"Helista mulle siis kümme minutit enne liikuma hakkamist," ütles onu Uuno.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.
