Väike vahekokkuvõte, mis sisaldab palju hala ja kiunu:
* uus ID-kaardi tarkvara ei toeta Delli sisemist O2Micro lugejat
* O2Micro olemasolu takistab väliste lugejate tööd viisil, mida on raske ennustada
* peale selle välja lülitamist device manageri kaudu läheb elu veidi ilusamaks, aga nüüd on mul mingi mõttetu mittetöötav vidin arvutis ja pean juurde ostma mingi välise käki, mis ahnitseb ära veel ühe ubsi-augu (mälupulk, väline ketas truecrypti partitsiooniga, mp3-mängija, fotoaparaat, hiire saatja, klaviatuur, jahutusalus, 3G-pulk ja TV-pulk piidlevad üksteist kahtlustavalt ja on valmis kõik enneaegselt startima 3 olemasoleva ubsi-augu poole) või elab siis expresscardi pesas, maksab palju raha ja pole tõenäoliselt korralikult toetatud, sest et...
* miski ei ole korralikult toetatud
* jah, firefox ei ole ka korralikult toetatud. PIN2 allkirjastamine suedebankis põhjustab peale pisikest mõtlemist teate "Estonian National Pride has been properly violated (Blop! "Good morning!")
* kui seni kärvas PIN2 allkirjastamine peale iga suuremat Firefoxi uuendust, siis Uue ja Vahva Kiire Arendustsükliga läheb veel lõbusamaks?
* ID-kaardi tarkvara olemasolu takistab järelteenindajatele (EMT, pangad) mõeldud sertifikaatide staatuse muutmise, PIN-i uuendamise jms tarkvara, nii et praeguseks on esimene mu arvutist eemaldatud
* kuna mu arvutis pole ID-kaardi tarkvara, siis on välise lugeja ostmine kahtlase väärtusega tegevus, kui ma sellele just mingit muud otstarvet ei leia (Ariel has been violated by an unsupported smart-ass reader (Blop! "Good morning!"))
* kuna hetkeseisuga on ainuke mulle teadaolev viis mu suedepanki kontole ligi pääseda (teha ülekandeid, osta ID-pilet, vms vms) on ID-kaardiga sisse logimine, siis... Blop.
* kuna aeg-ajalt jõutakse mu blogisse otsinguga "pin allkirjastamine", "id-kaart ei tööta" vms, siis hoolikal kuulamisel kostaks ilmselt Eestimaa eri otsadest blop-blop-blop.
teisipäev, 24. mai 2011
kolmapäev, 18. mai 2011
Uhkus anda oma panus (väike ja õhuke)
Ariel, kes jätkuvalt pakatab suutmatusest aru saada, kas nina eest lipsanud buss sõitis mööda 5 minutit varem või oli tegemist eelmise, 10 minutit hiljaks jäänud bussiga, vaatas mõtlikult peatusesse kleebitud Apple'i reklaamplakatit ja kratsis kukalt. Midagi selles oli ebatavalist, kuidagi valet, mitte küll nii silmatorkavat kui "Steve Jobs soovitab paigaldada Macbooki Windows 7", aga ikkagi.
Siis jõudis talle kohale.
"Üks kergemaid ja õhemaid sülearvuteid maailmas," seisis 11-tollise Macbook Air'i reklaamil.
Rasked ajad ilmselt õunameestel, kui enam ei saa toodet reklaamida kõige õhema ja kergemana. Prooviks uudset lähenemist ja kuulutaks, et see on lihtsalt nii hea, et paksus pole oluline?
Aga uudiseid lugedes selgub, et püüdlused õhema ja kergema vidina poole on jätkuvalt prioriteediks. Nimelt tegi Apple Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI) ettepaneku töötada välja väiksemad SIM-kaardid, et oleks võimalik toota õhemaid seadmeid.
"Mingil hetkel tulevad teised tootjad järgi, kuna nutitelefonide suurus ja kaal hakkavad olema üliolulised," ütles tehnoloogia-uuringute firma IDC analüütik Francisco Jeronimo.
"Fuck yeah," ütles anonüümne ja unikaalne fänn, "ma tahan, ei, ma nõuan, et mu telefon oleks nii väike, et ta ära kaoks. Ma ostan iga kahe kuu tagant uue ja kuna elektroonikat ei tohi lihtsalt põõsasse visata, siis on mul neid terve kuradima virn."
Tulevikus lahendatakse see probleem ilmselt iPõõsaste abil, kuhu võib telefone ja muud elektroonikat visata (muidugi ainult Apple'i tooteid).
Veidi kaugemas tulevikus, kui tooted on piisavalt väikesed, oskavad nad iseseisvalt spetsiaalsetesse iPõõsastesse kaduda.
Väike on hea.
Vist oli Apple see, kes tutvustas maailmale läpakaid, mille akut vahetada ei saa. Kindlasti oli Apple see, kes tegi kahtlase liigutuse, nusserdades iMacis olevate Western Digitali kõvaketaste firmware'iga, et neid raskem vahetada oleks. Ise lisatud ketta puhul jäävad ventilaatorid täisvõimsusel pöörlema ning Mac OS teatab riistvara testide mitteläbimisest. Võib-olla on Apple see, tänu kellele on meil tulevikus väiksemad SIM-kaardid. Või siis seadmed, mille kasutamisel pole vaja liigsetele pisiasjadele - lülita vaid iMasin tööle, ühenda spetsiaalse iPordi abil oma peakesega ja lase ajul iMasinale öelda, mida ta tegema peab, või vastupidi. Ja kui protsessi käigus midagi põõsasse läheb, pole ka hullu.
Väike on hea.
Seda mõistab ilmselt ka "kes iganes id.ee lehekülje taga seisab", sest seal on kirjas:
"Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:
USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda."
Yez-yez, läpaka sisemine idukaardilugeja on väga teretulnud nähtus. Kaob ära ainult koos läpakaga ja ei moodusta kaasaskandmisel kotti või mujale mingit muhku, mis näeks välja nagu...
Ja kõik on tore ja hea, kuni kohtud ühe väikese pisiasjaga.
Uute id-kaartidega asjatamiseks on vajalik uus id-kaardi tarkvara. Mis on tore ja särav ja mugav installer, teatades, et arvuti on täis aegunud pehmevara nagu Digidoc ja Firefoxi draiver ja blaah ning paigaldab kõigest uuema versiooni vähema arvu hiireklõpsudega kui kulub uues Ubuntus akna sulgemiseks. Ja...
SEE RAISK EI TÖÖTA.
Miks ei tööta? Alati on ju? Võinoh, alati peale uue versiooni tulekut on midagi külili kukkunud, suunurgast ila niristades, aga see on ju Eesti Oma Id-kaart, me armastame teda ikkagi, onju?
Selgituse leiab id.ee lehel veidi ringi jalutades.
"Uut ID-kaardi tarkvara on võimalik kasutada järgmiste kaardilugejatega:
Omnikey CardMan 1021 (USB)
Omnikey CardMan 4040 (PCMCIA)
Omnikey CardMan 4321 (ExpressCard54)
JSP-CR900 (Microlinki All-in-one lugeja)
HP SmartCard klaviatuur (ED707AA#ABB) NB! HP SmartCard klaviatuur ei pruugi töötada kaardilugejana Linux ja Mac OS X keskkonnas kuna puuduvad vajalikud draiverid. Windowsi operatsioonisüsteemis töötab kaardilugejana aga puudub PIN-pad funktsionaalsus.
SCM SCR 3310 (USB)
SCM SCR 3340 (ExpressCard54)
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)
Oma kaardilugeja margi ja numbri leiad kas kaardilugejalt või selle pakendilt. Kui lugeja antud nimekirjast puudub, soovitame ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks kaardilugeja välja vahetada."
Tõstke nüüd käsi, kes teab, milline neist on sülearvutisse sisse ehitatud.
Ariel vaatas mõtlikult CardMan 3621 lugejat, mis töölaual asub, seejärel pilu, mis Delli vasakul küljel, ja ohkas.
"No ma võin ju proovida kõik id-kaarti vajavad liigutused töö ajal ära teha või osta veel ühe seadme, mis ubsi-augu hõivaks, ja oodata aegu, mil väline lugeja on nii väike, et ära kaob," mõtles Ariel ja käivitas brauseri.
"Jee," rõõmustas ta, nähes, et seekord isegi õnnestub Firefoxiga Swedbanki siseneda.
Ja rõõmustas veel, kui nägi ilmumas nuppu "Allkirjasta."
Ja siis oli kõik.
Ja Firefox on isegi edukas, IE8 sureb enne PIN1 sisestamist...
(Ah et mis käib kolme punkti asemele? Ropud sõnad)
Siis jõudis talle kohale.
"Üks kergemaid ja õhemaid sülearvuteid maailmas," seisis 11-tollise Macbook Air'i reklaamil.
Rasked ajad ilmselt õunameestel, kui enam ei saa toodet reklaamida kõige õhema ja kergemana. Prooviks uudset lähenemist ja kuulutaks, et see on lihtsalt nii hea, et paksus pole oluline?
Aga uudiseid lugedes selgub, et püüdlused õhema ja kergema vidina poole on jätkuvalt prioriteediks. Nimelt tegi Apple Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI) ettepaneku töötada välja väiksemad SIM-kaardid, et oleks võimalik toota õhemaid seadmeid.
"Mingil hetkel tulevad teised tootjad järgi, kuna nutitelefonide suurus ja kaal hakkavad olema üliolulised," ütles tehnoloogia-uuringute firma IDC analüütik Francisco Jeronimo.
"Fuck yeah," ütles anonüümne ja unikaalne fänn, "ma tahan, ei, ma nõuan, et mu telefon oleks nii väike, et ta ära kaoks. Ma ostan iga kahe kuu tagant uue ja kuna elektroonikat ei tohi lihtsalt põõsasse visata, siis on mul neid terve kuradima virn."
Tulevikus lahendatakse see probleem ilmselt iPõõsaste abil, kuhu võib telefone ja muud elektroonikat visata (muidugi ainult Apple'i tooteid).
Veidi kaugemas tulevikus, kui tooted on piisavalt väikesed, oskavad nad iseseisvalt spetsiaalsetesse iPõõsastesse kaduda.
Väike on hea.
Vist oli Apple see, kes tutvustas maailmale läpakaid, mille akut vahetada ei saa. Kindlasti oli Apple see, kes tegi kahtlase liigutuse, nusserdades iMacis olevate Western Digitali kõvaketaste firmware'iga, et neid raskem vahetada oleks. Ise lisatud ketta puhul jäävad ventilaatorid täisvõimsusel pöörlema ning Mac OS teatab riistvara testide mitteläbimisest. Võib-olla on Apple see, tänu kellele on meil tulevikus väiksemad SIM-kaardid. Või siis seadmed, mille kasutamisel pole vaja liigsetele pisiasjadele - lülita vaid iMasin tööle, ühenda spetsiaalse iPordi abil oma peakesega ja lase ajul iMasinale öelda, mida ta tegema peab, või vastupidi. Ja kui protsessi käigus midagi põõsasse läheb, pole ka hullu.
Väike on hea.
Seda mõistab ilmselt ka "kes iganes id.ee lehekülje taga seisab", sest seal on kirjas:
"Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:
USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda."
Yez-yez, läpaka sisemine idukaardilugeja on väga teretulnud nähtus. Kaob ära ainult koos läpakaga ja ei moodusta kaasaskandmisel kotti või mujale mingit muhku, mis näeks välja nagu...
Ja kõik on tore ja hea, kuni kohtud ühe väikese pisiasjaga.
Uute id-kaartidega asjatamiseks on vajalik uus id-kaardi tarkvara. Mis on tore ja särav ja mugav installer, teatades, et arvuti on täis aegunud pehmevara nagu Digidoc ja Firefoxi draiver ja blaah ning paigaldab kõigest uuema versiooni vähema arvu hiireklõpsudega kui kulub uues Ubuntus akna sulgemiseks. Ja...
SEE RAISK EI TÖÖTA.
Miks ei tööta? Alati on ju? Võinoh, alati peale uue versiooni tulekut on midagi külili kukkunud, suunurgast ila niristades, aga see on ju Eesti Oma Id-kaart, me armastame teda ikkagi, onju?
Selgituse leiab id.ee lehel veidi ringi jalutades.
"Uut ID-kaardi tarkvara on võimalik kasutada järgmiste kaardilugejatega:
Omnikey CardMan 1021 (USB)
Omnikey CardMan 4040 (PCMCIA)
Omnikey CardMan 4321 (ExpressCard54)
JSP-CR900 (Microlinki All-in-one lugeja)
HP SmartCard klaviatuur (ED707AA#ABB) NB! HP SmartCard klaviatuur ei pruugi töötada kaardilugejana Linux ja Mac OS X keskkonnas kuna puuduvad vajalikud draiverid. Windowsi operatsioonisüsteemis töötab kaardilugejana aga puudub PIN-pad funktsionaalsus.
SCM SCR 3310 (USB)
SCM SCR 3340 (ExpressCard54)
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)
Oma kaardilugeja margi ja numbri leiad kas kaardilugejalt või selle pakendilt. Kui lugeja antud nimekirjast puudub, soovitame ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks kaardilugeja välja vahetada."
Tõstke nüüd käsi, kes teab, milline neist on sülearvutisse sisse ehitatud.
Ariel vaatas mõtlikult CardMan 3621 lugejat, mis töölaual asub, seejärel pilu, mis Delli vasakul küljel, ja ohkas.
"No ma võin ju proovida kõik id-kaarti vajavad liigutused töö ajal ära teha või osta veel ühe seadme, mis ubsi-augu hõivaks, ja oodata aegu, mil väline lugeja on nii väike, et ära kaob," mõtles Ariel ja käivitas brauseri.
"Jee," rõõmustas ta, nähes, et seekord isegi õnnestub Firefoxiga Swedbanki siseneda.
Ja rõõmustas veel, kui nägi ilmumas nuppu "Allkirjasta."
Ja siis oli kõik.
Ja Firefox on isegi edukas, IE8 sureb enne PIN1 sisestamist...
(Ah et mis käib kolme punkti asemele? Ropud sõnad)
laupäev, 14. mai 2011
Delfirooniks
Miks pagana pärast on pool euronics.ee esilehte delfi päralt ja kelle hea mõte on riputada menüü 2 km allapoole, nii et seda kasutada ei saa? Kahtlustaks linuxlaste armeed, kelle peakestest on pärit Unity ja Gnome3, aga IE-ga on korras. Võinoh, kuivõrd saab korras olevaks nimetada asja, kus paistab delfi. Ja mis töötab ainult IE-ga.
(Ühel hetkel lähitulevikus avastad niikuinii õudusega kusagilt telekate kategooriast kommentaarid stiilis "Muidugi oleks tore, kui "aher" naine ei elaks pensionini, aga see on rohkem utoopia valdkonnast")
((Delfi väljalõikamisel nt Adblockiga kuvatakse menüü 4 km allapoole. Tean! Nad palgasid veebiehitajaks selle juristi, kes ühele teatud kinnisvarafirmale õigustühiseid üürilepinguid heegeldab ja kel oli hetkel lihtsalt veidi vaba aega))
Lisan veel ühe paari sulge:
(((Miks IE-kasutajatele delfi päist näkku ei topita, ah?)))
Ultravägivaldne tallinn.ee testija Ariel III lendab nagu lind
Seaded: vaikimisi (Kas suvakasutaja taipabki üldse nuppu "Täpsusta" klikkida? Igatahes oleks muutmisel veel huvitavamaid tulemusi, alati on, tallinn.ee planeerija vihkab täpsustusi)
Jalgsikäigu kiirus (km/h): 4 (piisav, et centipede'id sind kätte ei saaks)
Jalgsi max teelõik (km): 0.5 (katsed on tõestanud, et centipede'i jalad lähevad pikema maa läbimisel sõlme ja olend kukub pikali)
Ooteaeg peatuses: 3.0 (see on mõistlik, ma ei tahaks ka üle 3 minuti oodata, et jõuaks kohale buss, mis pidanuks seal olema 15 minutit tagasi)
Maksimaalne ümberistumiste arv: 3
Kahtlemata on märgitud 5.7 km teekond (mis ei ole pikem kui 0.5 km) ahvatlevam kui oodata 11 minutit (11 on pikem kui 3.0) bussi nr 17, mis viiks peatusesse "Vambola", kust tuleks kõndida majadevahelist otseteed kasutamata metsikult pikk 1.2 km. Või väljuda Kristiine keskuse juures ja sõita edasi trolliga nr 9 peatuseni "Lepistiku", kust on kõndida vaja tervelt 1 km.
Reklaam bussiküljel soovitab kasutada tallinn.ee planeerijat, muidu jõuab mees enne jooma minna, kui sa töölt koju jõuad (ainult iga kuues pood Tallinnas ei müü alkoholi).
Nana-nana-nana...Bbatmaaan!!!!
laupäev, 30. aprill 2011
Please respect the will of the many
"Blah. Blah. Blah," porises Zem kanaleid vahetades. 618 telekanalit ja olematu kogus põnevust. Lõpuks otsustas ta korralik kodanik olla ja klõpsas Pealinna TV peale.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.
kolmapäev, 27. aprill 2011
Kati Murutar
Ariel ei kasuta tegelikult Ubuntut. See lihtsalt on. Miks? Mm... sest kõigil on ja popp ja noortepärane ja puha? Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta ja see lihtsalt on, sai ta alles nüüd teada, et 11.04 toob endaga kaasa Unity, mis 11.10 tulekul Gnome'i lõplikult välja vahetab. Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta, ei oska ta ka ennustada, kas Unity on kasutatav või on Mark Shuttleworth hull nagu...
reede, 22. aprill 2011
Ultravägivaldne testimisspetsialist Ariel III integreerub Tallinna
"Helista mulle siis kümme minutit enne liikuma hakkamist," ütles onu Uuno.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.
Tellimine:
Postitused (Atom)
