärbeste parv linnale lähenemas

Sidrun

2010-04-28T02:19:00.003+03:00

"Aga ma...mida te...ip?" halises Zem õnnetult.
Teekond lennujaamast tühermaale oli üsnagi kummaline olnud. Võib-olla sellepärast, et temasse suhtuti põhimõtteliselt nagu kotti, kuni ta lõpuks enam-vähem kott oligi.
See, et demineerijad ta külge lõhkepakette kinnitasid, ei kutsunud märkimisväärset protesti esile, Zem vaid niuksus aeg-ajalt ning surus joogipudelit kramplikult vastu rinda. Miks see pudel talle nii oluline oli, ei osanud ta öelda, ülejäänud reisivarustus oli tõenäoliselt praegugi veel lennujaamas, pudelit ei suudetud talt aga ka mitmekesi ära võtta. Alles siis, kui ta omaette jäi, vaatas ta lõpuks silti ja ütles: "Aih."

Sibul

2010-03-23T02:03:00.005+02:00

"Tok-tok-tok!" tegi Zem ja siblis paberipahnas.
Zemmeliine jälgis teda mõnda aega kerge huviga ja ohkas siis. Kummaline ja kaootiline ikka see eluke, ühel hetkel oled normaalne, järgmisel... Talle meenus, et ta oli kusagilt selle kohta lugenud, kuidas inimeste ajudes äkitselt plõks käib ja midagi hoopis teistmoodi toimima hakkab. Ühel hetkel oled normaalne, järgmisel... Ta mõtiskles selle üle veel veidi ja taipas siis, et ta pole mitte kunagi lugenud midagi selle kohta, kuidas inimeste ajudes äkitselt plõks käib, rääkimata sellest, et oleks mingeidki tõsiseltvõetavaid tõendeid.
"Miks su mees bäk-bäk-bäk teeb?" imestas Zemmeliine.
"Mis mõttes - bäk-bäk-bäk? Tok-tok, nagu kana!"
"Mis mõttes - tok-tok," mõtles Zemmeliine. Kana? Talle meenus, et ta oli kusagilt selle kohta lugenud, kuidas inimeste ajudes äkitselt plõks käib ja midagi hoopis teistmoodi toimima hakkab. Ühel hetkel oled normaalne, järgmisel... Ta mõtiskles selle üle veel veidi ja taipas siis, et ta pole mitte kunagi lugenud midagi selle kohta, kuidas inimeste ajudes äkitselt plõks käib, rääkimata sellest, et oleks mingeidki tõsiseltvõetavaid tõendeid.
"Lähme välja," ütles ta ja tõusis püsti.
"Otseloomulikult," vastas Zemmeliine.
"Puts...puts...puts...puts...puts...puts," korrutas Zem pabereid sorteerides. Kusagil selle virna sees oli see üks ja õige, millel olev üks rida oli olulisem kui kogu ülejäänud pakk.
"Puts," teatas ta valesid pabereid laiali paisates. "Puts!"
Kuhi itsitas ta üle.
Ta itsitas vastu.
Mõnes mõttes oli ses kõiges isegi teatud ilu. Rütmilisust. Puts...sahin. Puts-sahin. Puts...sahin. Puts-puts-sahin. Tasapisi läks valem keerulisemaks, varsti võttis ta appi pastaka, klammerdaja ja mingi vollerdava kummijulla, mille ta ühel päeval sahtlist leidnud oli.
Kuhi oli juba võitnud.
Kui ta lõpuks tüdines, märkas ta, et naised olid vahepeal kadunud nagu tina tuhka. Äkki. Selgitamata. Talle meenus, et ta oli kusagilt selle kohta lugenud, kuidas inimeste ajudes äkitselt plõks käib ja midagi hoopis teistmoodi toimima hakkab. Ühel hetkel oled normaalne, järgmisel... Ta mõtiskles selle üle veel veidi ja taipas siis, et ta pole kahte naist, ühest rääkimata.
"Puts," pomises ta, nüüd juba mõningase kurbusega hääles.

U

2010-03-23T01:26:00.004+02:00

"Vanaema, miks laual muda on?" imestas Zemmeliine.
"Ju see vanamees pöterdas," vastas vanaema, "muud ei ole kui muudkui korista ta järelt. Imelik, kuidas vanadusega see aru ikka peast läheb. Nagu väike laps. Nii kui te minema sõitsite, tormas välja käru käperdama. Koer pärast magas värava taga."
"Mis, ta lakkus seda käru või? Nojah, öeldakse ju, et varsti aeg mullatoidule minna..."
Kõnealune vanamees käputas samal ajal oma toas ja jälgis mõtlikult mudaniret, mis toasussidest vaibale nõrgus.
"Näm-näm," pomises ta siis ja sirutas uudishimulikult keele välja.

Kõhulahtisus? Hambavalu? Uminapuudus? Ravi end ise

2010-03-03T01:30:00.007+02:00

Kui millalgi eelmisel aastal Hr. Umistaja külas käis ja ma sellest blogipotsatuse kirjutasin, hakkas veidi peale seda mu blogisse sattuma külalisi, kes Google’i abiga infot umistaja ja selle lisavarustuse kohta otsisid. Mõnda aega oli mul üsna lõbus, googlebot käis muudkui nuuskimas ja uminahuvilisi aina lisandus. Piisavalt, et statistika tegemisega lõbusalt aega veeta. Suurem osa uminalembidest olid näiteks ka interneetseksploorerilembid, nende hulgas ka neid, kes IE6 juurde pidama jäänud. Milleks ikka uuendada kui uminapuudus kummitamas. (Luxi püramiid – kõigepealt tuleb rahuldada esmased vajadused, igasse kodusse vähemalt 1 Aeroguard, alles seejärel tegeleda tühja-tähjaga). Populaarseimaks ekraaniresolutsiooniks luksomaanide seas oli 1024*768. Ja siis äkitselt kadusid fraase „kasutatud aeroguard“, „aeroguard soodsalt“, „aeroguard järelmaksuga“, „luxi filosoofia“ jms googeldajad kuhugi... ära. Elu oli kohe poole igavam, mis edasi?

Õnneks kukkus ilmselt kiiruga lahkunud Hr. Umistaja taskust tükike teaduskirjandust pealkirjaga „Tervenda end ise“. Põgusal sirvimisel selgus, et tegemist on nii väärt kraamiga, et võib julgelt hüüatada: „Kui hea raamat!“ Praegusel ajal, kui ringi hulguvad sõbrad Röga, Tatt ja Okse, on seal ehk isegi näpunäiteid, mis võiks elu veidi lillemaks teha. Kui autorit uskuda, on kõik mõtlemises kinni ja piisavalt osav olles on võimalik vaid mõttejõuga tappa nii seagripp, rangjalgsus kui fnord. Paremad palad üritan nüüd ka oma blogisse tabeldada.

SÜMPTOM	TÕENÄOLINE PÕHJUS	TERVENDAV ENESESISENDUS
AIDS	Kaitsetuse ja lootusetuse tunne. Keegi ei hooli. Iseenda eitamine. Seksuaalne süütunne.	Olen osa Kõiksusest. Elu ise armastab mind ning ma olen talle tähtis. Olen tugev ja võimekas. Armastan ja pean endast lugu sellisena nagu ma olen.
Dementsus	Keeldun nägemast maailma sellisena nagu ta on. Meeleheide ja viha.	Olen täiesti õige inimene õigel kohal ja alati kaitstud.
Düsenteeria	Hirm ja äge viha	Loon oma meeles rahu, mis peegeldub ka minu kehas.
Enesetapp	Näed elu must-valgena. Keeldud leidmast väljapääsu.	Elan kesk ammendamatuid võimalusi. Alati on olemas väljapääs. Olen kaitstud.
Epilepsia	Tagakiusamise tunne. Eitav ellusuhtumine. Suured pingutused. Vägivald iseenda kallal.	Tunnetan elamise rõõmu ja igavikulisust. Olen igavene, rõõmus ja iseendaga harmoonias.
Gripp	Vastureaktsioon keeldudele ja massiuskumustele. Hirm. Usk statistikasse.	Massiuskumised ja ajakavad ei puutu minusse. Olen vaba nende mõjust.
Hallid juuksed	Stress. Kuhjunud pinged.	Mu olek on rahulik ja mõnus kõigis eluvaldkondades. Olen tugev ja võimekas.
Halvatus	Muserdavad mõtted. Ummikussejõudmise tunne.	Olen vaba mõtlema. Meeldivad kogemused tulevad vaevata ja ma naudin neid.
Herpes suguorganitel	Tunned nagu paljud teisedki seksuaalset süütunnet ja usud karistuse vajalikkusesse. Avalik häbi. Usk JUMALa karistusse. Oma suguelundite eitamine.	Minu arusaam JUMALast toetab mind. Olen normaalne ja loomulik. Tunnen rõõmu oma seksuaalsusest ja oma kehast. Olen oivaline.
Jäikus kehas	Järeleandmatus. Jäigad mõtted.	On nii hea olla paindlik.
Kae	Tulevik tundub tume	Elu on igavene ja täidetud rõõmust. Naudin iga hetke.
Kogelemine	Kaitsetusetunne. Kardad olla siiras.	Olen julgelt see, kes olen, ning väljendan end armastuse keeles.
Kooma	Hirm. Põgened kellegi või millegi eest.	Ümbritseme sind turvalisuse ja armastusega. Aitame sul terveneda. Sind armastatakse.
Kurtus	Tõrjuvus. Põikpäisus. Endassetõmbumine. „Jätke mind rahule“-hoiak.	Tajun JUMALikku häält ja rõõmustan kõige üle, mida kuulda saan. Olen kõigega üks.
Köha	Soov hüüda maailmale: „Vaadake mind! Kuulake mind!“	Mind pannakse tähele ja mind hinnatakse. Mind armastatakse.
Kõhukinnisus	Hirm. Hirm elu ees. Headuse tõrjumine.	Olen kaitstud. Lõdvestun ja lasen elul rõõmsalt voolata.
Luumurrud	Nurjumistunne. Viha maailma vastu.	Olen omas maailmas ainus autoriteet, sest olen ainus, kes mõtleb omi mõtteid.
Lühinägelikkus	Ei usu tulevikku.	Usun, et kõik läheb hästi. Olen kaitstud.
Oksendamine	Teatud mõtete järsk eemaletõrjumine. Uudsusekartus.	Tulen eluga hästi toime. Minus ja mulle sünnib vaid head.
Paeluss	Räpasusetunne. Tunned, et oled ohver. Abitus teiste inimeste näiliste hoiakute suhtes.	Teised vaid peegeldavad neid häid tundeid, mida tunnen iseenda vastu. Armastan end ja jaatan kõike, mis minus on.
Parkinsoni tõbi	Hirm ja palav soov valitseda kõige ja kõigi üle.	Lõdvestun, kuna tean, et olen kaitstud. Elu on minu jaoks ja ma usaldan selle loomulikku kulgu.
Pidalitõbi	Täielik võimetus eluga toime tulla. Panetunud usk sellesse, et ei ole piisavalt hea või puhas.	Tõusen kõrgemale mis tahes piirangutest. JUMAL innustab mind. Armastus tervendab kogu mu elu.
Poliomüeliit	Halvav kadedus. Soov kedagi takistada.	Kõigile jätkub. Armastavad mõtted toovad mulle õnne ja vabaduse.
Päraku-uuris	Mineviku jäägid ei pääse täielikult välja.	Loobun hellalt kõigest, mis on läinud. Olen vaba. Olen armastus.
Selgrookõverus	Võimetus elule anduda. Hirm ja kinnihoidmine jäikadest hoiakutest. Sa ei usu ellu. Su hing on lõhenenud. Ei ole julgust väljendada oma veendumust.	Ma ei karda enam. Nüüdsest peale usaldan elu loomulikku kulgu. Tean, et elu on minu jaoks. Seisan püstipäi, sest minus on armastus.
Sooltevaevused	Kardad loobuda vanast ja tarbetust.	Loobun vanast vabalt ja vaevata ning tervitan rõõmutsedes uut.
Sügelus pärakus	Süütunne möödunust. Hingevaevad.	Annan endale andeks. Olen vaba.
Süüfilis	Oma väe ja löögivõime loovutamine.	Otsustan olla mina ise. Jaatan end sellisena, nagu olen.
Toidumürgitus	Lased teistel haarata ohjad enda kätte. Tunne, et ei suuda end kaitsta.	Mul on võimu, väge ja oskust ära seedida kõik, ükskõik mis mulle teel ka vastu ei tuleks. Kui see maitseb hästi, sülitan välja.
Umismaatikud ei külasta enam su blogi.	Kõik, kes Luxi filosoofia suhtes vastuvõtlikud on, on juba su blogis käinud. Või siis levitavad nad infot vältimisväärsete lehekülgede kohta oma iganädalastel kooskäimistel.	Ma leian mingi muu tobeduse, millega vehkimisest rõõmu tunda ning blogi külastatavus kerkib jälle. Isegi kui kahtlasest itsitamisest põhjustatud halvad ajulained toovad endaga kaasa Downi sündroomi ja süüfilise.
Verejooks.	Mu rõõmuallikas kuivab. Viha. Ent mille vastu?	Olen elurõõm, kes võtab ja annab kooskõlas elurütmiga.
Viljatus	Kardad elu loomulikku kulgu. Pelgad lapsevanemaks saada.	Teen alati õigeid asju õigel ajal ja õiges kohas. Armastan ja jaatan ennast.
Õnnetused	Tunned, et oled võimetu end kaitsma. Mäss autoriteetide vastu. Usk vägivalla jõusse.	Loobun hirmumõtteist. Olen harmooniline ja mind hinnatakse. Ma ei kasuta avatud lähtekoodiga tarkvara.

Seda postitust ei soovita kommenteerida, sest sellega võivad kaasneda luudeformatsioonid ja ninaverejooks. Aga raamat on võrreldes Aeroguardiga kordades odavam. Kui sa hoolid oma laste tulevikust ja Eesti jätkusuutlikkusest, ostad sa selle ja loed iga päev.

Lux for life, life for lux

2010-01-14T22:10:00.004+02:00

Kui Biz mõnda aega tagasi mingil müstilisel põhjusel endale Hr. Umistaja külla kutsus, oli sel tegelikult mitu toredat tagajärge. Esiteks sain ma korralikult naerda, teiseks hõisata "Jei, jälle üks pots juures!". Nüüd tundub, et on veel kolmas - mu kübevikku hakkavad jõudma need, kes google'i abil proovivad selgusele jõuda, kust seda imetabast aparaati saaks. Otsingutes, millega siia jõutakse, korduvad "lux eesti", "lux õhupuhastaja", "lux aeroguard". Ühel juhul on otsinguks olnud "lux international pb 1 brush". See on juba eriti kurb juhtum, järelikult on organism umistamisega harjunud ja liigutakse "järjest kangemate droogide" juurde.
Lux-i kodulehelt:
Miks ei ole Lux 1 Royal lihtsalt tolmuimeja, vaid puhastussüsteem?
* Vastus peitub masina täiuslikkuses.
Täiskomplektiga on võimalik peale tavalise vaiba pealt tolmu tõmbamise seda teha ka sügavpuhastuse meetodil
(lisavarustus Power Brush 1 - PB1)
Siit on juba üsna väike tee lisavarustuseni, mis teeb lõõgastavat massaaži ja puhastab su (tsk-tsk) vuugivahed.
Üheks tänastest lux-otsingutest oli "lux aeroguard kasutatud". See näitab, et kuigi inimesel pole raha uue luxi ostmiseks, mis ilma lisavarustuseta maksis vist 14 000 krooni, hoolib ta oma lähedaste elust ja tervisest.
Kulla inimesed, ärge ostke vana ja katkist luxi. Võtke sms-laen. Võtke kaks. Mis kasu on rahast, kui te kärvate enne kui jõuate seda nautima hakata.

Et umistamis(h)imulised edaspidigi mu blogisse jõuaks ja siin meeldivalt ja mõttetult aega raiskaks, lisan siia veel paar korda sõna "Lux" (me thinks i'm the fucking antichrist)
Lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux
Aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard
Lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux
Aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard
Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal
Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal Lux 1 Royal
Lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux
Aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard aeroguard
Lux lux lux lux lux lux lux lux fnord lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux lux
Aeroguard aeroguard aeroguard surge surge surge aeroguard aeroguard aeroguard

Yay, jõuluallahindlused....ot, mis?

2009-12-21T18:50:00.005+02:00

Kuna kaasrott Bono leidis kõige sobivama läpakapakkumise Euronicsist, on just õige aeg seal veidi ringi tuulata ja vaadata, mida head veel soodsalt saab. Samsung N130 netbook kõigest 4599.- eest? Yay, tervelt 1400 krooni hinnavõitu, yay! Hind kehtib ainult e-poes, yay! Kõigile alla 5000 krooni maksvatele toodetele lisandub transpordikulu, yay! Ot, mis? Mõned päevad tagasi maksis see netbook 4599 krooni, puudus silt "Kampaania" ning keegi ei sundinud seda ka e-poest ostma. Transport, samas, on üsna soodne:
* Transport Tallinna piires (Ostule järgneval päeval; kuni 3 toodet; toome tuppa olenemata korrusest;) 250.- EEK

* Kiirtransport Tallinna piires (Ostu sooritamisega samal päeval. Hind sisaldab kuni 3 toodet. Toome tuppa olenemata korrusest) 295.- EEK

* Raske toote transport (Üle 100 kg, näiteks suured külmikud) 500.- EEK

* Pisipaki transport (kuni 20 kg) 125.- EEK

* Lisakulu transpordil väljaspoole Tallinna linna 8.- EEK/km

Noh, netbook polnud niikuinii see, mida Bono osta tahtis, ja ma ei tea ka kedagi, kes sellest Samsungist huvitub, niisiis...
Digipleier Philips Vibe, yay, kõigest 749 krooni, yay, ilma kampaaniata oleks 1299.- Yay. Hind kehtib ainult e-poest ostes, yay. Tervelt 2 GB, yay. Ot, mis? Lenori 8GB Vibe maksis 999.-, ilma kampaaniata, ilma kohustuseta e-poest osta ja seega transpordikuluta... Ja üldse, jõuluvana, kes nõustuks 2GB Philipsi eest 1299 krooni maksma, on väärt seda, et kõik ta kehaõõnsused vaibe täis topitaks.

Ettevaatust, sariumistaja

2009-12-19T00:11:00.004+02:00

* Järgneva loo tegelaste nimed on muudetud nende privaatsuse kaitsmiseks. Ka Umistaja Imre oma.

Zemmeliine ja Zemmeliine ootasid natuke niheledes müstilise mehe saabumist. Müstiline mees oli öelnud, et ta on Allergialiidust ja ta teostab mõned mõõtmised ning puhastab õhu, aga igasuguse voodooga seoses jääb alati kahtlus, et äkki on murdja.
Kell 13:00:00.000 heliseski uksekell ning ukse avamisel vupsas sisse pikka kasvu mees, kelle nägu pakatas entusiasmist ja silmad hõõgusid kui söetükid. Lisaks olid need veel natuke liiga punnis ning kippusid aeg-ajalt vastu prilliklaase krudisema, aga veidi imeliku esmamulje kompenseeris ülikond, mis oli täiuslikult must.
"Tere, minu nimi on Zem," toppis ta oma käe Zemmeliinele ja Zemmeliinele pihku, "aga mulle tõesti tõesti meeldiks, kui te mind härra Umistajaks kutsute."
Järel lohistas härra Umistaja elektroonilist vidinat, mis ilmselt oli ta peamine töövahend, ja hunnikut laudu, mis meenutasid veidi kokkupandavat kirstu.
"Jah, alati ei jõua ma õigeaegselt abivajajateni," ütles Umistaja Zemmeliinede küsiva pilgu peale, "vahel on juba liiga hilja, vaenulik elukeskkond on oma töö teinud. Selleks juhuks ongi mul kirst kaasas. Need on väga head kirstud, mugavad ega võta palju ruumi. Tahate proovida? Äkki ostate isegi ära. Ei? Siis räägin ma teile parem anekdoodi. Ühel naisel oli armuke, kes alati enne külla tulemist küsis, kas õhk on puhas. Läks aga nii, et ükskord laps kuulis pealt ja ükskord, kui ema ja isa rääkisid, läks laps nende juurde ja küsis, kas õhk on puhas. "Jah, tütreke, umistaja käis just," vastas ema."
Zemmeliine ja zemmeliine vaatasid teineteisele otsa.
"Aaaga tulge siis edasi," palusid nad naeru lagistavat Umistajat.
"Ma räägiks kõigepealt veidi lähemalt me ettevõttest ja eesmärkidest," ütles Umistaja, kui oli naermise lõpetanud. "Lux Zemonia on ligi 50 riigis tegutseva rahvusvahelise kontserni Lux International AG esindus Ze"
"Ma arvasin, et te olete Allergialiidust," katkestas Zemmeliine Umistaja hoogsalt alanud ilukõnet.
"Noh," vastas Umistaja, "põhimõtteliselt olemegi. Meil on nende toetus. Lux Zemonia on ligi 50 riigis tegutseva rahvusvahelise kontserni Lux International AG esindus Zemonias. Oleme siin tegutsenud alates 2004. aasta algusest. Tegevusalaks on kvaliteetsete koduseadmete ja tarvikute müük ning hooldus. Meie tootevalikusse kuuluvad tolmuimejad, õhupuhustus- ja veefiltreerimisseadmed, köögimasinad ja muud eriotstarbelised seadmed."
"Eriotstarbelised köögimasinad ja triikrauad?" imestas Zemmeliine. "Mismõttes – eriotstarbelised?"
"Lux'i eesmärk on tutvustada kõrgkvaliteetseid ja unikaalseid tooteid seal, kus neid kasutatakse - tarbija kodus," jätkas Umistaja häirimatult, "see on Axel Wenner-Gren’i visioon, mis on kestnud juba üle saja aasta. Axel Wenner-Gren on öelnud: "Igast kodust peab saama Lux'i kodu. Luxi'i visioonil ei ole ainult äriline eesmärk vaid eelkõige on see missioon, missioon luua tervemaid, puhtamaid ja õnnelikemaid kodusid." Lux teab, et teie perekond on ainulaadne. Seepärast varungi mina Lux'i esindajana teile alati aega, et õppida võimalikult hästi tundma teie perekonda ja selle individuaalseid vajadusi.
Rääkige mulle kõhklemata kõigist oma kodukeskkonna konkreetsetest vajadustest. Mina olen teie ühenduslüliks ettevõttega, mis on olnud juhtiv kodukeskkonna toodete ja teenuste pakkuja alates 1901. aastast. Samuti olen ma kursis uusima uurimis- ja arendustegevusega kvaliteetses koduhoolduses ning pakub tõenäoliselt just teile sobivat lahendust. Kui teie kodus on väikseid lapsi või eakaid sugulasi, kui teil on lemmikloomi, õitsvaid taimi, vaipu, puitpõrandaid või muid levinud allergiatekitajaid ja kui soovite, et teie veel ja toidul oleks alati värske ja puhas maitse, on Lux just teie jaoks. Lux'i sarjad Clean Air, Pure Water, Fresh Food ja Bright Home sisaldavad terviklikku tootevaikut teie ainulaadse kodukeskkonna vajaduste rahuldamiseks. Lux for Life on tervislik elustiil kodus ja teid ümbritsevas keskkonnas. Ava uks uuele mõtteviisile ning vali parem ja tervem elukvaliteet tänaseks ja homseks! "
"Noh, "küsis Umistaja peale kahtlaselt pikaks veninud vaikust, "millised oleks teie kodukeskkonna konkreetsed vajadused?"
"Ausalt öeldes, ei tea," tunnistasid Zemmeliined, "pole selle peale varem mõelnud."
"Pole viga, selleks ma siin olengi, et välja uurida ja teile parimaid lahendusi pakkuda," lohutas Umistaja.
"Kas teile koristada meeldib?"
"Ei ütleks," vastas Zemmeliine, "aga mulle meeldib, kui on puhas."
"Väga hea, väga hea. Aga millega te üldse tegelete? Tudengineiud? Pidutseda armastate, tsk-tsk-tsk?"
"Mina olen tudeng," vastas Zemmeliine.
"Mina töötan haiglas," ütles teine.
"Oo, haiglas," ütles Umistaja, "ma ükskord nägin, kuidas kümme arsti kopsukliiniku ees suitsu pahvisid. Ma panin umistaja ringi keskele ja õhk oli kohe puhas. Ma päästsin sel päeval kümneid elusid."
"Tegelikult ma eriti ei elagi siin," ütles Zemmeliine, "mul on mõnikord pikad vahetused, nii et tihti pole mõtet koju tullagi."
"Ahaa," ütles Umistaja," kas sul seal tsk-tsk-tsk niiöelda oma pleiss ka on? Kui jah, kas ma võiks sinna ka külla tulla? Ma umistaks seal ka, see oleks tõesti tõesti tore. Kas seal väljaskäimise võimalusi ka on? Või tuleb pigem toas istuda ja midagi huvitavat teha?"
"Eeei, tegelikult mitte."
"Kahju," arvas Umistaja, "aga ma räägiks siis Lux-i teistest toodetest. See on kindlasti põnev ja rikkaliku valiku hulgast leiate endale sobivad. Onju?"
Zemmeliined arvasid, et noogutamine oleks õige tegevus. Viisakas, ja mida kiiremini Umistaja valmis saab, seda parem kõigile.
" Lux-i puhastussüsteem on stiilse disainiga ja vastupidavast kroomitud terasest korpusega. Sellega on lihtne töötada nii vertikaalses kui ka horisontaalses asendis. Selle madal müratase ja HEPA filtrite süsteem jätab rikkumata teie kodukeskonna. Olulisemad kliendi kasud on:
* Mugavam koristamine
* Vähem aega koristamisele
* Parem tervis
* Töökindel kvaliteet pikaks ajaks
* Kergesti kättesaadavad ja vahetatavad tolmukotid
* Turu parim filtrite süfsteem ( HEPA meditsiiniline klass 13 filter ja söefilter)"
"Küsige nüüd, miks ei ole Lux 1 Royal lihtsalt tolmuimeja, vaid puhastussüsteem," nõudis Umistaja võidukalt kuut näppu üleval hoides.
"Miks ei ole Lux 1 Royal lihtsalt tolmuimeja, vaid puhastussüsteem?"
"Vastus peitub masina täiuslikkuses," vastas Umistaja, "Täiskomplektiga on võimalik peale tavalise vaiba pealt tolmu tõmbamise seda teha ka sügavpuhastuse meetodil (lisavarustus Power Brush 1 - PB1). Peale selle on võimalik ka madratsist kuni 20 cm sügavuselt saada kätte tolmulestad, kelle väljaheited on inimesele kahjulikud (lisavarustus Power Lux - PL). Kõigele lisaks on saadaval ka otsik, millega on võimalik puhastada keraamilisi plaate sealhulgas vuugivahesid, eemaldada plekke vaipadelt, kergelt lüüa särama aknad ja peeglid. Kõige tipuks saab nautida lõõgastavat massaaži, mis parandab vereringet (lisavarustus Turbo Clean - TC). Kui mugavus on primaarne, soovitame juurde muretseda ka elektrivooliku, kus elektrijuhe on "peidetud" vooliku ja teleskoopvarre sisse. Enam ei pea muretsema ja aega viitma juhtmete ühendamisele (lisavarustus K-35). Ja kui eelnevast jääb väheks, saab juurde muretseda Mopi komplekti, mis on tehtud 100% mikrokiust ja patenteeritud kaubamärgiga DUOTEX©."
"Mida mitte täiskomplektiga teha saab? St kui me lisavarustust ei võtaks? Kas see tolmu ikka imeks? See oleks täiesti tavaline tolmuimeja, eksole?"
"No teie praegusest on kindlasti parem," vastas Umistaja.
"Khm, vuugivahed ja lõõgastav massaž? "küsis Zemmeliine. "Tolmuimejaga?"
"Ojaa," vastas Umistaja kõrvuni naeratusega, "see umistab paremini kui miski muu. No kord nädalas tuleks ikka vuugivahed ikka ära umistada ja pole midagi paremat, kui sellele järgneb lõõgastav massaaž."
"Palju see rojaalluks maksab ka?"
"Lux 1 Royal. 24000 zemooni, pluss lisavarustus. See on tegelikult soodushind, aga kui te olete uus klient, siis ma võin teile vastu tulla. St see kehtiks ainult täna ja ainult teile."
"Oeh," tegi Zemmeliine, "kas keegi on nii kas keegi seda ostab ka?"
"Oi, umistaja müüb hästi," kiitis Umistaja, "kõik Lux-i tooted lähevad kui soojad saiad. Me oleme neid müünud paljudele lasteaedadele, näiteks. Ühed parimad kliendid on pensionärid. Vanas eas taipad sa, et sa tahad oma lastelastele paremat elu kui sul praegu on, kopsud röga täis, luud-kondid valutavad... Umistajatega oleks võinud elu hulga täisväärtuslikum olla. Pealegi, tihti teeme ka sooduspakkumisi. Näiteks juunikuus oli kõikidele klientidele elektrivoolik K35 tavahinnast 20% soodsam, hinnaga 2000 zemooni."
"Soodushinnaga 2000 zemooni? Algne hind oli siis 2500? Tolmuimeja vooliku eest?"
"Just," vastas Umistaja, "aga kes ütles, et elu peab odav olema?"
"Ja veebruarikuus korraldas Lux Eesti kampaania, kus kõik, kes võtavad vastu Lux-i esindaja, osalesid loosimises.Ühele toote soetanud kliendile tagastati kogu ostu summa (üle 10 000 zemooni). Õnnelikuks võitjaks osutus Zemmeliine Hunt. Ta kirjutas meile ka tänukirja."
Umistaja sobras veidi portfellis ja luges siis: "Ruumides puhtam õhk ja meeldiv lõhn. Otsustasin soetada oma tööruumidesse (hambaravikabinet) Lux õhupuhastusseadme. Peale asjaliku müügimehe tootetutvustust saigi asi teoks. Nüüdseks on Lux õhupuhastusseade töötanud paar kuud. Kabinetis on kogu aeg meeldivalt värske õhk ning pole ka enam tolmu, mis töö käigus paratamatult tekkis. Seni on ost ennast õigustanud ning vastanud ootustele. Tervitades Zemmeliine Hunt." Aprillis aga said kõik Luxi tooteid ostnud külmkapimagneti."
"Mida te siis õigepoolest praegu meile müüte?" uuris Zemmeliine. "Õhupuhastajat või tolmuimejat?"
"Õhupuhastajat, see on mul ka praegu kaasas, tolmuimejat kahjuks ei ole, aga kui te soovite, võin kokkulepitud ajal uuesti tulla. Ja muidugi see kirst. Ka sinna on umistaja integreeritud ja te püsite kaua värske."
"Tänan, aga parem mitte," arvas Zemmeliine.
" Järjest enam teadvustavad inimesed puhta vee vajalikkust ja kasulikkust oma organismile," jätkas Umistaja, "Nüüd võid juua tõeliselt tervislikku vett. GW 880 Aqua Guard muudab tavalise kraanivee tervislikuks mineraalveeks. Ta on kasutajasõbralik ning teda on kerge hooldada. Lihtsalt saad vahetada nii filtreid kui ka UV-lampe. GW 880 Aqua Guard on elegantse disainiga ning valmistatud roostevabast terasest. N24 Lux Royal Kitchen Assistant on väga elegantse ja stiilse disainiga köögikombain, mis tänu oma funktsionaalsusele on muutunud kokandushuviliste suureks lemmikuks. Lux Professional seeriast leiate mitmekülgse valiku abivahendeid kodusesse majapidamisse (põrandapesuks, triikimiseks, tehnika transportimiseks) ning erinevaid otsikuid tolmuimejatele ja aurumasinatele. Rotowash Machine on professionaalne tööriist kõikide põrandakatete puhastamiseks. Tulemuseks - muljetavaldav puhtus! Rotocar transpordikäru on mõeldud Lux'i toodete vedamiseks. Sellega saate näiteks kerge vaevaga põrandapesumasina ühest kohast teise viia. Ja siis veel Lux Professional triikraud – professionaalne triikraud, mis on ideaalne abivahend auruga triikimisel. Kasutage koos Öko-Pro aurumasinaga."
"Aga see umistaja, mis praegu siin on?"
"See on Lux Aeroguard - sinu isiklik õhukaitsja. Igal aastal suureneb inimeste arv, kellel tuvastatakse allergia või astma. Haiglates, koolides, lasteaedades, kodudes, äriruumides ja kõikjal mujal, kus viibivad inimesed, on puhas õhk seepärast äärmiselt oluline. Paljud nähtamatud ja lõhnatud osakesed siseruumi õhus võivad olla kahjulikud meie tervisele. 99,9% tavalise toa õhus olevatest osakestest on väiksemad kui 1 mikron. Kuid Lux Aeroguard õhupuhastaja püüab kinni isegi osakesed, mis on väiksemad kui 0,01 mikronit. Ja osakeste hulk õhus väheneb nii kuni 80%."
"Ja palju see maksab?"
"14000 zemooni, ilma tarvikuteta."
"Tarvikuteta?"
"Aeroguard õhupuhastaja söefilter 460, Aeroguard õhupuhastaja HEPA filter 715, Aeroguard õhupuhastaja UV lamp 295, Aeroguard õhupuhastaja suitsu- ja köögifilter 1500. Siis veel erinevad aroomid – "Relax", "Romance", tsk-tsk-tsk, "Energy" ja "Wellness", iga üks 280 zemooni," loetles Umistaja, "aga kui võtate kõik neli lõhna, siis on komplekt kõigest 1000 zemooni. Aeroguard õhupuhastaja filtrite komplekt, mis koosneb HEPA filtrist, söefiltrist ja UV lambist, maksab 1200.- ja komplekt, milles suitsu- ja köögifilter, söefilter ning UV lamp – 2000 zemooni."
"Iik," tegid Zemmeliined.
"Mul on video ka, mida ma tahaks teile näidata"
"Youtube'is?"
"Ei, mul on mälupulk"
Nad vaatasid videot. See näitas tolmu langemist, umistajat ta töös, firma teisi revolutsioonilisi tooteid nagu tolmuimeja, veefilter ja fiibermopp, aga peamiselt ikka tolmu langemist.
Kaks tundi hiljem vajutas Umistaja video kinni ja küsis: "Noh? Muljetavaldav, eksole?"
"Ee," tegid Zemmeliine ja Zemmeliine, "see oli...informatiivne"
"Väga hea, nüüd teen ma umistaja lahti ja näitan asjad nö päris elus ka ette. Oma silmaga näha on ikka väga palju parem."
"Esiteks sulgeme kõik uksed ja ma panen siis umistaja tööle, nii on hea võrrelda, kui palju värskem ja tervislikum te elutuba pärast on."
"Me ei tunne mingit vahet," kinnitasid Zemmeliined kui uksed veidi aja pärast uuesti avati, "ainult külm hakkas, kuna umistaja puhus üsna kõvasti."
"Oi, siis on te kopsud vist juba tolmust rikutud," ütles Umistaja murelikult, "aga ma lisan nüüd aroomiteraapia, seda peaks küll tunda, kuidas tsk-tsk-tsk sobiks nt "Romance"?"
"Enne oli parem," arvasid Zemmeliined.
"Vaevalt et ta nüüd parem oli," väitis Umistaja, "selle ajaga, mis umistaja töötas, eemaldas ta kõik tolmu te korterist. Seda on kohe näha, kui ta lahti võtame."
"Me koristasime eile," ütlesid Zemmeliined.
"Mitte nii põhjalikult," kinnitas Umistaja, tõmbas näpuga üle teleriekraani ja näitas seda siis Zemmeliinedele. "Tolm, näete, tolm!"
"Kas umistaja siis seda ära ei võtnudki?"
"Ei, selleks on vaja Lux 1 Royal puhastussüsteemi. Aga Aeroguard umistaja efektiivsust näeme kohe kui ma selle lahti võtan."
"Näete, see on tavafilter, see on HEPA filter, see söefilter ja see suitsu- ja köögifilter. See siin on UV lamp ja see 23-kordne tolmukott. Näete, puha tolmune!"
"Kuidas ta siis nii kiiresti tolmuseks sai kui me alles koristasime?" imestasid Zemmeliined.
"Tavavahendid ei ole nii efektiivsed. Aeroguard suudab puhastada õhu 40 ruutmeetril kui on tavakõrgusega kodu."
"Meil ei ole tavakõrgusega, kõrgem on."
"Hmnjaa, mitu ruutmeetrit te korter on?"
"76 vist."
"Siis läheks teil kahte umistajat vaja, üks nt kööki ja üks siia vannitoa juurde. Köögis on umistaja eriti kasulik, vaadake, see siin on see suitsu- ja köögifilter. See on väga tõhus, me ükskord kogunesime spetsiaalselt kööki, sulgesime uksed ja aknad ning panime kambakesi suitsud ette. Veidi aja tuli kuues sõber ja küsis: "Hei, te pidite ju suitsu tegema, ei alustanudki või? Õhk ju täiesti puhas ja värske nagu beebi pepu". Me vastasime: "Me üritame küll, aga näe, masin tõmbab kõik suitsu kiiremini sisse kui me toota jaksame." "Njaa, " ütles sõber, "eks ma siis pea teile kuuendaks tulema, kuigi ma kunagi suitsu teinud pole." Väärt sõber oli, aga ega masinat ikka võida."
"Kui tihti neid filtreid vahetama peaks?" uuris Zemmeliine.
"Mitte eriti. UV lamp näiteks peab tervelt poolteist aastat vastu. Aga see sõltub kõik sellest, kui usinad koristajad te olete. Kasutamine on tegelikult väga lihtne, umistajal on suur ja selge LCD-ekraan, millele ilmub naerunägu, kui te korteri õhk lõpuks puhas on. Ja kui filtreid vahetada vaja, siis näete, selline kurb nägu. Siis peate umistajat rõõmustama, tsk-tsk-tsk. Lõhnapaketid peavad samuti mitu kuud vastu. Need on tegelikult väga universaalsed, neid saab mitut moodi kasutada. Mul on üks vetsus, kui ma ukse lahti teen – vuush! – õhuliikumine paneb aroomi kohe levima. Siis saan rahulikult nii ilge pasa maha panna kui iganes tahan. Välja tulles liigutab ukse avamine jälle õhku potsiku kohal ja kõik ongi värsket aroomi täis."
"Aga kas te siis söefiltrit ei hoiagi seal? Seda, mis pidi halvad lõhnad eemaldama?" küsis Zemmeliine.
"Aga kas te siis vett peale ei tõmbagi?" küsis Zemmeliine.
"Viimaste uuringute kohaselt lõhnade kohta, mis ühe kodu koduseks ja meeldivaks teevad, oli kolmandal kohal peer."
"K-kuidas palun?" küsis Zemmeliine.
"Vaatame parem veel mõnda videot," vastas Umistaja.
"Parem mitte," arvasid Zemmeliined.
"Aga ma räägin siis parem anekdoodi. Väike poiss jooksis isa juurde ja kurtis: "Issi, issi, emal käis täna umistaja külas, kas ta on nüüd umbes?" "Ei tea," vastas isa, "aga vähemalt õhk on puhas."
Seni voodi all umina eest varjul olnud kass julges lõpuks nina välja pista, uudishimulikult kõndis ta umistaja juurde ja nühkis end prooviks selle vastu. Ekraanile ilmus nutunägu ja umistaja kiunus haledalt.
"Oi, teil on kiisu," rõõmustas Umistaja, "mulle kiisud meeldivad, igasugused kiisud, suured kiisud, väiksed kiisud, karvased kiisud, karvata kiisud, tsk-tsk-tsk... Ainult nendega on kogu aeg üks häda – nad ajavad kõik kohad karvu täis. Koledal kombel karvu täis. Teil on kindlasti kolme umistajat vaja."
"Me ei usu, et me mõne ostaks, nad on ikka hirmus kallid," tunnistasid Zemmeliined.
"Kas teid ümber veenda ei anna," uuris Umistaja, "võimalik, et ma saaks teile mõningase soodustuse välja manada."
"Ei, tänan, aga pole vaja vaeva näha."
"Tasuta elektrivoolik, kui tellite Lux 1 Royal õhupuhastussüsteemi?" pakkus Umistaja.
"Tänan, ei."
"Aga Axel Wenner-Gren on öelnud: "Igast kodust peab saama Lux'i kodu."," oli Umistaja õnnetu.
Zemmeliined raputasid päid.
"Umistaja ei võta üldse voolu, vähem kui keskmine hõõglamp," üritas Umistaja veel, ent Zemmeliined olid kõigutamatud.
"Ma pakin siis oma asjad kokku," ohkas Umistaja, "üks väike formaalsus on ainult jäänud. Mul on teilt mõlemalt vaja 10 telefoninumbrit või aadressi, kellele te mind soovitaksite."
"Päriselt või? 10 telefoninumbrit? Mõlemad?"
"Jah, see oleks nagu väike tasu vaeva eest, mis ma siin nägin, muidugi võite te, tsk-tsk-tsk, selle ka muul viisil kompenseerida."
"Kelle number panna, kellele tahaks käkki keerata?" arutas Zemmeliine.
"Kas te tõesti arvate, et see on käki keeramine," tõstis asju pakkiv Umistaja pea.
"Ei ole ju," lisas ta solvunult, "igast kodust peab saama..."
Umistaja ei suutnud jätkata ja nohises õnnetult.
"Oi vabandust," ütles Zemmeliine häbenedes.
"Võib, ma helistan oma emale ja küsin, kas ma võin ta numbri teile anda?"
"Ärge seda küll tehke!" ehmus Umistaja. "Teil ei ole väljaõpet, üheksal juhul kümnest saate eitava vastuse. Ma helistan parem ikka ise või lähen kohale. Keegi ei pääse mu käest, kui ma kohale lähen."
Aga Zemmeliine oli juba numbri valinud.
"Hei emps, võib, ma annan Umistajale su numbri?" päris ta.
"Issand, ei!" kostis telefonist.
"No nägite nüüd!" ahastas Umistaja.
Nukralt sirutas ta oma lauavirna järele ning asus murest murtuna ukse suunas lontsima.
"Vabandage, vabandage!" kilkasid Zemmeliined. "Te unustasite oma umistaja maha!"
"Olete te kindlad, et te seda ei taha," pomises Umistaja.
"Ei. Võib-olla siis, kui tasuta saaks."
"Kas te tõesti oma tervisest üldse ei hooli?" küsis Umistaja õudusega hääles.
"Nii palju küll mitte," ütlesid Zemmeliined.
"Olgu siis peale," ohkas Umistaja ning asus kirstu kokku monteerima. Seda saatis närviline itsitamine.
"Kiisu ka veel, kiisu ka, tsk-tsk-tsk."

Parem siil peas kui pool muna

2009-11-30T13:35:00.001+02:00

"Mm, näe, vaata," voltis Zem ajalehe kokku ja toksis näpuga pealkirja, "nüüd tahavad nad inimestele kiibid ajju panna."
"Milleks?"
"Ma ei tea, mingi meditsiinivärk," arvas Zem, "ju siis elad kauem või nii."
Zem kehitas õlgu.
"No ei tea, ei usu seda hästi, aju on nagu...keeruline värk või midagi sellist. Mu arvuti jookseb kord nädalas kokku, õppigu enne neid tegema."
"Just. Ja kuradi tulised on ka."
"Nad tahavad nagunii, et me nende aktsiaid ostaks või midagi sellist."
Krõmps.
"No see oleks küll loll tegu. Zemi tead? Selle Zemi sõber, kes eelmisel nädalal end koos Zemiga sodiks jõi ja trepist alla kukkus?"
"A see, see on hull tüüp ju. Ma ei teagi teist nii hullu tüüpi."
"Ta ostis aktsiaid. Mitte persetki ei saanud. Järgmisel päeval olid mingi kümme korda vähem väärt ja siis veel või midagi sellist."
"Öeldakse ju, et ära osta siili kotis."
"Eiei, ära osta põrsast kotis."
Krõmps.
"Ega kõik ole veel põrsas, mis röhib."
"No just. Sellepärast öeldaksegi, et ära osta põrsast kotis."
"Ei. Sa ei osta põrsast kotis, sa ostad midagi muud, näiteks siili."
"Vanasõna käib põrsa kohta ju," ärritus Zem, "sa ostad põrsa, aga kuna sa kotti ei vaata, saad selle asemel midagi muud."
"Mhmh. Aga sa ei osta põrsast ju, sa ostsid siili. Põrsast ei ole kotis."
"No just. Ei, kurat."
Krõmps.
"Mida sa üritad? Tahad lihtsalt vaielda või?"
"Ei, ma lihtsalt ütlesin, kuidas on või nii."
"Vaidled ju! Mis see siis on kui mitte vaidlemine?"
"Mis ma suga ikka vaidlen"
"No just. Sa ei võidaks."
"Ei, ma tapaks su ära."
Krõmps.
"Haa-haa, hea nali."
"Kellele nali, kellele hea mõte.“
Zem põrnitses teist pahuralt.
"Kuule, aitab, see pole üldse naljakas,“ pomises ta lõpuks.
"No just.“
"Mida sa sest porgandist pured kogu aeg?"
"Porgand teeb silmanägemise selgeks"
"Mida sa näed siis?"
"Tulevikku"
"Ja mida sa seal tulevikus näed?"
Zem hammustas järgmise jupi porgandist.

Nüüdsest ainult suurte tähtedega

2009-11-28T03:22:00.003+02:00

Peale väikest mõtisklemist jõudsin järeldusele, et Bono blogil on ikka eriti kikk-äss nimi - "kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi". Aga ma usun, et suudan selle üle lüüa. Unustage töised päevad, pisiasjad ja JUMAL. Kohe kui viitsin, teen vastava muudatuse ja panen uueks....tadadaaa ja trummipõrin..."hedonism, relativism, skeptitsism, egoism, pragmatism, karjerism; piirideta vabadus, elunautlemine, püsiväärtuste eitamine, kahtlemine usalduses, kõige ümberhindamine materiaalseks kasuks"
Edaspidi palun mu nime kirjutada vaid suurtähtedega.
Lugupidamisega teie
LEMBIT PIHKUR-ÕIGEMEEL, luuletaja.

Zem, kes siis veel

2009-10-11T18:57:00.004+03:00

Mis oli selle nädalavahetuse parim lugemisvara? Vonneguti "Kullisilm"? Näkää. Vallaleht. Septembrikuu Toila valla lehes oli kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele antud võimalus tutvustada oma valimisplatvormi ja kandidaate. Ma tahaks tõesti teada, milline oli protsess, mille käigus Keskerakond leidis, et just Zem on kõige osavam kirjamees, kellele usaldatakse leheruumi täitmine olulise infoga. Kas tulemus on just nii täiuslik, et kindlustab võidu valimistel Keskerakonnale? Või on nad kindlad, et võidavad niikuinii? Las see jääb selle vaesekese nuputada, kes mu blogi lugema juhtub, sest ma kopeerin kõnealuse teksti siia. Tegemist pole valimispropagandaga, vaadakem seda pigem kui tõelist pärlit eesti kirjakunstis. Tekst on peaaegu et muutmata kujul, asjaosaliste kaitsmiseks on muudetud vaid Keskerakonna nimekirjas kandideerijate nimed. Nautige.

Toila valla volikogu valimistel on Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas üles seatud 17 vallakodaniku nimed. Nende erinevate võimetega inimeste vanus kõigub 18-60 eluaastani välja. Nende seas on vanglaametnikke, sadamadokkereid, profisportlasi, ärinaisi ja -mehi, kui ka töötuid. Mina, Zem, olen üks süüdlasi, miks see nimekiri kokku sai. Püüan neid teile tutvustada ja selgitada ka valimisprogrammi. Seda juba läbi nende pilgu.
Miks just Keskerakonna nime all valimistele? Ei saa salata, käisid meil külas Toomas Varek ja Tiit Kuusmik. Tegid välja. Igati toredad mehed. Kui läheks ajaloos kaks aastakümmet tagasi, siis neil ärevatel päevadel oli paljudel seljas sinine kodukaitse särk. Ühel teatud päeval oli riigi kodukaitse ülem Andrus Öövel hädas vastasleeriga Narva-Jõesuu teeristis. Kunagine aerutamismeister palus abi. Hiiglase Ahto Paavo leidsin Voka spordiangaarist. Peagi olime võitluspaigas ja vastaste komandörile sai lubatud: “Homme meie tööle ei lähe, vaid siia tuleb 3 bussitäit töömehi, labidatega!”. Pool aastat hiljem mõisteti OMON-i komandörile Belovile 2 aastat tingimisi, Zemile pakuti rivistusel ordenit. Sellest ajast olen erakonna liige. Enamus valimisnimekirjast seda ei ole, aga ühine arvamus on – Edgar Savisaarel on ajada Tallinnas-riigis omad asjad, meie piirdume Toila vallaga.
Toila valla hüüdlause on teatavasti “Aasta ringi avatud!” Kodu- ja ühtsustunnet see just ei ole soodustanud. Alanud sajandi vallavalitsejad on olnud toimekad, silmale head vaadata ja üdini ausad. Eesti TV näitab kahte riigitelevisiooni programmi. Näha sai taluperemeest 4 miljonit krooni maksvat kombaini, mis andis tööd ühele inimesele ja tootis kahjumit. Võla maksis kinni Euroopa. Meie niisuguseid masinaid ei vaja. Igati toetame pensionäre. Soovime, et nad hoiaksid valitsejad pidevalt hõõgtulel. Meie silitame vanurite päid. 1989. a. sai isikliku Žiguliga käidud raskel triatlonivõistlusel Euroopas. Sõime konserve. 2009.a. sama lugu, ainult tütardele riputati Itaalias kaela Euroopa meistri medalid. 2-liitrine Coca-Cola maksis bensiinitanklas 120 krooni. Jälle konservid. Sinna Euroopasse meil asja ei ole. Niipalju valimisprogrammist!
Asjaajamiseks oma vallas on nimekirja liidriks 25. aastane profisportlane Zem. Zem ei ole eeskujuks mitte ainult oma kahele vennale-õele. Peale spordi oskab ta kätega teha mitmeid töid. Tartu Rock, Kalev Cramo – need on meile kättesaamatud korvpallisatsid. Vennad Selderid, Kärbod, õed Schmidtid – ja ongi koos Elioni rattamaratonide sarja võitjavõistkond. Eesti meistrivõistlused on Vokas peetud, meistrisärgid on mõlemal sool võidetud. Miks ei ole kastetud “jagajate” poolt seda taime, mis vilja kannab?
Teeneline mees Arno Mitt andis valla arengule palju. Ühissauna laval õpetas ta noori-vanu, et vihtlemist tuleb alustada varvastest. Rahuliku loomu on pärinud ka poeg Zem. Projektikirjutajate ajastul surutakse niisugused kõrvale. Spordiangaare lüüakse üles enda näitamiseks. Tuulikud Päite külla, sellele on Zem vastu. “Volikogu liikmetele anti “nuts” pihku ja kohe on kõrvad lontis. Nii need poolthääletamised tulevad!”
Zemmeliine on oma 18 aastaga nimekirja noorim, kuid kõige vapram. Euroopa meistrivõistlustel hüppas ta kõrge lainetusega Vahemerre ja peale 1500 m läbimist jäi ette ainult 28 meest 500 startinust. Juuniori iga lõppes Zemmeliinele kahe MM-i hõbemedali ja kahe Euroopa meistritiitliga. Läbi on Toila Gümnaasium. Käsil treenerikutse omandamine, kaugõpe majandusalal kõrgkoolis. Noorte sportlase treenimise võtaks ta vallas kohe käsile.
Kümmekond aastat tagasi oli Toila bensiinitankla see koht, kus kerkisid esile uued ideed ja “ajud”. Ei häbene seda praegused tippjuhid Jaak Pruunes ega Rein Merirand. Praeguse valla ehitusjuhi koht on siiski ohus.
Zem ütleb otse: “See on sigadus, et vene külas (Karu väravad) on üks pirakas sinine maja ja need palkmajad ei sobi kuidagi!”
Sealsamas, Lõokese tänaval, elan ehtvenelane Zemmeliine. Endine Eesti mitmekordne meister-rekordiomanik staadionijooksus. Kasvatab poega ja viib peale tööd Ahtme kergejõustikuhalli teisigi Toila valla õpilasi. 44. aastane daam soovib, et kergejõustik oleks koolis taas au sees. Ärinaisena, kes maksab riigi eelarvesse makse, on tal toimuvast oma arvamus. “Promenaad, kübarad – tore. Ja see kõik kokku maksab üle poole miljoni krooni! Milleks siis veel 150 krooni maksev pilet? Elada tuleb tagasihoidlikult. Ettevõtjad ei teeni selleks raha, et seda maha laristada. Meie külast ei käinud üritusel keegi, pilet oli kallis.”
Mõisaküla on 1000 elanikuga linn. Hiljuti võttis Kohtla-Järve linna ja Toila ühendatud võistkond vastu Räpina kotkad. Selles Lõuna-Eesti väikelinnakeses on veidi rohkem elanikke kui Mõisakülas.
Zem on see noor mees, kes tegijana soovib ühtset Toila valla võistkonda, kellel sobiks kärpida Räpina kotkaste tiibu.
Loomulikult ei ole nimekirjas ainult spordiga seotud inimesed.
Zem sõidutab pikki päevi bussiga turiste, Zem on ettevõtja. Pasteet, kala, liha Narvast Rakvereni. Hiidlase hüüdnime all kalaäriga alustanud Luup jõuab oma toodanguga igasse talusse. Võim ja sellega kaasnev on ahvatlev. Et oleks “rootsi kardinate” taga loota mõndagi leebemat pilku tuttavalt, selleks on kõrgema haridusega vanglaametnik Zemmeliine. Maksumaksjaid ei ole Eesti riigis momendil palju. Zem seda on. Tema paneb Inglismaal kokku lennukimootoreid.
Muidugi ootaks muutusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Ei vastuta vallavanem selle eest, kas alevi poes on liha ja piima nagu kolhoosiajal. Mis on Toila valla jaoks kultuur? Kas see, kui viimasel laulu (või tantsupeol) tõmbasid hästisöönud pankurid ja kolonelid pähe osalise mütsi? Kaevurite päev Toila laululaval oli võimas. Õhtuhämaruses tormab Anne Vesti laulu ajal mäerinnakust üles sadu kaevuriprouasid. Prügikaste tühjendavad hallipäised sinikuued (Toila kapelli mitme aasta tagune riietus). Kas see on Toila kultuur? Spordiga on asi lihtsam. Toila valla Viru SK presidendina olen täitnud oma kohust ja reageerinud ametlike kirjadega. Mis on sisu? Vallavalitsuselt on palutud Illuka valla ressursirikastest laantest üles otsida 25 000 krooni Toila valla Viru SK suusatüdrukute raha. On päritud aru, miks makstakse Robert Peetsile kopsakat treeneripalka, kuigi ta ei treeni ühtegi valla last. Seda 2 aastat järjest ja raha läheb jälle Illuka valda. Vastust ei tule, väheneb aga Viru SK eelarve, mis oli 2009.a. 25 000 krooni. Teatavasti on Voka spordihalli aastaeelarve ligi 2 miljonit, millest palkadeks üle miljoni. Sisse toob asutus aastas pool miljonit. Sportlasi kombinaat ei tooda, sest maakonna tasemel esinevad need samad muruniitjad-koristajad, kes saavad palka. Asutuse juht Toomas Nõmmiste ei hakka ligi 20 000 kroonise palga eest isegi mängima Toila valla eest!
Mis edasi? Viru SK 2008.a. arenguplaanis oleme pakkunud Voka Spordisaal lahti võtta või kinkida puuärimehele Toomas Kruudile. Siis saavad elanikud alati kuivi puid. Asi on tõsine, sest Jõhvis kerkis projektivorpijate poolt uus kaunitar – spordihall. Või mahuvad kultuuri ja sporditegijad koos Voka raamatukoguga ühiselt Voka halli ära.
Ideid jätkub, et kulutusi koomale tõmmata. See on meie laste ja lastelaste huvides. Nemad on meil Toila vallas kõik võimekad ja andekad. Kui te valite inimese meie nimekirjast, saab vähemalt spordivaldkonnas asi korda.

Lugupidamisega
Zem, talitriatloni valitsev maailmameister 55-56 a. sen vanuseklassis

Pildil: kokkuhoiupoliitikat rakendatakse juba enne valimisvõite, enne suuremate objektideni jõudmist harjutatakse vähemolulistega, halduskulude vähendamiseks on algosakesteks võetud Voka bussipeatus

Varsti olen ma juba internetsist eemaldatud

2009-10-02T13:00:00.004+03:00

Leidsin oh-puust postituse, mis peaks aitama keskerakonna spämmlistist pääseda. Aarne kahtlustab, et programeerijal oleks lihtne kirjutada koodijupp, mis keskerakonna listi tühjaks teeb. Ma kahtlustan, et nii lihtne see ei ole. Nimelt teatas eemaldamiseks mõeldud leht, et ma olen JUBA meilinglistist eemaldatud, viidates ilmselt eelmistele katsetele spämmkirja lõpus oleva lingi abil end keskerakonna küünte vahelt välja rebida. Kirja lõpus olevate linkide peksmisest ei ole siiamaani kasu olnud. Hoiatatakse ju tihti, et spämmkirjades leiduvate eemaldamisvõimaluste kasutamine töötab vastupidiselt - nii annate kaagile teada, et te mailiaadress töötab, et olete päriselt olemas. Peale http://www.keskerakond.ee/unsubscribe kasutamist ei imestaks ma, kui neil on nüüd mu IP-aadress ja teenusepakkuja nimi ning ühel hetkel kobistavad ukse taga näkapikud, kes mu ümber programmeerivad või, peale konsultatsiooni Suedebangiga, internetsist eemaldavad. Variant 2 oleks masendav. Variant 1...
Hiired: "Me programmeerime su mitte vahet tegema."

Aga äkki paneks samba asemel pommi?

2009-10-01T23:10:00.002+03:00

Link http://www.keskerakond.ee/unsubscribe/?email=blaah@bla.ah lihtsalt ei toimi. Kliki end või segaseks. Ja selleteemalisi blogiposte on päris mitu. Keskerakond on spämmija ja järelikult saast, sellest sõltumata, kes ja millist sammast vääriks.

Postitusi on tegelikult kaks

2009-10-01T17:20:00.001+03:00

Parim pank Eestis

2009-10-01T00:26:00.003+03:00

"Mõjukas rahvusvaheline ajakiri Global Finance valis Swedbanki parimaks pangaks nii Eestis kui Leedus," kuulutab Swedbank oma avalehel. Id-kaardiga sisselogimiskatsel saan vastuseks "Kasutaja on blokeeritud! Olete viis korda eksinud paroolide sisestamisel. Teie turvalisuse kaitseks blokeeriti ligipääs internetipangale."
Noh, kui nad tõesti parimad oleks, blokeeriks nad ligipääsu kogu internetile.

Mida ma eelmisel korral ütlesin, kui Firefoxi ja idukaardi kooslus sihile ei viinud ning IE-d kasutades hädaldas brauser turvavaba ühenduse üle ja väitis, et PIN2 saadetakse tavatekstina? "Vitunäod?". Jah, ma jään selle juurde.

Tõenäoliselt oli nende veebitreialite eelmine töö www.central-uk.com/central-uk/form.htm

Piinlik? Höö-höö. Höö.

2009-09-10T12:20:00.000+03:00

Paus, 15 minutit. Või veidi enam.

2009-08-24T00:38:00.004+03:00

Kuigi ma pole juba pika aja jooksul ühtegi potsu teinud, võin nüüd hoiatada, et tuleb teadmata pikkusega periood, mil ma kohe kindlasti kübevikku midagi ei kriba. Põhjuseks siis mu lätitjuud, mille osad klahvid teadmata põhjusel väga kummaliselt käituma hakkasid ja seejärel igasugusest koostööst keeldusid. Praegu kasutan välist logitechi, mis on tore ja nunnu ja ultrax ja värgid. Zeppelinis pesitsev Delli poe teenindaja teeks nii lihtsa töö nagu klaviatuuri vahetus ära 5 nanosekundi jooksul (või kiiremini, kui enne lihased soojaks saab teha), aga kuna lätitjuudil on karantiid veel 2 aasta jagu, siis tuleb seda teed minna ja nii jäängi mõneks ajaks arvutivabaks. Täpsemalt ei oska öelda, sest kaks erinevat müüjat väljastasid üsna, aga absoluutselt mitte kokkulangevat juttu.
Teenindaja 1 soovitas arvuti poodi tuua pühapäeval, siis sõidaks see esmaspäeval juba Tallinna, ca nädalaga tagasi ja arvutt ei peaks isegi kuupmeetrises kastis olema. Neid on neil endal (lätitjuudi originaalkast on kuupmeetrine, päriselt ka). Teenindaja 2 väite järgi juhtuks see teisipäeval või kolmapäeval või millalgi ja lätitjuud peaks kindlasti olema kastis, ilma ei saa vastu võtta, sest läpakad kipuvad transpordi käigus katki minema. Terve Tallinn-Tartu maantee on palistatud lätitjuudidest irdunud magneesiumsulami ribadega. Kui nii siis nii, eks ma siis vantsi poodi koos kastiga. Kuupmeetrisega.
Ja kahe nädala pärast tagasi, sest umbes 2 nädalaga soovitas Teenindaja 2 arvestada, et pettumusi ei oleks. Kui ma algse nädala korrutasin pettumusfaktor=2, siis nüüd oleks tulemuseks umbes*2+2nädalat*2=?, mis hakkaks tiksuma teisipäeval või kolmapäeval või millalgi? Nummi, igatahes.
Mulle on mulje jäänud, et televuunide sattumisel karantii musta auku antakse ajutiseks kasutamiseks asendusvuun, mis küll tavaliselt on müstilist elu elanud ja seega pehmelt öeldes juust (või pehme ja müstiline juust). Huvitav, kas remondiaja venimisel üle "mõistliku aja" õnnestuks välja rääkida asendusarvuti? Dellil on ju Dell Outlet, mille kaudu üritatakse levitada refurbished isendeid. Käraks küll, peaasi, et töötab.
Või siis ehk Dell Latitude L2100, mida vabakutseline ajakirjanik Meelis Piller oma üdini kompetentses artiklis kooliõpilastele soovitab? Oleks üsna huvitav teada saada, mis põhjustab "tavapäraste netbookidega" võrreldes enam kui kahekordse hinna (võrreldavas konfiguratsioonis üle 14000 krooni). Ei saa ju ometi asi olla selles, et värviks saab valida School Bus Yellow...

Beebilõug-test

2009-07-24T23:44:00.003+03:00

1. Kas sa kisud vahel endal luti suust, et oleks põhjust karjuma hakata?
2. Kas sa kuulud mõne koguduse juhatusse?

Kui oleksid pidanud mõlemale küsimusele jaatavalt vastama, lõpeta kohe testide tegemine ja rohi oma porgandipeenar puhtaks.

Seebikategelaste töised päevad

2009-07-16T22:17:00.001+03:00

Amanda ajab Ethani autoga alla. Kelli lubab laiba ära koristada. Ethan teatab, et on puhkuse ära teeninud.

Rööbaspuud võrkkiige asemel - pole hullu

2009-07-11T20:14:00.004+03:00

"Noh, see suur et...palk võiks tõusta...veidi," pomises Zem.
"Olgu, mõistlik. Teeme ära, tõstame lati kõrgemale," vastas Zem.
"Oi, tänan, tore," rõõmustas Zem ja tõttas tööle tagasi.
Alles siis, kui ta pidi saagimiseks end kikivarvule upitama, hakkas ta kahtlustama, et kusagil oli midagi üsna valesti läinud.

"Ma sooviks korraliku ruuterit, aga odavamapoolset," ütles Ariel.
"Aga palun," ulatas müüja karbi.
"Tänan," pomises Ariel, maksis ära, haigutas ja astus aknast välja.
Veerand tundi hiljem, kui aju tegi hädise, ent üldjoontes vist siiski õnnestunud katse uuesti tööle hakata, hakkas Ariel mõtlema ruuteri ja wifi-ruuteri erinevuste üle.
"Wifi-ruuter - wifi on. Ruuter - wifit pole. Saast."
Pood oli selleks ajaks muidugi suletud.

Veidi hiljem Euronicsis üritas Ariel kaarti tagurpidi lugejasse toppida ja oli üleni imestunud, kui see soovitud tulemuseni ei viinud.

Veel veidi hiljem hakkas ladinal sadama. Ariel ostis pikendusjuhtme.

Hoidku (null) meid elektrilammaste eest

2009-06-09T19:37:00.004+03:00

Mu esialgne katse selle pealkirja külge plogipots kirjutada uppus laiskuse, ajapuuduse ja tont teab mille sisse. Algselt oli ka pealkirja tähendus veidi teine (Milline? Jällegi – tont teab. Tont ei anna kätte. (#dev/tont: If it smells it's chemistry, if it crawls it's biology, if it doesn't work it's (null).))
Sellest on juba mõni aeg möödas (aga kõik järgnevad päevad on võrdselt huvitavad olnud) kui K-lef helistas ja kurtis, et ta ei näe koomuskeid. Ei näe ja kõik, tõenäoliselt Adblocki süü. Edasine vestlus kulges umbes nii:
A: "Kas sa oled ise mingeid reegleid või filtreid lisanud?"
K: "Ikka, aga nii kui ühe kliki tegin – läinud!"
A: "Võimas klikk siis. Aga... tee paremklõps Adblocki ikoonil ja vali siis Preferences ja sealt My Rules vms. Ma peast ei mäleta, aga midagi sellist. Ja kustuta kurja juur ära."
K: "Oota, kohe..."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Eee...mis? Kui usin sa oled olnud?!"
K: "Osa on punased ja neil rist küljes, aga siis on mustad ja mummudega. Mida ma nendega teen, neid ei saa kustutada ju?"
A: "Sa oled mingis vales kohas ju?"
K: "Blockable items on current page."
A: "Ah, ei, ma ütlesin ju, et ava oma filtrite nimekiri."
K: "Siin ei ole ju seda!"
A: "Paremklõps Adblockil, preferences, sealt su käsitsi lisatud filtrid. Otsi see, mille viimati lisasid ja võta maha."
K: "Sa ajad midagi segamini, blockable items avaneb."
A: "Noh, niimoodi telefoni teel ja mälu järgi on veidi raske...ot. Paremklõps!"
K: "Aa. Ok. Edasi?"
A: "My Rules või My Filters vms."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Mida täpselt sa teinud oled?!"
K: "Klikkisin mingil kirjal Block ja koomuskid kadusid ära. Pealehel ei ole, peale klikkides ei ole, kusagil ei ole."
A: "Oeh. Proovi leida midagi Postimehega seotut ja tühistada."
K: "Kas mustade või roheliste hulgast? Postimeest ei ole, mingid pointrollid ja pricegrabberid ja..."
A: "Sa oled praegu mingis filtrinduses, mis mujalt tuleb, mitte su käsitsi tehtud osas?"
K: "Easylist USA"
A: "Sa pead nende hulgast vaatama, mis sa ise lisanud oled."
K: "Ei, sealt ma kustutasin ammu juba kõik ära."
Selle koha pealt on mõistlik lõpetada, sest ega mingit selgust loota polnud, vähemalt mitte telefoni teel. Lubasin millalgi kohale minna ja tuletõrjet mängida (koomuskid ikkagi, see pole tühiasi), ise mõtisklesin teemal "Pensionärid ja arvutiõpetus." Tundus kuidagi roosilisem see pilt, vanaemake kuvari ees pangaülekannet tegemas, endal näos hirm "Äkki ma teen midagi katki" vs pauerjuuser ja "Ma kasutasin arvutit juba enne seda kui sa kõndima õppisid." Või siis: "Ei, ma ei loe teateid, mis ekraanile ilmuvad, nagunii tuleb OK vajutada" ja "Ma ei tea, kust kõik need pluginad mu brauseri külge tekkisid."
Noh, võib-olla on see veidi ebakena K-lefi pihta, aga kohale jõudes selgus, et Postimehe lehel pole üldse pilte, koomuskitest rääkimata. Adblocki maha keeramine taastas reklaamid, pilte mitte. Pilte ja koomuskeid sai lõpuks näha peale Firefoxi reinstallimist. Nagu hiljem selgus, päris korras pole ikkagi, telefoni kaotanud K-lef nägi oma leiubürookuulutust peale selle lisamist, ent ainukeseks korraks see jäigi. Jei, Firefox, ma armastan sind ka? Firefox, mille mäluprobleemid suudavad süüa 30 MB/s kuni sa kiljatuse saatel vee peale tõmbad? Firefox, mis koos oma sõbra Thunderbirdiga kasutab 1.6 GB mälu ja sellega vaese kontoriarvuti kooma tõmbab, sest Windowsi arust on see just õige piir, kus iga hiireliigutuse peale kõvaketta ragistamisega tuleb tegelema hakata. Ja siis plahvatab su Openoffice ja peale 20ndat recoveryt lubab, et enam ei plahvata, ent jätab mainimata, et nüüdsest ei salvesta ta su Väga Olulisse Dokumenti ühtegi lisandunud tähemärki, ükskõik kui anaalne sa ka Ctrl-S klõbistades ei ole, ning peale paari tundi tööd faili sulgedes...on kõik tagasi seal kus enne.
Selle peale on paras närvide rahustamiseks õele mp3-mängijat otsima hakata. Väike ostutuur on ju alati lõõgastav, ja veel see rõõm uutest vidinatest, mida näppida saab kuni õigele omanikule üle annad. Sõber Philips on väike ja armas (või suur, 8 GB pole just kurta), aga kui klapid kõrva surusin, kostis sealt "Bäk-bäk-häk-häk-fak-fak." Järgmisel päeval poodi tagasi? Garantii teemal müüjatega jagelemine polnud eriti meelepärane, seepärast otsustasin proovida, kas firmware'i uuendamine aitab hakkimisest lahti saada.
"No updates available at this point of time" ütleb Philips Media Manager. Peale väikest mõttepausi jõudsin Philipsi veebilehele, tõmbasin sealt uuema Media Manageri, installisin selle, tegin arvutile restardi, sest tegemist oli kolossaalse süsteemimuudatusega ja proovisin uuesti. Great success, uuendatud firmware olemas ja paigaldatud. Igaks juhuks veel üle kontrollida...höh, kui kella kõrval olevalt ikoonilt "Check for updates" valida, ei saa Mental Manager aru, et pleier on ühendatud ja ütleb "No." Tuleb ikka MM-i menüüst uuendust kontrollida. Tasapisi hakkab Philips ikka väga meeldima...Korras, värskeim. Kas mängides hakib? Ei. Kas mängib? Ei. Arvuti külge ühendades näen, et kaasatulnud tasuta muusikafailid on täiesti olemas. Mängija ütleb: "No songs found." Mängija kaustavaadet kasutades selgub, et "Music", "Pictures", "Playlists" asemel on mängija arust temas "Pictures", "Pictures" ja "Pictures". Tühjad, otseloomalikult. Pressin niisama, oma rõõmuks mängija reset-nuppu. Õnneks ei mõju see kuidagi. Samuti ei mõju ühelgi halval viisil ka "Repair your in the unlikely case of failure" Media Manageris. Lõpuks valisin mängija menüüst "Restore factory settings", mille tulemuseks on täiesti tühi pleier, mille peale suvaliste muusikafailidega proovimist lõpuks töötavaks tunnistada võin. Ja ei pidanudki kohe esimesel päeval garantiisse minema! Suurepärane, rõõmus ja roosa jne jne.
Kuni ma otsustan, et tüütud on need erinevate meediamängijatega kaasa tuleva tarkvara poolt lisatud valikud autoplay-aknas, mis avaneb kui plaat sisestada või usb-seadme ühendamisel. Tarkvara ju ammu arvutist eemaldatud ja puha. Võimalikud tulemused registris kolamisel – üleliigne valik on hiina keeles (sest selles ongi XP progetud, mitte mõnes C-s või Visual Basicus nagu mõned asjatundmatud arvata võiks) või siis – autoplay-aken on müstiliselt täitsa tühi (K-lefi 64-bitises XP-s on samasugune nunnult mõttetu lagedus, ainult et ilma kasutaja abita). Probleem pisipehmetele teada, juba aastal 2003 on autoplay parandamiseks tarkvarajupike välja lastud, mis...ei tööta. System restore abiks. Ohe. Aga õnneks tuli Openoffice v3.1 välja, enne selle paigaldamist jõuab eelmine versioon veel viimasel hetkel kokku joosta ja...
Ah et kus siin elektrilambad on? Ma palvetan kõikide (null) poole, keda ette kujutada suudan, et neid veel niipea ei tuleks.

Manga manga. Vutt vutt.

2009-05-06T17:53:00.004+03:00

Ariel tõmbas kaardi lugejast välja, avas koti ja tahtis asuda asju sisse toppima, ent...
Teadlikult riiulitelt nopitud asjade vahel seisis veepudel, tundmatu olemisega.
"Manga lita fruit?" imestas Ariel. "Wtf?! Lita vutt vutt?"
"Miks ma küll selle võtsin. Hea lahe koogi kõrvale juua?"
Kooki ei paistnud kusagilt ja Ariel hingas kergendatult. Või siis peaaegu. Mida teha üleliigse pudeliga? Lisati see ta arvele, kuigi on järgmise ostja oma? Ta mõtles natuke ning üritas siis pudelit teise ostja kaupade juurde sokutada.
"See on teile," selgitas müüja, "kingitus."
"Aa. Ok," tegi Ariel häbelikult ja vudis minema.
Manga-manga. Vut-vut-vutt.
Kontorisse jõudes uuris ta Täiesti Tasuta Saadud Pudelit lähemalt.
"Mangali vitafruit citrona-laima negazets."
Koostis: vesi, suhkur, sidrunhape, blaah.
"Maitseb nagu fairy?" pakkus K.
"Ma ei tea. Pole fairyt maitsnud."
"Proovid?"
"Ee...oota."

"Libe on, raisk," hädaldas Eedeni 1.52 m pikk turvamees ja tegi uue katse raadiosaatjat haarata. See vintskles käes ja hakkas vastu.
"Appi, appi, tundmatu lendav objekt!" karjus turvamees kui lõpuks saatja taltsutatud sai. Õhus hõljus vikerkaarevärvilisi mulle.
"Kihutab mööda saali ringi kui pöörane, kätte ei saa, libe on!"
"Mismis? Tundmatu misasi?" pragises kõlar.
"Ma ei tea," tunnistas turvamees abitult, "udukogu, vahujutt järel."
"Ära aja lolli juttu."
"No päriselt," pomises turvamees, "lõhnab nagu lill..."
Selle peale kostis saatjast ahhetamist ja kole lubadus müügisaali olukorraga tutvuma tulla.
"No näete nüüd!" teatas väljakutse teinu võidurõõmsalt. "Mitte midagi ei näe!"
Kari 1.52 m turvamehi põrnitses üüratut vahukuhja, milles võis aimata paanikas klientide siplemist (ja aeg-ajalt kostis mürtsatusi ja oigeid ning miski tuiska vahutorte lae suunas paisates ringi, tehes "bll-l-l-l-lb!"), ning noogutas süngelt.
Olukord oli ilmselgelt üle nende peade.

Oih

2009-04-21T12:45:00.003+03:00

Zem hõõrus silmi, niutsatas, näpistas end ja niutsatas uuesti. Kasu polnud midagi. Korter oli endiselt tühi. Täiesti tühi.
"Oioi," pinises Zem, "kuidas siis nii? Kuidas nii? Miks?"
Ta istus tötsti! põrandale ning põrnitses jalajälgi, mida oli palju.
"Appi? Politsei?" üritas Zem.
Suure ähmiga ei meenunud isegi ükski oluline number, nii toksis ta lihtsalt suvalise jada, mis juhuslikult osutus ta vanaema omaks, kes juhuslikult viibis parajasti tualetis ega võtnud toru.
Zem ohkas.
Kodu ei olnud enam. Kust leida uus?
Kellegi lähenevad sammud panid ta võpatama, aga see oli lihtsalt üks maja elanikest, kes ükskõikselt mõned korrused kõrgemale kõndis. Zem oli korteri välisukse enda järel sulgemata jätnud.
Aga kui ta nüüd ukse poole vaatas, jäi silma koridoris elektrikapi külge kleebitud valge paberileht, mis ebameeldivalt tuttav tundus. Võimalik, et see oli seal olnud juba enam kui kuu aega.
Zem tõusis, kõndis koridori ja luges teate uuesti läbi.

Lugupeetud kaaselanikud

Pühapäeval, 19. aprillil on meie maja juures konteiner mittevajalike esemete äraveoks. Palume sellega arvestada ja visata ära kõik mittevajalikud esemed. Tulevikus vajaminevad esemed palume ära märkida vastavalt korterile.

Juhatus

"Oih," ütles Zem. Tema ei olnud midagi märkinud.

Majanduspress 2

2009-04-17T11:50:00.003+03:00

"See kassa ei tööta," teatas müüja kui Ariel tahtis kaupu letile laduma hakata.
"Ok," vastas Ariel ja vantsis alkoholileti suunas, ise imestades, miks ei võinud kassa suletuse kohta mingi silt väljas olla.
Tema selja taga tühjendasid teised ostjad oma korvid, maksid ja lahkusid.
"Mingid koomaketi naljad," mõtles Ariel, "sekundiga töölehakkavad kassad ja värgid..."
Alkoholileti juures seisev turvamees hoidis näol ükskõikset ilmet ja vaatas lakke.
Kui Ariel põuest rahakotti õngitsema asus, köhatas turvamees ja astus lähemale.
"Näidake oma rahakott ette," nõudis ta.
"Sooduskupongid!" taipas Ariel ja pani jooksu.

Majanduspress

2009-04-15T21:07:00.003+03:00

Ariel jõudis oma ostukorviga kassani, siis püüdis ta tähelepanu suurte trükitähtedega roheline silt, mis teatas, et sooduskupongi esitamisel võib esineda probleeme. Ariel vaatas oma sooduskupongi, seejärel ogalist kurikat silitavat olevust, kes meenutas silmadega maja, ja kergitas küsivalt kulmu. Maja vangutas aeglaselt pead. Ariel ohkas ja libistas oma kupongi rahakotti tagasi.

Peaingel Arieli tervitus

2009-04-15T15:53:00.003+03:00

Kallid töölised ja muud sipsikud, kes te olete toodud Maale, et siin usinalt ehitada ja asjatada. Kogunege nüüd kenasti parve ja oodake. Peagi tulevad sabalised ja söövad teid ära.

(majanduslangus ja värgid, aeg otsad kokku tõmmata)

Kogu jalgratta eest

2009-04-01T14:13:00.002+03:00

"Ja siis tahan ma maasikaid," teatas posija.
"Maasikaid?"
"Jah, metsmaasikaid, muidu ma tööle ei hakka. Värskeid metsmaasikaid."
"Värskeid metsmaasikaid?" imestas Zem.
"Värskeid metsmaasikaid," kinnitas posija.
"Sügavkülmutatud maasikaid? Olgu."
"Värskeid metsmaasikaid."
"Värskeid metsmaasikaid? Mitte külmutatud?"
"Värskeid metsmaasikaid."
"Kust ma neid praegu saan? Sügavkülmast võetud ei sobi siis?"
"Kas sa oled natuke juhm või? Mitu korda ma pean veel ütlema, et värskeid metsmaasikaid?"
"Nojah, aga kust ma saan neid?" ahastas Zem.
"Metsast."
"Metsast?"
"Metsast."
"Aga...Isegi kui neid seal oleks, oleksid nad ka sügavkülmutatud ju?"
"Ma tahan värskeid metsmaasikaid," jäi posija endale kindlaks, "muidu ma ei tööta."
Hädasolijad ei saa palju valida ja pirtsutada, nii ohkaski Zem ning pomises: "Olgu."
"Ja reha," teatas posija.
"Reha?"
Zemil oli raskusi naeru tagasihoidmisega, aga posijal oli tõsi taga.
"Reha."
"Millist reha...nii konkreetsemalt...murureha?"
"Looreha."
"Oh heldeke," pomises Zem. Ta polnud päris kindel, mis täpselt looreha on, aga see ei kõlanud üldse hästi.
"Sellist, mis punase traktori järel käib," täpsustas posija.
"See on mingi katse, eksole," lootis Zem, "et kui ma selle läbin, olen vääriline käima teed, mis viib."
"Ei," katkestas posija teda, "ma tahan reha. Ja kuretopist."
"Varjatud kaamera? Kui see on varjatud kaamera, siis."
"Ja veekannu. Metallist, vilistavat."
"Oh."
"Ja mudelautot."
"Ma peaksin selle kõik vist kuhugi kirja panema?" uuris Zem.
"Pane kirja. Pannilabidas. Kadakast."
"Ee...milline see mudelauto olema peaks?"
"Kiirabi. Peeglitega."
"Aga kuidas see kõik."
"Kaks potsikut värvi, üks must, teine oranž. Välistöödeks sobilikku."
Hämmeldunud Zem kirjutas alistunult üles: "Värv, 1 must, 1 oranž, välistöödeks sobilik."
Oli päris suur tõenäosus, et tavaline arstiteadus (arstid, kes sulle lusikaid suhu topivad ning leiavad, et sind tuleks katki teha) oleks ikka parem mõte olnud. Ei olnud enam väga usutav, et sellest asjast enam head nahka saaks.
"Ma tahan lokitange ja mutrivõtit," jätkas posija.
"Nr 23?" pakkus Zem huupi.
"Just."
"Ma parem..."
"Istu!" käskis posija. "Nüüd on hilja ära minna. Mis alustatud on, tuleb lõpule viia, muidu hirmsaid tagajärgi oodata. Eiei, ei taha sa neid, ei taha ma."
"Ja kooki."
"Kooki?" niutsatas Zem.
"Kooki," kinnitas posija.
"M-m-millist kooki?" küsis Zem hädiselt.
"M-m-m-mustika," vastas posija.
Mõnda aega jõllitasid nad teineteisele otsa, siis kostis vaikne praksatus millele järgnes veider krudin.
"Ma näen valgeid hiiri ja sinililli," sosistas posija põrandale.
Lahtisest uksest sisse sadav lumelörts sulas veeks, loik kohtus loiguga.

Mine p****, swedbank

2009-03-26T01:36:00.001+02:00

Siin oleks pidanud olema sünnipäevapostitus...

2009-03-25T15:10:00.010+02:00

...sest esimesest potsust Blogspotis on möödas 1 aasta ja nüüd oleks võinud rahulolevalt mugiseda ning nentida, et näe, polegi blogimist lõpetanud. Ja kuna eelmine keskkond Greatestjournal on nüüdseks lõplikult surnud, oleks ehk enne GJ kokkukukkumist sealt ära päästetud vanad potsud kuhugi kättesaadavasse kohta riputanud. Miks? On neid üldse vaja? Ehk võiksid nad olla kusagil kõvakettanurgas, kust ma neid ise ka üles ei leia? On neil mingi väärtus?
Peale väikest mõtlemist jõudsin järeldusele, et on küll. Ükski mu kirjutis ei vasta 100% tegelikkusele. Ja kui mõni aeg juba möödunud ja mälestused enam päris-päris selged pole (mul ei kulu selleks märkimisväärselt palju aega), siis teadlikult võltsitud blogisissekanne on see kõige toredam asi üldse. Ehk siis parafraseerides Adam Savage'i: "I reject my reality and substitute my own".
Aga...selle asemel, et korraliku postitust välja mõelda, närisin hoopis lauda. Aitäh, Swedbank, see on nii tore, et Id-kaardiga allkirjastamine toimib. Sama hästi kui SEB-il (kui aus olla, siis peaaegu sama hästi. St. absoluutselt mitte. Millal see pangevahetuskuu oligi?)
Lühikokkuvõte: 50 minutiga õnnestus üks tehing allkirjastada, siis sõitis katus ära ja pugesin bloggerisse. Senine veebilehitsejapõhine allkirjastamine jooksutas Firefoxi nii põhjalikult kokku, et see oli ikka põhjalikult kokku jooksutatud. Mida need mozilla-mehed mõtlevad, muudkui lasevad brauseriuuendusi välja ja muidugi swed-plugin ei tööta Ff 3.0.7-ga. Java abil allkirjastamine...njaa. Peale lõputuid kaardi sisestamisi/eemaldamisi, brauseri sulgemisi/taaskäivitamisi, panka sisselogimisi õnnestus lõpuks ekraanil näha seda kauaoodatud sisestuskasti, kuhu PIN2 peab kirjutama. Selle kõrval hõljus hoiatav kolmnurk hüüumärgiga, aga ühe tehingu sain siiski allkirjastatud. Katse ka teine teha uppus Java-erroritesse ja on veel tegemata. Tund tehingu peale? Iseenesestmõistetav.

Ja postituse lõpuks nö Päeva Lause Swedbank-ilt:

The page you are trying to view can not be shown because the authenticity of the received data could not be verified.

* Please contact the web site owners to inform them of this problem.

Päeva pilt aga tuleb Internet Explorerist ja näeb välja justtäpseltniinummi:

Ujulestadeta

2009-03-09T16:58:00.002+02:00

"Böhähäää!" puhkes Zem äkki naerma.
"Nublu! Päästeamet! Öhhöhhööö. Öhöh."
Ta pöördus Zemi poole, toksis näpuga mingit artiklit ja jätkas irvitamist.
Ka sellest ei piisanud huvi äratamiseks, Zem ohkas ja otsustas, et peab ajalehes seisva ette lugema.
"Kujuta pilti," naeris ta, "Päästeamet korraldab koostöös kohalike päästeasutustega loomevõistluse, mille teemaks on..."
Kaugemale ta ei jõudnudki, sest kukkus kõõksudes kokku. Peale mõningast puhkamist suutis ta läbi raskuste siiski võistluse teema ja reeglid teatavaks teha.
"Tegime koos Nubluga. Ha-ha-haa, mis teema see on. Et nagu ma läheks kohale ja ütleks, et tere Päästeamet, siin on mu sõber Semu ja me koos nüüd teeme ja siis te päästate. Kui saate. Sittagi nad saaks. Idikad, ma ütlen, idikad. Ise kutsuvad kurja kaela."
Semu, nagu hüüdnime Nublu kandev pidurdamatu maniakk ja mõrtsukas seda hellitavalt kutsus, oli ilmselgelt illegaalse kaliibriga ühelasuline tulirelv, millest omanik oli välja tulistanud peaaegu kõike, teravaservalistest metallilaastudest igavese ilmkäraka saatel lõhkevate mikromürskudeni. Semu ja Päästeameti ühes lauses mainimine oleks pidanud igas terve mõistuse ja huumorimeelega inimeses kui mitte naerulagina, siis vähemalt turtsatuse välja meelitama.
Pealtnäha korraga vähemalt kümne vaimuhaiguse käes kannatav Vikat, kes ühesuguse innukusega suhtus nii hommikusse hammaste pesemisse kui korraga kümne inimese tapmisesse keset elava liiklusega tänavat, ei kergitanud kulmugi.
Zem leidis, et see oli kergelt solvav.
Zem leidis, et teine ei olnud terve mõistuse ja huumorimeelega inimene, ja nii ta Zemile ütleski.
Zem noogutas vastuseks.
"Kuule, aga ikkagi, mis sa arvad sellest, ah? Et kui ma läheksin ja ütleks, et siin ma nüüd olen. Oleks ju naljakas, ah? Kas ma auhinna saaks?"
"Muidugi saaksin ma auhinna," taipas Zem äkki ning langes uue naeruhoo ohvriks, "muidugi saaksin ma auhinna, mul on ju Semu, vähe ma ei saaks seda ha-haa auh..hinda, vähe ma ei saaks."
"Mul oli kunagi koer, kelle nimi oli Nublu," ütles Zem, "ma arvan."
Zem jõllitas teda imestunult ning plahvatas siis.
"Mine vittu, mees! Mine lihtsalt vittu!" röögatas ta.
"Mida vittu sa keksid, ah? On mul su möla vaja või? Kuradi ajusurmas negepeeder, tuled siin ülbama. Uss oled, uss! Ma kusen su peale! Kui see jama läbi on, oma käega lasen su ajud tänavale, oma käega. Ja kusen täis, vaat siis!"
Ta räuskas veel mõnda aega, ja keksis mööda tuba ringi, kuid Zem ei pööranud talle erilist tähelepanu, sättis end hoopis mugavamalt tugitooli ja sulges silmad.
Kui Zem taipas, et ta sõimule tähelepanu ei pöörata, otsis ta esimese hooga sobivat viskerelva, jäi siis aga ülaltunult jõllitama.
"Ei ole võimalik," pomises ta. "Magab?!"
Zem torkis teda näpuga ning veendus, et Zem tõepoolest magas, sügavalt ja häirimatult.
"Vaene loll värdjas," pomises Zem, kelle viha lahtus sama kiiresti kui tekkiski, "vaene loll värdjas."
Üllataval kombel oli tal korraks teisest veidi kahjugi.
"Kuidas kurat ta saab nii rahulikult magada?" imestas ta. "Ja mida mina senikaua teen?"
Lehelugemine oli selleks korraks põnevuse minetanud ning Zemi pilk rändas mööda korterit ringi, et uut tegevust leida.
Libistaks ehk mõne filmiplaadi mängijasse? Kahju vaid, et enne kui Zem lõpetada jõuaks, võinuks tulla kiirest ülesandest teatav telefonikõne. Ajad olid pingelised.
Zem nohises pahuralt ning vaatas siis rahulikult põõnava Zemi poole.
"Kui tema niikuinii magab, võin ju mina ka..."
Mida see mõni minut ikka muudaks.
Ta niheles ja niheles ega suutnud otsustada, kas üritada filmi vaadata või mitte, ja märkas siis, et Zemi suu liikus. Räägib unes või on midagi olulist öelda?
Kuulda ei olnud midagi ja ta kummardus lähemale.
"Jah, palun," sosistasid Zemi vaevu liikuvad huuled.
Zem mõtles natuke ja leidis, et see oli väga hea lause ühe magava lolli värdja poolt. Tõepoolest, mida see mõni minut ikka muudaks.
Ta hakkas end sirgu ajama, kuid Zem avas uuesti suu.
"Kas kook on juba ahjus?"

On käed ja jalad rattad

2009-03-03T16:53:00.001+02:00

Öine Tartu oli vaikne ja inimtühi, vaid hanged ja laternad. Aeg-ajalt vuras mööda mõni üksik auto, neistki suurem osa taksod, tänavakoristusmasinad või kiirabi. Kiirabiautodes on alati teatav pahaendelisus, isegi kui nad sõidavad vilkurite või sireenideta.
Ariel saatis mööduvat punavalget mõnda aega pilguga ja mõtles siis omi, positiivseid mõtteid edasi.
Näiteks sai ta geniaalsel viisil hakkama lühima filmiarvustusega ("8 Oscarit? Wtf?!), mis pealkirja "Ultravägivaldne kultuurifoob Cavendish III kommenteerib "Slumdog millionaire'i" kandes võinuks elustada ta üsna harva uut elu saavat veebipäevikut.
Siis veel ei teadnud ta, et sarnase pealkirja broneerib etiooplasest Marvin ja ta tulnukatest meeskond, kes vastutavad sellise terav-ilisõbralikkuse nagu Fedora 10 sünni eest.
Siis veel ei teadnud ta, et mõni aeg tagasi möödunud kiirabiauto oli end parkinud sama sissekäigu ette, mille juures lõpevad arielide öised hulkumised. Filmiõhtult peaaegu edukalt tagasi jõudnud Ariel ei suutnud nüüd kuidagi otsustada, kustpoolt ja kui kaugelt ta autost mööduma peab.
Kiirabiauto nimi oli Kärt.
Kiirabiauto number oli "IMBULETZ", mis vanazemoonia keeles tähendab "Õnnelikud inimesed"
Ariel puudutas käega punavalget külge, see tundus pehme ja soe. Kui hoolega vaadata, võis läbi härmas akende näha seesistuvaid tuttavaid nägusid.
"Kas te kooki tahaksite?" sosistas Ariel.
Vastust ei tulnud ja ta läks magama.
Hommikul oli inimesi tänaval rohkem. Suurem osa neist liikus ühes suunas ja kuna see oli õige suund, lasi Ariel end kaasa vedada.
"...some may come and some may stay watching out for a sunny day where there's love and darkness and my sidearm..." laulsid ta klapid. Siis jõudis ta juba kontori lähedale ning lülitas mp3-mängija välja.
"Natuke liiga vara," taipas ta hetk hiljem.
Vastu tuli mustlane ja mustlased on inimtõug, kes justkui kvaliteetinimeste toodetud raketid end väga täpselt sihtmärkidele lukustada suudavad. Konkreetne mustlaseit oli lukustanud oma sihiku Arielile, mis viimasele tegelikult üllatusena ei tulnud. Kõik mustlased lukustasid alati oma sihikud arielidele. Kui arielid kõik sihikutega mustlased ära kuulaks, saaks nende ennustusest Väga Paksu Raamatu, mille sisu oleks sama huvitav kui koeraokse (on küll erinevaid tükke, ent ometi ei taha sa sellega midagi tegemist teha).
Kuna klapid olid veel peas, otsustas Ariel teeselda, et ei kuule mustlaskeelset tervitust "Tahadmaennustansulle!", mis eesti keeles tähendaks midagi sarnast nagu "Palju õnne (mulle)", ning marsib eidest lihtsalt mööda/üle/läbi, sõltuvalt sellest, mis mustlase vanusest olenevalt kõige lihtsam on.
Edasine toimus kui aegluubis. Ariel ja mustlane lähenesid teineteisele, mustlase suu avanes, Ariel pööras õuduses pea ning surus jala tugevasti maha, et paremat kiirendust saada, ja...
"Ükskord sa veel kellegi tapad," ütles mustlane.
Ariel üllatus niivõrd, et suu vajus lahti ja hoog rauges.
"Mismõttesnagu? Mis see nüüd oli? Oli see mustlane või ei?" mõtles ta segadusse sattununa. "Mingi saatanlik trikk, niikuinii."
Siis taipas ta, et oli seisma jäänud. Tavaliselt oli see viga.
Ta pööras ettevaatlikult ümber, valmis kohe-kohe mustade jõududega käsikähmlusse astuma, ent kähmelda polnud kellegagi. Mustlane oli juba kaugel.
"Nüüd ma jätsin küll tobeda mulje," mõtles Ariel, "seisan siin heast peast keset tänavat nagu töll."
Ta üritas tobedad mõtted peast pühkida ja astus kontorisse. Kuid midagi jäi siiski kripeldama.
Alles tunde hiljem taipas ta, milles asi oli.
Mustlase suu oli pudine.

Ultravägivaldne terav-ili Cavendish III kirjutab kõige lühema linuxipotsu

2009-03-03T12:39:00.001+02:00

Ta ohkas, võttis DVD, millel kirjas "Fedora 10", ning lisas ", etiooplastele".

Kon-troll 2

2009-02-17T15:21:00.008+02:00

Kui Ariel läbi Raatuse tn ühiselamu juures asuva parkla läks, kangastus talle korraks punane buss, mis seletamatuid judinaid põhjustas. Ta seisatas korraks ja vaatas ringi, ent bussi polnud kusagil. Võib-olla oli ta seda kunagi unes näinud. Uned võivad vahel olla sellised...hirmsad.
"Paramparaa ja hopsassaa!" mõtles Ariel reipalt ja kordas seda igaks juhuks veel korra.
Iga sammu juures lendas üles lund, valget ja kohevat, ja see oli tore.
Siis vaatas Ariel vasakule ja aeglustas sammu. Pealtnäha puutumatu lumevaiba juures oli midagi kahtlast. Ei olnud see nii puutumatu midagi, taipas Ariel, vaid täis paljusid pisipisikesi jälgi ja...väikeseid veripunaseid täppe.
Ja kui ta kord juba hoogu vähendanud oli, hakkas ta ka hääli kuulma.
"Saba, sina lähed omadega paremalt. Sina, Hammas, oma rühmaga vasakult."
Kõik käis väga kähku, hetke pärast oli Ariel sisse piiratud.
"Vaata lund."
"Vaata lund!"
"Eh?"
"Vaata lund, ütlen ma sulle!"
Rajast üsna kaugele oli keegi suutnud muid jälgu tekitamata peaaegu nähtamatus kirjas sõnumi jätta.
"On lootust? On kooki. Jaa," ütles sõnum.
"Üks hiir nägi unes taevalik," alustas keegi, ent vakatas peale väga vaikselt plaksuvat kõrvakiilu.
"Kui sa magama jääd, teeme su sisse pesa."
"Kui sa üles ärkad, sööme su ära."
"Viis üksteist, viis üksteist."
"Vaid siis kui sa..."
"...kui sa kõnnid mööda peenikest punast joont..."
"...kui kõnnid mööda punast joont, siis..."
"...siis me näitame sulle midagi..."
"Näitame. Jah."
Kihin-kihin.
Naer. Naer.
"Kui sa ei lähe, siis me...
"...lükkame sind."
"Kanäe kurinahku, alt vedasid," mõtles Ariel kontori ust põrnitsedes, vangutas siis pead ja astus sisse.
Päev oli jälle tibakese pikem.

Troll 3

2009-02-06T14:07:00.003+02:00

"By stroke as gentle as a feather
I'll catch a rainbow from the sky
And tie the ends together."
Ariel vantsis omaette ümisedes kontori suunas ja jäi siis jahmunult seisma. Otse ta teele, Raatuse ja Põik tn ristile oli pargitud punane buss, mille küljel oli kiri "FEUERWEHR KOBLENZ"
Ariel mõtles natuke, otsustas, et üle Turu silla minnes poleks teekond oluliselt pikem, ning läks tuldud teed tagasi.
Bussist väljunud juht kratsis kukalt, võttis siis pintsli ja maalis senise kirja üle.
"MEIL ON KOOK, JA!"

Warning - visiting this web site may harm your computer!

2009-01-31T17:01:00.003+02:00

Just sellise kirja kuvab Google, kui ükskõik millise ta leitud otsitulemuse lingile klikkida. Kõige naljakam on see, et kui Google'i otsikasti sisestada Google, siis esimese vastena kuvatakse muidugi Google ja sellele klikkimisel - "Warning - visiting this web site may harm your computer!"On Google hulluks läinud? Mis vahepeal juhtunud on? Võttis Google mu arvuti üle kui ma magasin? Olen ma üldse ärkvel? Olen ma üldse olemas? Olen ma Google'i indekseerimisagent? Võib-olla peaks Google'i asemel nüüdsest kirjutama GOOGLE (vihjena JUMALALE, kes ka lootusetult ära pööras).

"Ma arvan, et ma olen ainuke inimene maailmas, kõik ülejäänud on Google'i indekseerimisagendid"

Arne, küberparanoik (põhjusega?)

23 Wh lisaaku mu Linuxile (nämm nämm nämm anna süüa plörts lurts tänan prööt)

2008-11-26T23:59:00.009+02:00

Kuigi eelmised katsed mõnega Linuxite suguvõsast lähemalt tuttavaks saada olid lõppenud mitte just eriti julgustavalt, tuli mul ikkagi tahtmine uuesti proovida. Oktoobris ilmusid 8.10 versioonid vist kõikidest olulisematest distributsioonidest, lisaks uuendas Nvidia Linuxile sobivat draiveripakki. Seekord otsustasin valida Kubuntu, sest see oli veel seni proovimata, pealegi on KDE Asuse tillukestes sülearvutites ja üks neist on plaanis õige pea ka Lenori kätte toimetada. Kui on enam-vähem sama asi, siis on ehk probleemide korral lihtsam nõu anda.
Sisetunne oli hea, eelmistest katsetest oli jäänud kettale Linuxikõlbulik partitsioonindus, nii et selle võrra tõotas asi kiiremalt ja vähem hirmutavalt kulgeda. Peamiseks küsimuseks, mis natuke kripeldama jäi, oligi see, kas õnnestub videokaardi draiverid tööle saada.
Ja siis need tillukesed torkivad üllatused. Selgus, et Kubuntu on see Linux, millele valmis partitsioonid ei meeldi. See, mis muidu / jaoks ette nähtud, pidanuks olema vähemalt 4.5 GB, vastasel juhul võinuks install ebaõnnestuda. Või vähemalt nii mind hirmutati. Ja hirmutatav ma olen. Käivitasin vahepeal Windowsi, logisin msn-i, kilkasin oma edusammudest, kasvatasin möödaminnes partitsiooni suuremaks. Aga ju siis on Kubuntu parem kui teised Linuxid kui tal rohkem ruumi vaja läheb (Xubuntu nõudis / partitsiooniks kõigest poolteist GB)
Kahjuks oli ka teine katse määratud mürtsatuse saatel seinas lõppema. Proovi kuidas tahad, Kubuntu ei jäänud rahule ja teatas, et swapi mountimine ebaõnnestus. Peale mitut üritamist tuli mõte kõik senised partitsioonid hävitada (peale Windowsi ja Dell Utility oma muidugi). Kubuntuga kaasas oleva kettanäppimisvahendiga tehtud uued sobisid ja algas failide kopeerimine. Või siis mittekopeerimine, sest silma jäid teated stiilis "selecting files to skip copying". Ja kui Kubuntu oli (mitte)kopeerimisega ühele poole saanud, algas enam-vähem sama müstiline tegevus - "removing packages". Nagu üsna humoorikalt kommenteeriti, meenutasid Kubuntu teated käsilolevate tegevustega natuke sellist mängu nagu The Sims, mis käivitamise ajal kuvab ekraanile selliseid kirju nagu "calculating compatibility matrix" või "enhancing relationships routes" või "disarming ballistic missiles"
Peale üsna pikka ooteaega oli pilt lõpuks ees. Ja milline pilt veel, draiverite paigaldus käis adepti abil kiiremini kui arvata oskasin ja peale käsureale nvidia-xconfig kirjutamist ja graafilise keskkonna restarti oli lõpuks ometi Linuxi keskkonnas Powermizer tööle saadud. Sai muid asju uurima ja avastama hakata.
Draiverite töölesaamise rõõmu kippusid rikkuma veidrad pisiasjad. Olgu, kui on Kubuntu, siis võivad olla ka muud K tähega programmid, kuigi ootasin, et brauseriks on Firefox ja sõnumivahendajaks Pidgin. Sain Konquerori ja Kopete. Töötavad mõlemad kui vihvi leitud, kahjuks ei käinud see ühe hiireklikiga nagu näiteks Xubuntu puhul. Pool miinuspunkti, sest ega tegelikult keeruline ka polnud, aga mugavuse asi. Natuke harjumatu ja ebamugav tundus kogu kubu, aga eks harjub millalgi. Või siis mitte. Pilt, mida Firefox näitab, on hoopis teistsugune kui Windowsi keskkonnas. Aga vist õnnestus kuidagi sobivam font leida.

Peale seda kui pilt ees on (olgu ta siis nii hea või halb kui parajasti viitsid või suudad), on järgmiseks mureks muusika mängima saamine. Kahjuks ei tööta Latitude'i helitugevuse reguleerimise nupud. Hiirega liugurit lohistades saab mingi heli küll kõlaritesse, aga see on vaikne ja hädine. Umbes sama kõva mjäu teeb väline kõvaketas kui läpaka küljest lahti ühendada. "Safely remove hardware" ei peata millegipärast ketta pöörlemist. Veidraid asju ja ebamugavusi ja täitumata lootusi oli tegelikult veel, aga kõik kahvatub ühe suurema probleemi ees. Sellest sai see postitus ka oma pealkirja.
Nii mõnigi ütleb, et Linux vajab töötamiseks vähem ressursse ja säästab seega ka akut. Kui juhtme seinast tõmbasin, näitas Kubuntu, et akut on veel kolme tunni ja neljakümne minuti jagu. Täpselt samades tingimustes (minimaalne ekraaniheledus, töötav wifi, Firefox, MSN, Word) jätkub XP keskkonnas akut kahe tunni võrra kauemaks. Kolm pool tundi viie ja poole vastu? Mjäu.

See ei ole jÃ¤rjekordne raamatumeem

2008-11-25T16:18:00.007+02:00

Aeg-ajalt ikka juhtuvad blogosfÃ¤Ã¤ri ringlema "Mitut raamatut sina oled lugenud, Ã¤h?" kÃ¼simustikud, kusagilt ridada vahel mÃ¤rge "Keskmine ameeriklane on lugenud kolme". Kui sattusin Apollo korraldatava PARIMA RAAMATU valimise lehele, pidin tunnistama, et seis on nutune. JÃ¤rgnevast nimekirjast pole ma lugenud Ã¼htegi raamatut.

Flandria pÃ¤evik, TÃµnu Ã•nnepalu
Ivan Orava mÃ¤lestused, Andrus KivirÃ¤hk
Liiseli vÃµti, Ketlin Priilinn
LÃ¤hedal, Aita Kivi
Punane elavhÃµbe, Andres Anvelt
PÃ¼ha Maama, Elo Viiding
Umbes Ã¼lehomme, Marta Karu
Koos, see on kÃµik, Anna Gavalda
Tuule vari, Carlos Ruiz ZafÃ³n
Ãœhe elu muusika, AndreÃ¯ Makine
Hurini lapsed, J. R. R. Tolkien
Koletislik rÃ¼gement, Terry Pratchett
VÃµlur ja klaas. Tume Torn, Stephen King
Ãœlemlord. Must vÃµlur, Trudi Canavan
JÃµgi asfaldi all, Liisi Ojamaa
LÃµige, Doris Kareva
Soe Ãµhtu, Mats Traat
Su Ã¶Ã¶d on loetud, Asko KÃ¼nnap
Teiselpool jÃ¤rve, Jaan Kaplinski
Ã„ramÃµte, Maria Lee
Bert ja kÃ¼lm sÃµda, SÃ¶ren Olsson, Anders Jacobsson
Lotte olÃ¼mpiaraamat, Janno PÃµldma, Heiki Ernits
Sinine lootos. Tintini seiklused, HergÃ©
Ãœkskord, kui sadas vihma, Evelin Samuel
Ajapildi sees. LapsepÃµlv Juhaniga, Mari Tarand
Betti Alver. Usutlused. Kirjad. PÃ¤evikukatked. MÃ¤lestused
Eesti kunsti lugu, Juhan Maiste
Eesti Leegion sÃµnas ja pildis, Mart Laar
Kuhu kadus kÃµik see armastus?, KÃ¤bi Laretei
Musta pori nÃ¤kku, Mihkel Raud
Tartu pÃ¤evik 1928-1941, Elo Tuglas
Uus kÃ¼lm sÃµda, Edward Lucas
(millegipärast on kahtlane tunne, et selliste pealkirjadega raamatuid ei õnnestu mul ka Apollost osta, kleebin otsaette punase hoiatusmärgi "Less literary" ja ohkan)

Küberkvartalnaja: Q3 2008, Voore

2008-11-13T00:56:00.003+02:00

Teisipäev algas nagu kvartalnajapäevad ikka ebainimlikult varase ärkamisega. Juba 10 minutit enne üheksat oli Ariel kontori juures ja ootas autot, mis ta Voorele viiks. Autojuht ise oli tunduvalt nutikam, jõudes kohale umbes 10 minutit pärast üheksat.
Tavaliselt (tegelikult küll vaid kahel eelmisel korral, sest rohkematel pole Ariel veel osalenud) kisub asi natuke enne kohalejõudmist viltu ja tuleb õiget teed otsima hakata. Seekord oli auto teine ja juht teine ja ka lood teised.
„Voore jääb Jõhvi ja Kallaste tee vahele,“ teadis autojuht. „Ei, oot, kas Voore oli Jõhvi maanteele lähemal ja Kallastel elasid karud või elasid Kallaste kandis karud ja Voore jäi Jõhvi tee äärde?“
Igaks juhuks keerati auto nina Kallaste poole.
Kaua sõit kesta ei saanud, sest peale üht kurvi istus keset teed midagi suurt ja pruuni ning Jaak pidurdas nagu suutis.
„Mmmm....meepüss,“ ütles pruun kogu.
Auto tegi kannapöörde ja kihutas tuldud teed tagasi.
Jõhvi teed mööda sõites oli Voore leidmine juba lihtsam, õiges kohas oli suunaviit ja peale mingi väikesest asulast sõitmist oldigi kohal.
Kokkutuleku esimeseks päevakorrapunkt oli saabumine ja hommikukohv. Peale kõigile nimesiltide väljajagamist alustati kell 10 I sessiooniga, mille esimene pooltund kulus tavapäraselt uute inimeste tutvustamisele. Seejärel räägiti ITO strateegilistest otsustest meditsiini- ja tolliinfosüsteemide osas, visioonidest teadustöös, projektihalduse protsessidest ning projektide auditeerimisest. Siis oligi kell juba 13 ja aeg lõunasöögiks. Et täis kõht uimasust ja õppimisvõimetust ei põhjustaks, olid kohe selle järele planeeritud tegevused vabas õhus (kiired ja osavad mängivad jalgpalli ning teised teevad mängust huvitavaid fotosid).
Mõned suutsid kõrvale hiilida nii mängimisest, pildistamisest kui lihtsalt pealtvaatamisest (tõenäoliselt tegid tööd, va suslikud sellised), siiski suudeti komplekteerida kaks meeskonda, leiti ka kohtunikud ja jätkus isegi pealtvaatajaid. Tormilised aplausid olid siiski natuke väikesekaliibrilised, aga ehk toob keegi järgmisel korral Wii asemel kajamasina vms kaasa. Põnevust toodi mängu sellega, et platsiks valiti võimalikult vildakas ala (Vooremaal üsnagi keeruline ülesanne), mille ühele servale jäi veesilm. Küberid aga olid ootamatult innukad, pall ei käinud kordagi vees, mäng aga käis suure osa ajast kusagil üleval nõlval (ja väravatest üsna kaugel). Lõppkokkuvõttes võitsid tartlased 6:2, sest arvates, et nad võidavad niikuinii, jätsid nad värava hooletusse ja kõndisid 15 minutit enne mängu lõppu minema.
Peale jalgpallimängu algas II sessioon (mis on sessioon ja miks neid järgmisele päevale ei jätkunud, pole päris kindel, aga ehk on mõne tulevase kokkutuleku üheks teemaks „Sessioonid – kust neid saada ja miks nad lõpevad“). Kõigepealt rääkis ynzoqn moodulite liideste projekteerimisest (algselt pidi jutt olema teekidest, aga kirge moodulite vastu oli raske maha suruda), sellele aga järgnes seniste kvartalnajate põnevaim ettekanne – peale ebaõnnestumist Roostal pidi Volli seekord rääkima sellisest toredast asjast nagu Visual Paradigm. Kuna tal polnud suurt hulka pauerpointi ette valmistatud nagu teistel (ühe küberkokkutuleku pauerpoindist peaks piisama Titanicu uputamiseks), otsustas ta huvilisi harida praktilise näite abil, joonistades oma läpakas kõigi nähes valmis trips-traps-trulli olekumudeli. Et asi liiga pikaks ja keeruliseks ei kujuneks (ettekandeks oli vaid pool tundi), seadis Volli mõned piiravad tingimused – arvuti peab alati võitma, seega teeb ta esimese käigu ja alati mõnda nurkadest.
Mõnda aega joonistas ta nohisedes kaste, veerand tunni pärast oli ka kolmas valmis. Kahjuks oli sel väike viga – sel olev lause venitas kasti pikaks peenikeseks nuudliks.
„Visual Paradigmi viimasel versioonil on mingi kahtlane teksti murdmise bug,“ seletas Volli ja asus vajalikku sümbolit ühest varasemast projektist kopeerima.
„Selle peale siis analüütikute tööaeg lähebki?“ küsis keegi.
Volli nohises keskendunult.
Ühel hetkel aga otsustas ta vist, et ametisaladusi tuleb hoida ning ekraan muutus siniseks ja keegi ei näinud enam ühtegi kasti.
„Pole hullu, sul on veel kaheksa minutit,“ lohutati teda.
„Äkki ta kuugeldab praegu valmis vastust?“
Volli põrnitses oma läpakaekraani, mõtles natuke ja teatas siis: „Noh, põhimõtteliselt nii see käibki. Jah, nii ongi. Kas kellelgi on küsimusi?“
Küsimusi ei olnud.
„Noh, eks järgmine kord läheb paremini,“ arvas Volli.
„Kas sa arvad, et sulle antakse veel kolmaski võimalus?“
„Loodetavasti mitte.“
II sessioon koosneski vaid kahest ettekandest, Visual Paradigmiga tutvumisele järgnes kolm tundi tööd gruppides. Tollikad olid suurim grupp ja vallutasid konverentsisaali, kuigi erinõuetega süsteemide kampa kuuluv Valjur keeldus lahkumast ja urises omaette nurgas kuni ta lõpuks välja visati. Kella seitsmeks olid kõik küberid (Valjur hiilis juba varem sisse) konverentsisaalis tagasi, sest oli õhtusöögi aeg. Peale seda võis igaüks teha mis tahtis, kasutada oli kolm sauna, konverentsisaali kohal pidavat asuma piljardi- ning pingpongilauad ja ühes peremajadest pidavat olema ka lauamänge (ja Wii, vähemalt oli selline nimesilt hommikul laual olnud).
Ibupuuduse all kannatav Ariel otsustas, et proovib siiski piljardilaua ära enne kui magama läheb. Esimene katse mängida oli kevadel Roostal ning läks üsna edukalt. Voore nägemus piljardilauast oli midagi kaks korda väiksemat ja umbes sama vildakat kui plats millel jalgpalli mängiti. Lisaks oli puudu kriidiklotsid ja kolmnurk, mille abil palle paika sättida, kiide otsad meenutasid närimisjälgedega kustukumme ning must pall oli tegelikult valge, millele keegi rohelise markeriga kirjutanud „Must“. Mõne aja pärast arvas Ariel, et aitab sellest piljardimängu mõnitamisest (kõik partiid kestsid pool tundi ja esimeseks sisseläinuks oli alati „Must“) ja asus maja otsima, kus öö veeta.
Tuli välja, et ta tuba asus peamajas, mille alumisel korrusel asus baar, mis oli tõsiselt pühendunud alkoholi müümisele tulnukatele, kes maja ees pingil istudes oma pasastest mp3-telefonidest veel pasasemat õntsu välja punnitasid.
Ariel hiilis neist mööda, ronis kolmandale korrusele ja keeras oma toa ukse lahti. Sees ootas juba Roostalt tuttav külmus, võimalik, et soojus polegi hinna sees. Õnneks leidis Ariel poolkogemata mingi korstnalaadse asja ja seina vahele peidetud tillukese elektriradiaatori, mille regulaatorit tükk aega kruttides süttis lõpuks ka südantsoojendav punane tuluke. See oli tõsiselt tore, sest varuplaaniks olnuks läpakas mingi mängu käivitamine ja arvuti abil tekialuse kütmine, sellest aga poleks kauaks jätkunud, sest lähim pistik asus Liiga Kuradima Kaugel.
Uinuda oli raske, sest maja võdises kohutava krigina-ragina saatel. Võimalik, et karud olid jälje üles võtnud ja tegelesid nüüd plekkkatuse maha rullimisega. Lahendus peitus klappide kõrva litsumises ja mitme teki alla peitu pugemises.
„See olen mina, Mati Unt,“ teatas akna taga hõljuv vari ja vedas küüntega üle katuse, ent Ariel magas juba.
Puud kahisesid tasa. Ariel sonkis varbaga liiva ja imes mõtlikult kokteili.
„Lennukid,“ teatas ta siis ja viipas käega mere suunas.
„Pommilennukid,“ täpsustas ta, kui esimene propellerdis kõrgust kaotama hakkas.
Oli viimane aeg varju otsida, lähedalolev järskude nõlvadega org tundus sobivat. Õnneks oli see täis kuhjatud kokkulitsumata piimapakkidest pungil prügikotte, kõige otsas troonis hiiglaslik tordikarp.
„Prügi on võitmatu,“ teadis Ariel ja kaevus sisse. Prügi vahelt välja piiludes võis näha liiva kohal kihutavaid läikivmusti pontsakaid pomme, mis valmis maasse kaevuma. Hetk hiljem vappus kõik plahvatuste jadas, õhk oli täis prügikottide ribasid ja tordikarp leegitses lõbusalt, levitades meeldivat lõhna.
„Didilibomm,“ pomises Ariel varjendist välja ronides.
„Didilibomm,“ ütles mobiiltelefon. Oli aeg ärgata, võtta rätikud, pasta ja hari ning asuda end korrastama.
WC ja duširuum tundusid täiesti korralikud.
Ariel pigistas hambaharjale tudiseva kuhja pastat, keeras kraani lahti ja...kõlas kohutav pauk ning valgus vilkus.
„Karud!“ ahhetas Ariel ja otsis vanni, ent kahjuks oli tegemist duširuumiga. Veidi end kogunud, taipas ta, et tõenäoliselt läks hoopis pirn läbi. Või siis oli tegemist kohekohe läbipõleva pirni viimaste vilkumistega, sest pimedaks ju ei läinud.
„Milline imelik maja,“ arvas Ariel kui hammaste nühkimist saatsid pidevad kõmakad ja välgatused. Imekspandav, et selliste anomaaliate puhul võõrastemajal veel kliente jätkus.
Esimese korruse baarist hommikusööki otsima minnes märkas ta, et nii duširuum kui WC olid hõivatud, tegeldi hommikuste hügieenitoimingutega. Ariel üritas kokku lugeda, mitu kolakat kahele (või enamale) küberile osaks saab, ent kui pikka aega kahtlaselt vaikne oli, hakkas juba arvama, et asi oli hoopis temas endas. Siis aga käis järjekordne pauk, isegi tugevam kui ennist hambapesu ajal. Peale väikest pea kratsimist jõudis kohale teadmine, et kolakate põhjus on see, et kolmas korrus on arhitektuurimälestise nime väärt, sest see oli ehitatud uskumatult keerulise kujuga viilkatuse alla, mille täpsemaks kirjelduseks oleks vaja liiga mitut lohisevat liitlauset, mis ühegi nurga alt vaadates ei saavutaks seda elegantsi, mille poolest viimane korrus hiilgas.
Peale hommikusööki oli esimene ettekanne Korea tollimessist, mille Mait lõpetas millegipärast fotoga söövast tollivaldkonna juhist.
„Koer,“ selgitas ta, „tõenäoliselt. Me tegime nii kaua erinevate dialektides auh-auh-auh kuni see lauda toodi.“
„Šnautser,“ täpsustas Arno, „maitses nagu šnautser.“
Kui koera söömine oli millegi pisikesteks tükkideks tegemine, siis järgmiseks ettekandeks oli pisikestest tükkidest ühe suure tegemine ehk siis ülevaade kõigist tehtud ja tegemisel tollisüsteemidest. Millegipärast alustas ta küll jutuga ühtsest põllumajanduspoliitikast ja väitis, et Euroopa on pooluste kõrval ainuke koht maailmas, mis on absoluutselt sobimatu igasuguseks põllumajandustegevuseks, sellepärast ongi eurooplased leiutanud subsideerimise. Lõpuks jõuti ikka ka tollisüsteemideni.
Peale Arnet läks jutujärg Trippile, kes üritas
jälle kübereid uue muutusehaldustarkvara headu
veenda. See oli iseenesest väga keeruline üles
sest Atpask tundub olevat mõeldud pigem projek
kui päris inimestele. Tarkvara kiiksude ilmest
on käesolev lõik atpaskitatud - atpaskil nimel
on 3 veeru jaoks tervelt 1002 pikslit ja tekst
mis kitsa sisestuskasti jaoks liiga pikk, teha
lühemaks kõige lihtsamal ja loogilisemal viisi
Seda lihtsalt ei kuvata. Lisaks üritasid kuula
Tripile kaikaid kodaratesse loopida, uurides n
millise tööülesande juurde või mis kategoorias
märkida see aeg, mis möödub söögilauas tööasja
rääkides. "Ärge raisake kogu aega kontranäidet
väljamõtlemiseks!" röögatas Valjur lõpuks. Pea
Tripi pühendunud veenmistööd oli Arieli seisuk
siiski muutunud, arvamusest "vaatamata toredat
pisiasjadele ikka pask" sai "vaatamata pasaste
pisiasjadele siiski tore". Või oli see nüüd va
Peale Trippi läks asi jälle huvitavamaks, sest järgmiseks teemaks oli personalitöö hetkeseis – tulemuspalgad ja kvalifikatsiooniastmed.
„Oma rolli ja kvalifikatsiooni saate igaüks Atpaskist näha kui oma profiilil klikite,“ selgitas personalijuht.
Ariel oli seda juba teinud, seal oli kirjas Pimmu Tröögats_E. A tähendanuks algajat, E aga on edasijõudnu. Edasijõudnuks saab vähemalt ühes projektis algusest lõpuni osalemise järel. Aga võimalik, et karud olid millalgi aega väänanud. Seda nad oskavad.
Kuna Maril polnud infosüsteemide auditeerimisest nii palju huvitavat rääkida kui kavas kirjas, jätkas personalijuht üllatusettekandega, mille nimeks oli „Belbini teejuht“. Kõlas nagu oleks oodata muljeid osalemisest mingil Ida-Siberi tollimessil, aga tegelikult oli ettekandele sisu andnud raamatu pealkirjaks „Kuidas tööl edu saavutada“ ja räägiti hoopis meeskonna edukuse sõltuvusest liikmete rollidest. Innovaator, hindaja, koordineerija, teostaja... Kokku 9 liiki, palju pilte ja vähe juttu.
„Nüüd vaadake oma vasakpoolset naabrit ja mõelge, kes ta on – kas innovaator või teostaja või kujundaja.“
Ariel vaatas vasakule.
„Hei,“ ütles Mati Undi vaim.
„Nüüd vaadake paremale.“
Paremale Ariel vaadata ei julenud.
Kui personalijuht lõpetanud oli, anti pool tundi aega toitumiseks, siis sai eLabori tiim pool tundi demoks ning seejärel asus Freddie rääkima regural expressionitest. Peale pikka seletamist ja järjest enam vaimustumist jõudis ta vähemalt mõne kuulaja arust tsitaadini, millega ta kahetunnist koolitust alustanud oli.
’Some people, when confronted with a problem, think "I know, I'll use regular expressions." Now they have two problems. — Jamie Zawinski’
See oli ka viimane ettekanne, järgnes Marika kokkuvõte kokkutulekust ning paika sai ka järgmise kokkutuleku kava esialgne mustand.
Järgmisel kvartalnajal peaks räägitama Vimist, SQL-ist, DITA-st, sellest, kuidas on edenenud Atpaski juurutamine, ja sellest kas päkapikud on olnud head lapsed ning halva koodi ära viinud.
Enne saalist lahkumist korjati kõigilt nimesildid tagasi. See jättis natukese halva tunde, meenutades lahingus hukkunute laipadelt identifitseerimistunnuste eemaldamist. Karud kohal, jajah.
Autosse istudes märkas Ariel, et tagaukse tihend oli lahti rebitud ja tolgendas salongis. Karud olid vahepeal sisse murdnud, aga möllasid ilmselt nüüd mõnes majakestest.
„Valest kohast otsite,“ muheles Ariel ning kujutas ette seda kaost, mida võõrastemaja segi pööravad ja Mati Undi vaimuga võitlevad karud põhjustavad.
Ent kui ta koju jõudis, oli välisuks lukust lahti, korter ise aga tundus pime ja inimtühi...

Jõuludeks supersoodaks!

2008-11-02T23:46:00.007+02:00

Gmail on päris osav prahisorteerija, väga suur osa hot.ee postkasti risustavast prügist suudab ta välja filtreerida kui hot.ee-d kontrollimas käib. Mõned asjad aga pääsevad läbi. Vähemalt ühe toreda leiu kuus suudab Gmail ikka pakkuda.
November algab toredalt Vipoksjoni abiga. Kui tavaliselt on eestimaisel rämpspostil, mida hot-i postkastist leida võib, kaasas ka seletus kuidas seda edaspidi vältida (Juhul kui Sa ei soovi saada infot ja reklaami erinevate toodete ja teenuste kohta, siis muuda ära oma hot.ee kasutajakonto seaded: Seaded > Partnerite pakkumised > Soovin saada infot erinevate toodete ja teenuste kohta.), siis Vipoksjoni reklaami saba seda teadet pole, küll aga hõisatakse "Kutse vaid VIP-ile, Sinust sai just VIP !" ja "Teie aga kuulute väljavalitute hulka".
Niisiis, vipoksjoneerijate reklaamist ei selgu, miks nad mu väljavalituks kuulutasid, kust nad mu aadressi said või miks nad hüüumärgi ette tühiku tekitasid. Sendioksjoneid, kroonioksjoneid ja muid samalaadseid peaks olema juba piisavalt olema, mis teeb siis vipoksjoni nii ainulaadseks, et neist huvituma peaks?
Vastuse leiab mängureeglite tutvustusest:
Vip Oksjon on vähempakkumine. Oksjoni võitja on see, kes oksjoni lõppedes omab madalaimat unikaalset hinda. Kui suudad pakkuda tootele madalaima hinna, mida keegi teine pakkunud ei ole, siis oledki supersoodalt selle toote omanik.

Uus Flash Player - rohkem flashi, rohkem blingi, rohkem leeki

2008-10-20T22:22:00.003+03:00

Ninii. Nüüdseks on Adobe jõudnud juba kümnenda blingpleierini. Adobe kodukal on palju toredaid hüüdlauseid selle kohta, mida kõik uues versioonis head on. Tasuta asju pole muidugi olemas ja kaudselt tuleb ka praegu silmailu eest maksta - muidugi tahab uus Flash Player paremat arvutit. Arieli Latitude'is on veel eelmine väljalase. Arieli Latitude on eelmine väljalase.
Adobe lehel olev flässreklaam uue versiooni headusest tähendas üldjoontes seda - Latitude'i protsessor kiirendati 5% üle, koormatus oli pidevaly 50% või natuke üle selle ja animatsioon hakkis. Kas see julgustab klikkima nupul "Get Flash Player 10"? Lisagem valemisse veel uuendushimulised veebimeistrid, kes usinasti uusi võimalusi kasutama hakkavad ja tulemuseks ongi vajadus uus arvuti osta.

Muidugi on võimalus, et mu läpakas oli lihtsalt uutest võimalustest natuke elevil ja jahmunud. Kolmandal katsel enam ei jõnksutanud.
Väike video Flash Player 11 Beta katsetamisest on siin.

Jet Li - tegija juba enam kui 70 aastat

2008-10-07T16:48:00.003+03:00

thedailyquake.com

2008-10-04T06:18:00.000+03:00

Tere,
Mul oleks selline mure, et tõmbasin netist sellise faili nagu kubuntu-kde4-8.04.1-desktop-amd64.iso ja tahtsin seda siis plaadile kirjutada, aga Nero ütles, et waiting for the device to get ready vms ja edasi ei saanudki midagi (arvuti on ka 64 bitti). Aga kui ma ühendasin selle arvuti külge kõvaketta ja mälupulga, et wordifaile mälupulgale kopeerida, siis tuli viga et stream on kadunud ja kas ma tahan kinnitada, et :KAVICHS=DATA. Kõvaketast otse selle arvuti külge ühendada ei saa, millel on printer, sest see arvuti on vana ja tal on ainult USB 0.1 ja ma kardan, et pöörleks liiga aeglaselt ja printerit ei saa selle arvuti külge ühendada, millel kõvaketas on, sest printer on sama vana kui arvuti ja ta pistik on liiga suur. 11 aastat ja printer ka. Aga failid sai ikka välja printida, aga siis järsku jäi poole peal seisma ja leht enam välja ei tulnud (natuke paistis sealt, kust välja tulevad, aga mitte nii palju kui sealt kust sisse lähevad, aga enam ei läinud, sest mõte lõppes otsa). Ma proovisin sikutada, aga ta ei tulnud ja kui ma kõvemini sikutasin, siis tõusis printer õhku.
Kas selles kubuntu failis võis viirus olla?

Lugupidamisega,
Leonhard, Nugis-Võileib,

PS, vastake palun kiiresti, printer on päris raske.

Mandriva Linux ehk miks Arielid enam tükk aega linukseid ei puutu

2008-09-22T22:13:00.006+03:00

Yay, uus Linux! Saab jälle mängima hakata. Lahe, eksole?

Eelmiseks kaheks uuritavaks olid Fedora ja Xubuntu, esimese puhul oli graafikadraiverite install algaja linuxikasutaja jaoks liiga kuradima keeruline, eeldada, et ta rõõmuga graafilisest režiimist väljub, et Xorg vanema versiooni peale mudida, on ehk natuke liig. Xubuntu oli asja petlikult lihtsaks teinud, märgi ainult üks valikukastike ja paramparaa ja hopsassaa. Esimese restardini. Siis pead jõllitama ja nuputama, kas see on ikka tõsiselt mõeldud, kui pakutakse kahte resolutsiooni - kas aasta 89 (SVGA) või aasta 87 (VGA). Lühidalt: vt Truecrypt eelmises Linuxi-postis.

Aga õnneks on Linuxeid veel. Kui kunagi oli tahtmine Linux toppida Saksamaalt pärit Medioni läpakasse, mis uhkusega kandis hellitusnime Kukenikk, oli ainukeseks distroks, mis graafilise kasutajaliidese välja manada suutis, Mandrake. Nime Mandrake enam ei kasutata, aga Mandriva peaks olema sama asi uues kuues. Lootus sureb viimasena, eksole.

Algas polnudki hirmus, Mandriva tuvastas Xubuntust jäänud partitsioonid ja pakkus, et teeb rõõmuga sinna pesa. Nagu hiljem selgus, oli nüüd käes see "ükskord on ikka esimene kord", mil mul õnnestus teha bootloader, milles Windowsit pole. Mõned kahtlased asjad jäid installi käigus silma ka. Valikust "Choose your country" ei suutnud mina leida Eestit. Djibouti - olemas, Kiribati - olemas, Saint Kitts & Nevis - kuidas siis muidu. Eestit ei paista. Ohjah. Vähemalt klaviatuuri seadistamisel oli võimalik õige valida. Kellaaja poole pealt pakuti kas UTC, mis oli 3 tundi vale või siis õige kellaaeg, mis oli, noh, õige. Pärast tagasi Windowsisse kolides oli vahepeal 4 tundi valeks läinud sealne kellaaeg. Õnnitlesin end ka selle puhul ja hakkasin kella-kuue-postitust kirjutama.
Ja oi kui tore seda on XP abil teha peale Mandriva katsetamist. Rahulik ja vaikne. Tuvid kakerdavad rahulikult õues ringi, mitte ei väeta punase pastana muru.
Sest Mandriva oli tõsiselt häirivalt loll ja lollilt häiriv. Kogu installatsiooni saatis üsna tugev white noise, mis õnneks ei olnud protsessori ventilaatori surmalaul või graafikakaardi viimased hetked, vaid tuli kõlaritest. Maha vaigistada ei õnnestunud, aga jäi lootus, et mingi draiver on paigast ära vms ja peale restarti asi paraneb. Sest restardi käskis Mandriva teha.
Peale restarti oli üks üllatustest, et root-kasutajana sisse logida ei lubatudki. Kui midagi muuta tahad, siis sisesta parool ja hakka aga ehitama. Mühina ja sahina ja vastiku valge müra saatel. Helitugevuse reguleerimiskatsed jooksid tühja, isegi "mute" klikkimine ei toonud vaikus ja rahu. Lisaks oli Mandriva installi käigus akut kõvasti tühjemaks imenud ja nüüd tuli mõte juhe seina pista.
See oli viga.
See oli suur viga.
Või siis mitte.
See sahin ja krabin jatontteabmiskuratveel läks kaks korda valjemaks.
Mis tähendas, et Ariel ei hakanudki mingeid uusi pakette ja parandusi otsima, vaid lülitas arvuti lihtsalt välja.
Mis edasi?
Edasi tuli XP plaadi sisestamine ja recovery console ja fixmbr.
Ongi kõik. Ei mingit Linuxit enam.

Truecrypt.
Truecrypt.

(mu truecrypt-fail on kaitstud 32 sümbolit pika salasõnaga)

Konkurent Elioni porrile

2008-09-22T16:44:00.009+03:00

Kellegi meelad silmad ja paljulubav kiri "Assapauk". Nihelen ootusärevuses...kas sina oled juba pildile klikkinud?

Telli endale ka temaatiline T-särk:

Sellele klikkisid?

Ja uuenenud blog.tr.ee näeb välja nagu oleks assapauguga pihta saanud.

Ariel installib Linuxit ehk läbikukkumine mitmes vaatuses

2008-09-17T17:40:00.011+03:00

Vaene arvuti, mis kõik selle järgnevalt kirjeldatava vaikides välja kannatama pidi, on oma siseelundite poolest selline:
Protsessor: 2.2 GHz T7500
Mälu: 2*1 GB 667 MHz DDR2
Videokaart: 256 MB Nvidia Quadro NVS140 M
Ekraan: 15.4’’ WSXGA+ 1680*1050
Emaplaat: PM965
Kõvaketas: Hitachi 160 GB 7200rpm

Põhjus sellesse Linuxi toppimiseks: ei oskagi täpselt öelda. Vist oli mingi lootus näha keskkonda, kus kõik on imetabaselt lihtne ja mugav ja silmale ilus vaadata. Ja uurida natuke ka netiga ühendumist, ühe pahura säästukompakti puhul, millele Ubuntu Wubi abil otse Windowsisse poogitud, olid vihviga kurvad lood.

Igatahes sai varustatud end üsna mitme plaadiga, natuke ka sellepärast, et mingit veebikirjutist uskudes oleks Core 2 Duo puhul õigem siiski 64-bitise Linuxiga asjatada. Algne plaadikogu koosnes vististi Fedora 9 Live CD-ist, DVD-installikast, lisaks mõlemast 64-bitine variant. Ja lühidalt...the cake is a lie.
Live CD pealt bootides oli Linux üsna ilus. Muidugi, iga hiireklikk põhjustab vigina su plaadilugejas, aga sellesama ühe klikiga sai ka wifiühenduse, väga vähese vaevaga tööle Pidgin, mis oskab nii msn-i kui googletalk’iga rääkida, veebibrauser oli peaaegu sama Firefox, millega Windowsi keskkonnas harjunud (Fedoraga tuli vist kaasa 3.0b5 ja üldse tundub, et linuxis meeldib rebastele veebilehti natuke teisiti näidata. Ja ei, sa ei saa flashi tööle)
Järgmiseks sammuks oli kõvakettast varukoopia tegemine ja tarkvara otsimine, millega partitsioone saaks mugavalt närida. Kuigi Linuxil peaks selline asi endal olemas olema, selgus hiljem, et Windowsi keskkonnas susserdamisest võib tublisti abi olla. Iseasi, kas Paragon Partition Manager võimistandoligi selleks parim vahend on. Esimene muudatus, milleks oli ca 30 GB kettaruumi Windowsi hammaste vahelt kiskumine, et sinna Linux peale panna, läks üsna kiirelt ja kergelt.
Kulmukortsutamised ja kuklakratsimised (millele järgnesid peagi lauanurga närimine, aknalauale maanduvate tuvide surnuks karjumine jms) algasid peale „päris“ Fedorat ehk siis kui sai Live CD-st pärit meeldiva mulje põhjal install ära tehtud.
Kõige esimene küsimus, mis tekkis, oli: „Mis asi see nüüd on?“
Oli nagu Linux, st ta polnud Windowsi moodi, aga kusagil oli mingi häiriv ebakõla. Ja lühikese ajaga tekkis tunne, et Linux on ikka väga käsureapõhine opsüsteem. Asju, mida näppida saaks, leidis esmapilgul üsna vähe ja iga olulisem liigutus põhjustas mingi hoiatuskasti väljahüppamise. „Oled sa ikka kindel, et sa seda teha tahad?“ „Sisesta parool nüüd, sa võll!“ „See tegevus on võimalik vaid root-kasutajana“. Meenutas natuke Vanqishi Vistat, ma ei teagi, kumb neist tüütum oleks. Alguses ei lasknud Fedora ka Windowsi kasutada oleval ntfs-partitsioonil olevate failide ligi. Üsna nõme "our users must protected to be, yes!" poliitika. Osade teadete puhul ei lasknud Fedora ka „Ära mulle seda enam näita“-kasti linnukest panna. Bling-ja-blõnn blingblõnni otsa.
Kuna bluetoothi väljalülimise kohta ma esimese hoobiga ei leidnud, sai sellele öeldud, et ole nüüd kenasti peidus vms. Püsimatu bluetooth suutis vakka olla tublid mõned minutid, siis kargas välja teatekastike, mis huilgas, et bluetooth on nüüd jälle aktiivne. Nojah.
Ja kuigi ma mõne silmatorkimise põhjused välja nuputasin, ei ole siiski tore kui Live CD ja päris install erinevad üksteisest kui öö ja sardooniline (Mis asi on sardooniline? Ma saan aru, et öö on öö, aga...kas see pole üldsegi mitte omadussõna? Midagi merega seoses?) Kui Live CD-ga oli wifisse jõudmine vups ja valmis, siis installitud Fedora ütles „Bang! Disconnected! Fuck off!“ Jah, ühenduse ma sain, aga selleks tuli kõigepealt linnukesi panna (ei, üldse ei ajanud naerma)
Siiski, mingi oma võlu oli Linuxil ka kõiki vajalikke vidinaid paigaldamata. Tundus, nagu liiguks kõik kiiremini ja ka tuvipostiga oma edusammudest raporteerides ilmusid tähed ekraanile juba enne kui ma vajaliku sõna välja suutsin mõelda. Arvuti ise aga oli kuum. Huvitav? Muidugi. Miks oli arvuti kuum? Õige vastuse eest auhinda ei anna, aga millegipärast ei tahtnud Fedora protsessori taktsagedust vähemaks keerata, asi sai vist korda alles peale mingit liigutuste tegemist, jälle vaja netist mingi pakett rebida vms. Fedoras mugavalt kätte saadav Power History aga väitis, et isegi 800 MHz puhul kulutab arvuti umbes 22 W tunnis. Mis elektriarve poole pealt on null, aga... XP-s sai Nvidia graafikadraiveritega kaasa Powermizeri, mistõttu pidas tavaline 6 elemendiga aku keskmise ekraaniheleduse puhul wifit kasutades üle 3 tunni vastu. Lavalys Everesti andmetel oli võimsuseks sel juhul 15-16 W, mis 2.2 GHz protsessori, eraldi videokaardi ja 7200rpm ketta puhul ei olegi vist halb saavutus. Käsitsi nVidia draiverite install? Noh, keegi vihjas, et kui kord asuda Linuxit ise putitama, siis jäädki seda käsitsi iga natukese aja tagant uuendama. Käsuridadega, arvatavasti. Saast? Saast.
Kuna tegevuse käigus tekkis üha uusi ja uusi küsimusi, sai veebis kolatud ja muuhulgas ka Wikipediasse eksitud. Vahepeal olin kusagilt juba lugenud, et Fedora Live CD-l on Xfce desktop, installi puhul aga saad Gnome’i nimelise asjanduse. Mida siis Wikipedias Gnome’i kohta kirjas on:

The GNOME project provides two things: The GNOME desktop environment, an intuitive and attractive desktop for users, and the GNOME development platform, an extensive framework for building applications that integrate into the rest of the desktop. ”
The GNOME project puts heavy emphasis on simplicity, usability, and making things “just work”. The other aims of the project are:
* Freedom—to create a desktop environment that will always have the source code available for re-use under a free software license.
* Accessibility—ensuring the desktop can be used by anyone, regardless of technical skill or physical disability.
* Internationalization and localization—making the desktop available in many languages. At the moment GNOME is being translated to over 100 languages.
* Developer-friendliness—ensuring it is easy to write software that integrates smoothly with the desktop, and allow developers a free choice of programming language.
* Organization—a regular release cycle and a disciplined community structure.
* Support—ensuring backing from other institutions beyond the GNOME community.

Sõna saab Linus Torvalds:
„This "users are idiots, and are confused by functionality" mentality of Gnome is a disease. If you think your users are idiots, only idiots will use it. I don't use Gnome, because in striving to be simple, it has long since reached the point where it simply doesn't do what I need it to do. Please, just tell people to use KDE.“

Ja Ariel ütleb: „Ma tahan Nvidia graafikadraivereid, raisk!“
Aga ei saa. Mitte nii lihtsalt, sa väike rohutirts.
Akende lohistamine käib mingil peaaegu toimival "must use powers"-meetodil, mitte Quadro abiga. Sa näed, kuidas arvuti ei jaksa, aga ei saa kuidagi abiks olla.
Õnneks on päris paljud inimesed sama probleemiga põrkunud ja nett kubiseb vastustest, mis aitavad sind jälle sammu võrra edasi. Rõhk sõnal „jälle“, sest neid samme võib päris palju tulla. Ja graafilisest režiimist väljumist ning käsureal pakettide paigaldamist ja muud taolist Linuxi-võhikule üsna koledat tegevust. Ühe tüütusena jääb seejuures silma, et „Logout“ klikkimine ei toimi, peale mõningat asjatamist näitab Fedora sulle musta ekraani paljude veateadetega ja sa pead käsureale ise „logout“ kirjutama.
Ja kõik see ehitamine ei vii tegelikult kuhugi. Samm nr „liiga palju“ viib sind peadpidi seina – Fedora 9-ga on kaasas Xorg 1.5, Nvidia draiverite installikas aga on nõus koostööd tegema vaid Xorg 1.4.x või madalamaga, niisiis peaks selle trollinimelise asja eemaldama ja käsitsi vanema versiooni lisama. Nagu netist arenduspakettide laadimisest, et ise draivereid kompileerida, veel vähe oleks. Ei, aitäh.
Vähemalt töötab dual-boot. Ma saan Linuxi keskkonnas tuvitada ja Openoffice’is asju kirjutada. Tõsi, selleks ohverdasin F12 klahvi funktsioneerimise, mis lasi mugavalt valida, kas bootida kettalt, plaadilt või muust kohast, mis hetkel kõige õigem tundus. Nüüd tuleb Live CD kasutamiseks BIOS-is boot order ära muuta, sest grub kirjutas asju üle. Võimalik, et tegin ikkagi midagi valesti, aga kui linuxi install peabki olema raketiteadus, siis jäävadki pisipehmikud võidutsema. Noh, teada on, et XP re-install kirjutab omakorda grubi üle, nii et viimasena linux ei naera. Vist.
Parandus: F12 ei kadunud kuhugi, lihtsalt aeg, mille jooksul seda vajutada saab, on kuidagi lühike. Samuti annab Fedora käivitatava opsüsteemi valiku ekraanil väga väikese mõtlemisaja, pilguta silmi ja oledki XP asemel Linuxis.
Kõik see andis kokku teadmise, et tuleb endale toredam linuks otsida. Ja järgmiseks kandidaadiks sai…Ubuntu, mis peaks ka võhiku puhul üsna vähe suitsiidikatseid põhjustama. Täpsemalt siis Xubuntu, millel seesama Xfce, mis Fedora Live CD-I puhul üsna meeldiv tundus.
Fedorast jaoks oli juba 30 GB partitsioon tehtud, nii et lootsin selle nüüd Xubuntule kinkida. Ja Xubuntu partitsioonimeister saatis mu väga koledasse kohta. Kuna Fedora pakkus installil välja, et ta paigutab end vabale kõvakettaruumile, siis sai temast jäänud LVM-i sisse 30 GB unallocated space’i tehtud. Halb mõte, ei toimi.
Väike netiabi, Windowsis posu partitsioonide väänamine ja tagasi uuele katsele.
Ja vigin, niutsumine ja veel paar kärvanud tuvi.
Ubuntu enda help ütleb, et / jaoks peaks piisav olema 150-250 MB. Xubuntu ütles: „Puuks! Mina tahan umbes 1.5 GB!“ Linuxi enda abil partitsioonide suurust sobivaks muuta ei õnnestunud, anti vaid kimp kelmikaid veateateid. Uuesti windowsisse. Paragon Partition Manager hakkab vaikselt urriks muutuma, sest partitsioonide suuruse muutmine käib vaid liugurite abil ning on ebatäpne. Millegipärast surus ta ka asjasse mittepuutuva 150 MB /boot-partitsiooni 32 MB suuruseks, aga õnneks see midagi ära ei tapnud.
Neile inimestele, kel partitsioonide mudimise käigus midagi ära sureb ja arvutit ostes XP või Vista plaati kaasa ei antud, leidub netis ka sõbralik õpetus:
Example request for Windows OS CD / DVD recovery media
You:
"I am about to install Ubuntu Linux and that will change my partition table. I was not given an OS install disk with my system, but a system restore program which is on a hidden partition. If, for some reason, the PC restore tool is no longer able to find the image partition, I would not be able to restore my system. The system restore tools that came with my system are not adequate for my needs. I need an operating system disk. Would you send me one?"
PC manufacturer rep:
"Sure, we'll send one out to you. It should take two or three days for you to receive it."

Kui nüüd lõpuks / 1.5 GB suuruseks tehtud, sai lõpuks ka installiga ühele poole. Mitmes katse see kokku oli, ei oskagi öelda. Ärge laske arvutikaugeid windows-inimesi Linuxi installide juurde.

Siia vahele mahub nüüd ka linuksitesse mittepuutuvat hala.
Office 2003 makrosalvestus on saast. Paste special(unicode unformatted text) läheb kirja niimoodi:
Sub pastespecial()
Selection.PasteAndFormat (wdPasteDefault)
End Sub
Ja tavaline paste on:
Sub pastenormal()
Selection.Paste
End Sub

Et milles siis probleem seisneb? Peaks ju erinev tulema? Esimesel juhul peistitakse sulle paljas tekst, vorminguteta, teisel juhul saad tulemuseks täpselt nii suured ja punased tähed kui veebimeister, kelle lehelt sa kopeerid, heaks arvas.
Ei. Tulemus on täpselt sama. Toreda puhta teksti asemel võidutseb Wordis mingi plöga, täis linke ja meetrikõrguseid tähti. Ja sakilisi alljooni.
Well then... what's orange? If this is red, I wanna know, What's orange?

Ja tagasi Xubuntu juurde. Install läks valutult. Elukas ise on...lage, Openoffice’i asemel on mingi Abiword, et arvutit meelepäraselt seadistada, tuleb jälle tükk aega pakette laadida. Ja oi kui palju restarte. Kes viriseb Windowsi restartimismaania pärast...Xubuntu ei ole parem. Restardid võtavad lihtsalt natuke vähem aega.
Cybernetica „killukogust“:
Margus – „Pagana ubuntsik. Ei tea, kas ma hakkangi nüüd pärast iga rebooti nvidia draiverit installima?“
Alexander – „Huvitav. Windowsi strateegia on see, et pärast iga installi tuleb teha reboot. Ubuntul on siis vastupidi: pärast iga rebooti tuleb teha install.“
Ariel luges, muigas ja unustas.
Mõneks ajaks.
Nvidia draiver hakkas probleemideta tööle. Powermizer samuti. Keskmiselt sai arvuti kuhugi 18 W piirimaile. Kust saaks võrgukaardi välja lülitada kui parajasti akutoitel ja kaabel pole ühendatud, jäi esialgu leidmata. Aga kuna lisapakette saab ka hiljem lisada, vajutas Ariel läpakal kaane kinni ja...
Windowsi strateegia-Ubuntu strateegia. Ubuntu strateegia-Windowsi strateegia. Kahvlid laes ja surnud tuvid.
Järgmisel käivitamisel teatas Xubuntu, et tema ei ei tea draiveritest midagi, tema pole neid näinud, pole teinud, pole nendega siin käinud. Resolutsiooniks pakub kas suuremeelse 800*600 või 640*480. Nvidia xconfig ütleb, et tema ei taha ja tema ei tee, sest draiverid pole. Xubuntu kontrollpaneelil „Restricted drivers“ paistab, et installed ja in use.
Nii palju siis sellest.
Nii palju siis sellest.
Tegelikult oleks tore, kui keegi teaks soovitada amatöörile sobivat linuxit. Midagi, mis ei tapaks midagi ega kedagi. Ja seejuures toimiks nii, et midagi ikka tehtud saaks. Kuigi kui küsida, milleks mul üldse linuxit vaja on, jään vist vastuse võlgu. Võiks ju olla? Ei?
Restarte jätkub tulevikku ilmselt veelgi. Millalgi peaks ka windowsi paging file’i uuesti võimaldama, Truecrypti katsetuste käigus sai see nulli keeratud. Otsest jõudluspuudust pole, tõsi küll, märganud, ju siis 2 GB mälu on ikkagi piisav.
Ah et milleks mulle Truecrypt, mida ma selle abil säilitan?
Roppe sõnu.

ERROR
Your HTML cannot be accepted: Tag is not allowed: meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"
Mitu korda peab üht postitust publitseerima?
Väga sobivalt maandus just üks tuvi Cyberi katuseaknale. Ma näen ta perseauku. Varsti näeb seda ka tema.

Kas me ikka uurisime asja piisavalt põhjalikult, enne kui Face'i Saksamaale saatsime?

2008-09-16T17:58:00.003+03:00

Paistab, et mitte. Tõe paljastab seekord Sitemeter.

Rändom meelelahutus...

2008-09-15T06:18:00.000+03:00

enne kui ma lähen uuele ringile Linuxi katsetamisega (seekord siis Ubuntu või Xubuntu), oma eksirännakutest blogipotsu kirjutan ja nõnda oma margi täis teen :D

Your result for The Greek Mythology Personality Test ...

The Oracle

0% Extroversion, 100% Intuition, 28% Emotiveness, 90% Perceptiveness

Heuristic, detached, and analytical to a fualt, you are most like The Oracle. You are able to tackle any subject with a fine toothed comb, and you possess an ability to pinpoint nuances and shades of meaning that other people do not have and cannot understand. Accomplishment and realization of ideas are, for you, secondary to the rigorous exploration of ideas and questions -- you are, first and foremost, a theorist. You hate authority, convention, tradition, and under no circumstances do you accept a leadership role (although, you will gladly advise leadership when they're going astray, whether they want you to or not). Abstraction and generalities are your interests, details and particulars are usually inconsequential and uninteresting. You excel at language, mathematics and philosophy.

You are typically easy-going and non-confrontational until someone violates one of the very few principles that you deem sacred, at which point you can fly into a rage. Although you possess a much greater understanding of process and systems than the people around you, you are always conscious of the possibility that you've missed something or made a mistake. You don't tend to become attached to particular theories, and will immediately discard mistaken notions once they're revealed to be incorrect (but you don't tolerate iconoclasts who try to discredit validated theories through the use of fallacies and bad data). Despite being outwardly humble, you probably think of yourself as being smarter than most other people. That's because you are. In fact, in your dealings with people your understanding of their motives is so expansive that you know what they're going to say before they say it, and in world affairs, you usually know what is going to take place before it actually does. This ability would make you unbeatable in debates if only you were a little less pensive about your own conclusions, and a little more outgoing.

Famous people like you: Albert Einstein, Charles Darwin, Adam Smith, Thomas Jefferson, John McWhorter, Ramanujan, Marie Curie, Kurt Godel
Stay clear of: Apollo, Icarus, Hermes, Aphrodite
Seek out: Atlas, Prometheus, Daedalus

Elion, va tont

2008-08-06T22:42:00.006+03:00

Millegipärast otsustas Elion, et nüüdsest tuleb Korrusmaja Interneti ühenduse loomine teisiti korraldada. Varem tekitasid sa neile arvutitele, mida vahel võrgukaabli otsa ühendada tahtsid, desktopile ikooni. Ühekordne kasutajanime ja parooli sisestamine ja hopsti valmis. Millal iganes sa ka tahtsid netti panna, oli ühendus vaid hiirekliki kaugusel. Kuidas käib asi nüüd? Avad brauseri ja sisestad Elioni autentimisvormile nime ja parooli. Edaspidi võiks nüüd korras olla, eksole? Lülitan arvuti välja, järgmisel päeval uuesti sisse, nett olemas? Noh, peaaegu. Iga kord kui sa kaabli teise arvuti külge tõstad - K-lefil näiteks on kaks lauaarvutit ja läpakas - tuleb brauser käivitada ja autentimise jura ära teha. Ja kõigepealt saad vaadata, kuidas eelmine kord lahti olnud tääbid üksteise järel "page loading error"-eid kuvavad. Sellele järgneb tõeline nomidavittu-efekt, kui igasse tääbi hakkab see autentimisvorm end istutama. Võinuks ju arvata, et Elion tekitab uue saki, aga ei. Need, kes esimese hooga midagi puruks ei löö, avastavad, et kui ühel sakil end sisse logida, siis teised leebuvad ja kuvavad selle, mida sa sellel näha tahtnuks. Aga ikkagi. Mis kuradi päralt peab Elion mu sakke käkerdama? Ja netiühenduse saamiseks suvalisse arvutisse peab nüüd kuhugi nähtavasse kohta jätma sildikese kasutajanime ja parooliga? Nummi, ülimegahüpersuperpersotorsonummi. See võtab terve igaviku kuni kõik sakid laadimise lõpetavad ja kirja "Image" asemele sisselogimisnupu saad. Ja osadele sakkidele õnnestus ilutsema saada teade: "Connection Interrupted. The connection to the server was reset while the page was loading. The network link was interrupted while negotiating a connection. Please try again." Kas back-nupp töötab, ühendus ju nüüd olemas? Töötab? Töötab? Hmm...
Kes oleks Annelinnas parem teenusepakkuja? STV? Starman? (muud variandid ei tule vist arvesse, sest on kusagilt on nagu meeles, et korteriühistu leppis kunagi mingi teenusepakkujaga kokku (STV tõenäoliselt), et istuda tohib vaid ühe, ühistu poolt heaks kiidetud juhtme otsas (teisalt, elionikorrusmajaüksmegabittsekundis on kättesaadav, ehk on keegi ikkagi ümber mõelnud))
Rõõmsama poole pealt - vähemalt ei sunnita autentimiseks IE-d kasutama.

Edit (fuih):

Operat kasutades jõuad enne 23 korda vanaks jääda ja maha surra enne kui https://dhcpportal.elion.ee/redirect?ip=rändomhuinjaa avaneb. Võimalik, et õnnestub näha pigem sellist teksti:
Error!
Could not locate remote server
You tried to access the address http://blog.tr.ee/, which is currently unavailable. Please make sure that the Web address (URL) is correctly spelled and punctuated, then try reloading the page. Make sure your Internet connection is active and check whether other applications that rely on the same connection are working.

IE avaleheks on siin arvutis about:blank ja autentimisvorm automaatselt ei avane kuni sa ise mõne aadressi sisse toksid. Ja soovitud blog.tr.ee asemel satud siis Elioni kodukale, mis rõõmsalt teatab: Internet sinna, kuhu teised ei ulatu.

Noh, Elion tundub olevat omadega seal, kuhu ulatuda ei tahagi.

Ma ei tea mis siis saab kui peaks tekkima tahtmine kaabli otsa ruuter suruda, mis nt 3 läpaka vahel netti jagama hakkaks. Igikestev valu?

Eneseabiraamatud - enam paremaks minna ei saa

2008-07-03T12:54:00.006+03:00

Kõikvõimalikud lõksud varitsevad meid igapäevaelus. Tahtsin vaid hommikul silmi prödist puhtaks rookida, aga nii kui vannitoa ukse lahti tegin, ründas seni pimedas varitsenud raamat. Ulme! Autorit enam ei mäleta, sest nagu ajalehtedegi puhul alustasin viimasest lehest, et koomikseid leida. Ei leidnud, aga vähemalt andis autor vastuse küsimusele, kuidas JUMAL saab olla lõpmatult hea ja armastav kui maailm ei tundu olevat just eriliselt ilus ja hea. Asi lihtne - kõik kole ja paha pärineb inimestest, JUMAL laseb neil segamatult tegutseda, sest TA austus ja armastus inimeste vastu on piiritu. Samal põhjusel olevat ka Jeesus kuulekalt ristil surnud, kuigi ta võimuses olnuks kõikide piinajate ja nende sugulaste ja nende järeltulijate veri veeks muuta ja seda 23 põlve järjest. "Noh, eks ma siis ripu kui see nende tuju paremaks teeb..."
See nullib muidugi kõik väited, et mõrvarid, lapsepilastajad jms ei pääse taevasse. Pääsevad küll, sest vastupidine oleks JUMALAST silmakirjalik ja diskrimineeriv, üldsegi mitte armastav.Nii et kõigil, kes tahavad paradiisis nt Tšikatiloga vestelda, on see võimalus. Segaseks jääb, kes siis põrgusse lähevad, sest kindlasti meeldiks ka saatanale kui kõik see pöörasem seltskond taevas normaalsete inimeste hulgas tralliks, aga eks seda seletab mõni teine raamat. Seni võib end abistada lolcat-piiblit lugedes, milleni jõudsin blogtree abil kellegi Erlessa blogisse sattudes.

Blogipotsatajad, va nuhtlus

2008-06-27T10:45:00.007+03:00

Contentsuppressed? Veider küll, aga kui ma Orkutis oma profiili vaatasin, siis oli veebileheks mu blogiaadressi asemel http://contentsuppressed. Millal see juba selliseks muutunud oli, ei oska öelda, aga ju siis Google otsustas, et nii on parem. Kiire pilk English-Zemonia-English sõnastikku andis vasteks "Marianne Mikko, Marianne Mikko", see ei öelnud suurt midagi, aga uuesti tagasi tõlkides oli tulemuseks "Dirty joke, dirty joke". Niimoodi siis.
Eks ta ole, blogindus on iseenesest kuritegelike kolevantside pärusmaa ja neid tulebki alla suruda. Huvitav, kus ma end registreerida saaks, et mul lubataks netis oma blogi aadressi levitada? Kas sellega kaasneb ka mingi piirang, mitu potsu ja millisel teemal teha tohib? Et kui reegleid rikun, võetakse konto käest ja asendatakse millegi inimkonnale vajaliku ja ilusaga. Näiteks Vanqishi blogi vaadates (registreerimata blogija, aadressi ei julge anda) ja sealtkaudu Misantroobi (registreerimata blogija, blog võõrandatud) veebipäevikusse minnes avastasin, et viimatimainitu pealkirjaks on nüüdsest "Naprosyn. Pharmacy blog." Kõik keelatu on magus ja väga tahaks teada, mida Misantroop oma blogisse kirjutas, et see võimude tähelepanu äratas, aga kuni ma sel teemal mõtisklesin, sulges Naprosyni veebipäevikus asuv "Rahvusliku julgeoleku tagamise skript" mu veebiühenduse ja taastus see alles tunni aja pärast kui ma juba maha rahunenud olin.
Ilusad ajad, ilusad ajad (Eesti-Zemoonia-Eesti sõnastik tõlgib sellegi "Marianne Mikko, Marianne Mikko". Leian, et sõnastikud tuleks ära keelata)

Grosse Point Balance

2008-06-17T10:45:00.002+03:00

Zem kratsis kukalt. Ta ise oli esmaste vaatlustulemuste põhjal pääsenud vaid mõne kriimu ja muhuga, ent ta metalsest sõbrast oli järel vaid suitsev vrakk. Kus suunas ja kui kaugel lähim linn asus, ei osanud mees peale sellist loksutamist ja raputamist öelda.
Ta kõrval peatunud musta-kollasekirjust autost ronisid välja korravalvurid Zukin ja Fukin, vaatasid kord Zemi, siis ta sõiduvahendit, ning vangutasid pead.
"Ee..., see tähendab..." alustas Zem arglikult, "keegi ju viga ei saanud ja...ja...autost olin niikuinii ilma, et... äkki nagu ei saaks... väga suurt trahvi..."
"Nojah, auto põles maha," nõustus Fukin, "see teeb sust põhimõtteliselt ohvri. Kahju küll."
"Eh? Mismõttes?" sattus Zem segadusse.
"Sa ei ole vist siitkandist?" uuris Zukin.
Zem viipas autonumbri poole, kust hea tahtmise korral võis veel tuvastada Henlandia päritolu.
"Teadmatus ei vabasta veel karistusest," ütles Zukin.
Fukin tõi labida, mis Zemonias politseiautodel standardvarustuses oli.

GPS TomTom 80 000 krooni eest?

2008-06-12T12:25:00.006+03:00

Okei, tegelikult kõik ei saada 15.- maksvaid sõnumeid. Mõned kasutavad sendioksjoni sisemist rahaühikut "lol" ja seega on GPS-i pihta välja käidud summa tõenäoliselt väiksem. Aga mine tea, sest samas on oksjonil ka saadaval paketid "50 pakkumist", mis seni ca 25 kroonise hinnani jõudnud (st kokku tehakse sadu pakkumisi, et soodsamalt saada 50 juurde, kusagil on siin äriidee peidus, ma ütlen, polegi "päris asju" nii palju vaja müüki panna kui saab müüa taaskasutatavaid pakkumisi. perpetuum mobile). Igatahes on poes 3800 krooni maksva GPS-i hind sendioksjonis hetkel ca 506 krooni, mis tähendab, et halvimal juhul on eestlased sõnumite peale kulutanud juba üle 80 000 krooni, et saada õigus see vidin 500 krooni eest endale saada.
K-lef muidugi väidab, et lihtsameelsetelt tulebki raha ära võtta, see on asjade loomulik käik, kui tema osaleks, siis ta võidaks kõik mida tahab, sest tal on iivõl mästerplän. Ta lihtsalt hirmutaks kõik nõrganärvilised minema, sest ta julgeks rohkem raha mängu panna. Sinisilm. Ta pole vist teadlik kunagi mingil telekanalil olnud sms-mängust, mis toimis umbes nii, et sms-i teel sai väravasse läkitada virtuaalse jalgpalli, mängu tegijate programeeritud väravavaht aga üritas blokeerida. Päeva edukaim mängija sai auhinnaks mingi bensukates 99 krooni eest müügil oleva rämpsmuusikaplaadi, mille nimel ta sõnumite peale sadu kroone raiskas.
Probleem nendelt lihtsameelsetelt raha ära võtmisega on see, et mõned neist on pärast kurvad ning suskavad keset päist päeva sulle noa ninna, et su rahakott endale saada. Viimane aeg relvastumiseks, ma ütlen. Peab vaatama, kas sendioksjonis on müügil mõni järgnevatest:
Steyr TMP
Desperate Beaver
TAR-21
Kel-Tec RFB
AK 47
Lihtsalt tõhus vahend

Edith (Höh): Neile, kes puht sportlikust huvist toimuvat jälgivad, võiks iga kauba juures 10 viimasele pakkujale lisaks näidata, kui palju iga pakkuja kokku raha välja on käinud. Nii mõnigi saaks üleolevalt irvitada kui nt kasutaja nimega Võitja 300 kroonise kohvimasina saamiseks 1000 krooni eest sõnumeid saadab, ent sellest hoolimata on pärast vaid tühjad pihud.

Edith (Doublepiaf): TomTomi võitis 5941. pakkumise teinu. Kokku läks jublakas kõigile huvilistele, nii võitjale kui kaotajatele, maksma siis (7.70...15.00)*5941+534.69 krooni. Minimaalselt ca 46280, maksimaalselt 89650 krooni. Tõde on kusagil vahepeal.

Jaanipäev sujuvalt juulisse

2008-06-08T22:36:00.002+03:00

Aeg on selline üsna keeruline asi. Date, DateTime, TimeToDate...Iga kord kui ma näen väljendit "Joda Time", tuleb millegipärast "Star Wars" meelde (Mmmust uuse ttime....). EMT-i jaoks tulid nädalavahetused alati teistega võrreldes kahtlaselt varem, vähemalt selles osas mis puutus telefoni abil saatekava vaatamisse. Järgmise nädala kava on tore asi küll, aga tegelikult huvitaks ikka käesolev rohkem. Paistab, et EMT on mu salajaseid palveid kuulnud ja lõpetanud tulevikus elamise. Nüüd saadavad nad mu telefoni mai esimese nädala kava. Noh, vähemalt ei tule ülbet veateadet stiilis "Antud perioodi kohta (2.06-8.06.108) andmed puuduvad)" Võib-olla annaks kuidagi seletada ka K-lefi hot.ee postkastis olevate kirjade negatiivset arvu - "Ajal kui te veel tegelikult kontot avanud polnud, oleks te postkastis olnud 23 rämpskirjakirja (mida te oma tehnovõhiklikkuse tõttu nüüd ei saanudki). Hetkeseisu kohta andmed puuduvad"
Ah et jaanipäev? See on seotud Viasati reklaamiga, mis ütleb: "Kui keskmine Eesti mees peale igat vahekorda kanalit vahetaks, jätkuks Viasatist talle terveks aastaks. Zuumiga ei vea välja isegi jaanipäevani". Viasatil on 55 kanalit, Zuumil 27 ja jaanipäev ei jää tõepoolest aasta esimese 179 päeva sisse.

Anaalintrusiivne reklaam ehk...

2008-06-04T23:05:00.003+03:00

...katke oma tagumikud, härrased, Postimees on kohal.

"Nää! Nää! Mingi nõme reklaam on kohal jälle!" vehkis K-lef ekraani suunas. Tõepoolest, "Postimees online"-s lehe ülaossa hiirega eksimisel viskas lahti suure EMT reklaami. Seda ei kuvata küll pidevalt, vaid iga x-nda artikli vaatamisel, aga nõme on ikkagi. Samasugune hüpikreklaam on tihti ka näiteks neti.ee-s, selle vahega, et seal vupsab reklaam väikeseks tagasi kui kursor mujale liigutada. Postimehe EMT-bling kaob vaid siis kui klikkida kirjal "Sulge", mis, kui mu mälu nüüd ei peta, on mingi võimalikult väikeses kirjas lingike. Ja Postimehe reklaam katab nende oma sisu ehk kui EMT-i kinni ei suru, siis osasid uudiseid lugeda ei saa. Meeldiv. Väga meeldiv. Übermegahüpersuperpersotorsoviisakasjaniikuradimakenateist. Huvitav on muidugi see, et kõik teised reklaamid on AdBlock maha tapnud, EMT-i oma aga tungib läbi. Ega siis midagi, Ariel lisas AdBlockile uue filtri - postimees.ee/lib/reklaam/*
Aga tuleb välja, et see ei ole lahendus. Nüüd saab Postimehe lehel ringi uidates igal korral kui peaks päisesse reklaam kuvatama, toreda veateate, mis ütleb: "This page requires AC_runActivecontent.js"
Ahniih.
Kuigi kiri "OK" on suurem kui kiri "Sulge" algsel reklaamil, on tulemus tegelikult valusam. Teisi tääbe ei saa enne vaadata kui selle veateate kinni vajutad.
Ei, lahendus ei ole AdBlocki sobivaks mudimine. Postimees.ee tuleb lihtsalt Sõnumilehe või Delfi või muu säärase vastu vahetada. (sobib ka elu24.ee. Lily Allen värvis pea roosaks. Woohoo)