Ettevaatust, ajavöönd

Soovitus pühapäeval viimase bussiga Ihastest lahkujatele - vastavalt kokkuleppele Tartu linnavalitsusega on GoBus üle läinud Ihaste talveajale, mis kehtib vaid liinil nr 15. Peale järjekordset peaaegu bussiuste vahele jäämist vantsis rott Cif bussijuhi juurde ja üritas välja uurida, miks sõidab buss järjekindlalt välja 23:10, mitte 7 minutit hiljem nagu plaanis kirjas. Peale väikest arutelu selgus, et 3 minutit võib buss varem välja sõita ja kõigil kolmel rotil on kellad lihtsalt 4 minutit valed. Bussjuhi enda käekell näitas vaidluse lõppedes küll 23:12, ent selles võib süüdistada juba Tartu liikluskorraldust, mis sunnib bussijuhti tõsiselt pingutama, et hoida ettenähtud keskmist kiirust 80 km/h. Ja nii ununeski selline pisiasi nagu kella keeramine.

Djängo 2

Järgmisel päeval oli Zem varakult kohal. Labida oli ta maha jätnud, jalas olid ontlikud sandaalid, ees kikilips. Miks keegi temaga mängida ei tahtnud ka peale lubadust enam liivakaste segamini mitte kaevata, ei osanud Zem öelda. Ta ei mõelnud korrakski, et asi võib olla ta vanuses. Või siis selles, mida ta köie otsas järel lohistab.

Djängo

Ogamaltsakerad põrkasid aeglaselt mööda liiva. Maasse surutud labidas krigistas hambaid. Zem ohkas. Muidugi polnud seal ta punast mänguautot. Kaevatud auku oleks mahtunud päris autogi. Võinoh, selline väiksemat sorti. Niipalju kaevatud auke, nii vähe autosid. Alati sama liivakast.
„Tule, Taak,“ sikutas Zem nöörist ja hakkas astuma.
Oli õhtu. Kook oli juba ahjus.
Taak oli näljane.