esmaspäev, 14. mai 2012

Roheline - see on suurepärane

    Ariel sügas mõtlikult nina.
    "Sellest lähtuvalt on Eesti Testijate Liidu eesmärgiks pakkuda, võimaldada ja elavdada testimise alase informatsiooni, oskusteabe ja kompetentside arendamist, levikut ja teadvustamist. Oma eesmärgi saavutamiseks plaanime pakkuda testimise alast haridust, mis baseerub ISTQB ühtsel õppekaval. Eesmärkide paremaks saavutamiseks oleme liitunud rahvusvahelise testimise hariduse eest hea seisva organisatsiooniga International Software Testing Qualification Board," oli ETL veebilehel kirjas.
    Justnimelt ISTQB levitamisega üritaski Ariel parajasti tegeleda, ülesandeks kohendada koolitusmaterjale ning teha need huvitavamaks, ilusamaks, seksikamaks jne jne, säilitades kogu selle teoreetilise osa, mida absoluutselt igaüks teadma peab, kui tahab testija olla.
    Ülesanne polnud just kõige lihtsamate killast. ISTQB Foundation Level pole eriti paks raamat. Juba ise eksamiks valmistudes tekkis kahtlus, et sama raskusastmega küsimuste arv, mis kataks kogu materjali, on üsna piiratud. Võib-olla seetõttu korjati eksamiruumist väljujatelt ära kõik, millele nad ülesannete lahendamise käigus midagi kirjutanud olid.
    Luua uus õppematerjal, mis oleks parem kui seniste koolitajate oma? Või siis odavam, juhul kui paremat ei saa? Teistsugune, kui paremat ei saa? Hm. Keeruline. Kui küsimuste arv on piiratud, siis ehk on piiratud ka erinevate koolitusmaterjalide arv, mida sama algallika pealt teha saab? ISTQB-st välja ei tohiks ekselda, see oleks ketserlus. Panna slaidid lihtsalt teise järjekorda?
    Kuidas üldse meelitada inimesi maksma 800€ koolituse eest (veidi rohkem, kui on parem koolitus, või veidi vähem, kui päris nii head ei saa), kui on teada juhtumeid, kus eksami tegi ära ka filoloog, laip (tõsi küll, üsna värske, vähemalt ruumi sisenedes veel tervitas, väljudes mitte) või kartul (jah, kord tuli eksamile tõepoolest kartul, keedetud kartul. Selgus, et tal on vajaminev summa eurodes olemas. 159.80. Tuli ainult näpp sisse pista ja urgitseda). ISTQB Certified Tester Foundation Level eksam koosneb 40st valikvastustega küsimustest, millele vastamiseks on aega 75 minutit. Kartul sai probleemideta vajaminevad 26 punkti 40-st ja sertifikaadi kätte. Räägitakse, et suure osa ajast veedab ta lihtsalt klaviatuuril lebades, umbes nii nagu kingad seda teevad, aga absoluutselt mitte. Võimalik aga, et tegemist on lihtsalt kurjade kuulujuttudega.
    Võib-olla oleks kõige targem alustada lihtsalt raamatu tõlkimisest, sest seal, seal räägitakse tomatitest. Ja pärast vaadata, mis edasi saab.
    Hetk hiljem otsustas Ariel, et parem oleks alustada hoopis ISTQB kodulehelt ja Wikipediast saadud üldise infoga. Kõige parem sissejuhatus on asjalik sissejuhatus. Ja siis alles panna olemasolevad slaidid teise järjekorda.
    Wikipedia järgi: "The International Software Testing Qualifications Board (ISTQB) is a software testing qualification certification organisation that operates internationally. Founded in Edinburgh in November 2002, ISTQB is a non-profit association legally registered in Belgium."
    "Testing qualification certification organisation...," trükkis Ariel, keel püüdlikult suunurgast väljas, "...non-profit association..."
    See oli ka enam-vähem kõik, mida Wiki öelda oskas, seetõttu klikkis Ariel artikli lõpus olevat linki "Official website".
    "The ISTQB® has built the most renowned scheme for certifying software testers.
    As of December 2011, ISTQB® has issued over 200.000 certifications in more than 70 countries world-wide, with a current growth rate of approximately 10.000 new certifications being issued per quarter.
    Benefits for individuals
    ISTQB® certified testers:
    *    Gain independently assessed knowledge and skills.
    *    Increase their marketability throughout the industry.
    *    Have greater career opportunities and increased earning potential.
    *    Can add the "ISTQB® Certified Tester" logo and credential to their resumes.
    *    Are recognized as having subscribed to a code of a Code of Ethics."
    Ariel otsustas panna selle info koolitusmaterjali esimeseks slaidiks. Tõstab usaldusväärsust.
    Slaidiks number 2 sai kolleegi poolt valmis tehtud pauerpoindist võetud loetelu olulisematest standarditest.
    "Huh, see olemasolev pauerpoint on ju hea küll," mõtles Ariel, "miks ja kuidas ma selle paremaks peaks tegema?"
    ISTQB Level esimese peatüki kohta oli 48 slaidi, millest 13 rääkisid fundamentaalsest protsessidest ja planeerimisest/kontrollist.
    Ariel avas faili "ISTQB_Foundation_Level_koolitusmaterjali_koostamisplaan_14-05-2012.docx" ning kirjutas "Kokku 45 slaidi, 15 planeerimine ja kontroll"
    Talle tõesti meeldisid planeerimine ja kontroll. Ja selles lõigus oli ka kõige rohkem korralikku, sisutihedat teksti. Arielile meeldis korralik, sisutihe tekst ilma liigse lobata. Arieli lemmikteos oli "Riigi Teataja".
    Aga kuna koolituse sihtgrupiks olid need, kes veel testijad pole, vaid inimesed tänavalt, pidi löögi pehmendamiseks lisama ka slaide, kus asjad olid tavainimesele kenasti arusaadavaks tehtud, võrreldes testimist nt autojuhtimise või tomatitega.
    "We have time-boxed the testing to two weeks to stay in the project budget -> The tomatoes have a good shelf life. The tomatoes are cheap or good value for money."
    "Kui tähtajad lähenevad ja eelarve on lõhki minemas, kärbi testimist," kirjutas Ariel, "nii saad parima toote vähima raha eest"
    Ariel otsustas sama põhimõtet rakendada ka slaidimaterjalil.
    Mis tähendas netist leitud pauerpoindi hülgamist ja keskendumist raamatule. Kõrvale heidetud materjal oli niikuinii kahtlane, näiteks slaid "Miks testida?" oli kaks korda, esimeste hulgas ning ka lõpus, ja antud vastused polnud päris samad. Vastused peavad alati samad olema. Testimine pole distsipliin, mis salliks ebamäärasust.
    Samuti oli seal mingi graafik, mille tõlgendamisega Ariel veidi jänni jäi.
    "Hm, testimise käigus leitud vigade arv langeb märgatavalt 6. reliisi ajal. Juba viienda ajal leitakse rohkem vigu review-de abil kui testimisel. Ja kümnendaks on "failures in live use" joon ilusti nulli langenud," mõtiskles ta. "Milleks alles lõpus kärpima hakata, kui selleks ajaks oleks niikuinii olnud mõistlik lõpetada? Kui on teada, et aega ja raha pole, oleks tark kohe alguses prioriteet Z määrata."

    Võimalik, et ta oli lihtsamat teed minna püüdes tõmmanud netist mitteametliku pauerpoindi, mis sündinud teab kelle isetegevuse tulemusena. Lõppude lõpuks pidid koolitajad tegelikult akrediteeritud olema. Vaid ISTQB-ga kooskõlastatud materjalid tagavad selle, et need on enam-vähem identsed ja korralikult raamatu põhjal. Samas aga ei tohiks materjalidesse kõige tähtsamat kirja panna, sest kui keegi pahatahtlik neid levitaks, ei saaks enam raha küsida. Mitteametlik pauerpoint, mis tal oli, oli kindlasti sabotaaž, honey-pot.
    Seejärel kiunatas ta valuliselt, taibates, et kirjutas "viga", kui korrektne oleks "defekt".
    "Error->fault (bug, defect)->failure" ehk eesti keeles siis "viga->defekt->rike".
    "Tõlkimine on raske," oli Ariel sunnitud tunnistama ning otsustas parem ära lõpetada poolelioleva testimise.
    See oli lihtsam tegevus, sest testlood oli ära kirjeldanud arendaja ise ning Ariel pidi ainult veenduma, et asi töötab. Nagu ISTQB-st meeles oli - "Tester role can be filled by any position in the organization."
    Aega selleks polnud küll palju antud, kõigest kaks inimnädalat, aga õnneks oli tegemist üsna lihtsa süsteemiga ja testlugude kirjutaja oli olnud ISTQB sertifikaadiga, mis tähendab, et ta teadis selliseid olulisi asju nagu "cyclomatic complexity" ja "defect clustering".
    "Kokkuvõte: Kasutaja saab kaarti suumida. Tegevus: Kontrolli, et kaarti saab suumida. Oodatav tulemus: Kaardi suum muutub," luges Ariel.
    Ariel proovis kaarti suumida. Õnnestus.
    "Kokkuvõte: Kasutaja saab ressursi olekut muuta. Tegevus: Kontrolli, et ressursi olekut saab muuta. Oodatav tulemus: Ressursi oleku muutub" luges Ariel.
    Ariel proovis ressursi olekut muuta. Õnnestus.
    "Proovi, et dokumenti saab otsida."
    Ariel sisestas dokumendi nime, mille kohta teadis, et see arendaja poolt süsteemi lisatud oli, ning klikkis "Otsi". Õnnestus. Otsing "test" andis täpselt ühe tulemuse.
    Arieli nägu läks naerule. Kõik testlood "läksid roheliseks", linnud ja liblikad laulsid ning kusagil seitsme maa ja mere taga tekkis iseenesest Võlumaa, kus eriti nummilt roosad ja pehmed mängukarud paljunesid nagu tarakanid, ainult et absoluutselt teistmoodi. Kusagilt nuttis Mari-Liis Õnnelemb-Žaikovski õnnepisaraid.
    Ta otsustas oma edusammudest blogipostituse kirjutada, ilmestades seda tabelite ja graafikutega ning võib-olla millegi veel ägedamaga.
    Aga kui ta tahtis esimest valminud pildikest salvestada, märkas ta, et äsja paigaldatud kõige värskem GIMP pakub rippmenüüs failitüüpidena välja vaid "by extension, .xcf, .bzip, gzip".
    "OK," mõtles Ariel, "intelligentne. Saab faililaiendi abil ise aru, mida tahan."
    "Kontrolli, et kasutaja saab faili salvestada -> korras, kasutaja saab faili salvestada, kui teab laiendit."
    Ta sisestas failinimeks "mu_14-05-2012_esimese_postituse_esimene_pilt.png" ning klikkis "Save".
    "You can use this dialog to save to the GIMP XCF format," ütles GIMP, "Use File->Export to export to other file formats."
    "Korras, kasutaja saab faili salvestada seda eksportides," mõtles Ariel.
    Järgmisena soovis GIMP teada tihendamise taset. Vaikimisi oli see 9, aga Ariel ei osanud välja mõelda, kas tihendustaseme 1 juures oleks pilt kuidagi hägusem või tähendab 1 kõige väiksemat kokkupakkimist.
    Ta otsustas abiinfot vaadata.
    "Since compression is not lossy, the only reason to use a compression level less than 9, is if it takes too long to compress a file on a slow computer. Nothing to fear from decompression: it is as quick whatever the compression level."
    Ariel mõtles natuke ning valis 10. Parema meelega oleks ta küll 11 valinud, aga see GIMP-i versioon ei läinud kõrgemale.
    Ariel pani GIMP-i kinni.
    "Save the change to image "untitled" before closing? If you don't save the image, changes from the last 18 minutes will be lost," teavitas gimp
    Seda ma küll ei taha, et mu muudatused ära kaoks," mõtles Ariel ja klikkis "Save."
    "You can use this dialog to save to the GIMP XCF format," ütles GIMP, "Use File->Export to export to other file formats."
    Pliidil hakkas vuhisema veekann, Ariel võttis kulbikese ning tegi omale tassi teed. Ta kannul oli küll tila, aga seda sai kasutada vaid külma vee korral. Keeva vett oli natuke ebameeldiv käele kallata.
    Ta selja taga seinal olev peegel tegeles samal ajal sellega, mida peeglid mõeldud tegema on - peegelduvate asjade peegeldamisega. Hetkel peegeldas peegel aknast paistvat massiivset suitsusammast kelmikalt tantsisklevate leekidega.
    Järjekordne toode oli tähtaegselt laivi läinud, seekord isegi enne "rohelise" testiraporti valmimist.

 
blog.tr.ee