Kõikvõimalikud lõksud varitsevad meid igapäevaelus. Tahtsin vaid hommikul silmi prödist puhtaks rookida, aga nii kui vannitoa ukse lahti tegin, ründas seni pimedas varitsenud raamat. Ulme! Autorit enam ei mäleta, sest nagu ajalehtedegi puhul alustasin viimasest lehest, et koomikseid leida. Ei leidnud, aga vähemalt andis autor vastuse küsimusele, kuidas JUMAL saab olla lõpmatult hea ja armastav kui maailm ei tundu olevat just eriliselt ilus ja hea. Asi lihtne - kõik kole ja paha pärineb inimestest, JUMAL laseb neil segamatult tegutseda, sest TA austus ja armastus inimeste vastu on piiritu. Samal põhjusel olevat ka Jeesus kuulekalt ristil surnud, kuigi ta võimuses olnuks kõikide piinajate ja nende sugulaste ja nende järeltulijate veri veeks muuta ja seda 23 põlve järjest. "Noh, eks ma siis ripu kui see nende tuju paremaks teeb..."
See nullib muidugi kõik väited, et mõrvarid, lapsepilastajad jms ei pääse taevasse. Pääsevad küll, sest vastupidine oleks JUMALAST silmakirjalik ja diskrimineeriv, üldsegi mitte armastav.Nii et kõigil, kes tahavad paradiisis nt Tšikatiloga vestelda, on see võimalus. Segaseks jääb, kes siis põrgusse lähevad, sest kindlasti meeldiks ka saatanale kui kõik see pöörasem seltskond taevas normaalsete inimeste hulgas tralliks, aga eks seda seletab mõni teine raamat. Seni võib end abistada lolcat-piiblit lugedes, milleni jõudsin blogtree abil kellegi Erlessa blogisse sattudes.
neljapäev, 3. juuli 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)