"Kasutaja saab Taak2-te järel lohistada," luges Zem.
Tal polnud aimugi, missugune on Taak2, aga Taak oli väga lohistatav. Juba väga pikka aega ei osanud Zem öelda, kui kaua ta seda juba teinud oli.
Mõnikord lohistas Taak teda.
Head ajad.
"Kasutaja saab Taak2-te avada," oli dokumendis kirjas.
Zem oli Taaka avanud. Teadmine, et miski tühi on, ei tee tihti seda kergemaks.
"Kasutaja saab Taak2-te ajsu panna."
Zem ohkas, parandas kirjavea ning pomises "Fun, fun, fun, fun, looking forward to..."
Vahel arvas ta, et talle tundub, et ta kujutab ette, et Taak räägib ta peas mitmemõttelisi lauseid.
Mitte miski ei takistanud Zemi nööri käest laskmast.
Ta teadis, et ei tee seda kunagi.
neljapäev, 12. aprill 2012
pühapäev, 8. jaanuar 2012
Kuupäevade arvutamine on alati keeruline olnud
Järgmisena liitun ETK kliendikaardiga, räägitakse, et seal on lojaalsetele klientidele suured boonused (ei, päriselt ka, raha tuleb kolinal, peaaegu nagu Swedbankis)
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Ära teeninda end ise, loodok
Peale seda kui Tallinnas kadusid ära 90 päeva kaardid, sest need olid liiga soodsad, muutus pileti hankimine 6 korda tüütumaks (sest kui mingi asjaga pead tegelema igakuiselt, mitte 3 kuu järel, on see kuus korda tüütum, loogish). Ja üldse ei ole tore iga natukese aja järel kilkama hakata "Mu kuupilet sai jälle otsa! Jälle! Ostke mulle uus kuupilet, pliispliispliispliis!"
Ja nii käivitaski ettepanek liituda ettevõtte paketiga mitte just väga pika järelemõtlemisprotsessi ja kui veel mainiti lootust saada soodsalt telefon, mis on ilus, hea ja osav, oli asi selge. Kes ei tahaks peaaegu tasuta telefoni, mille peaaegu kindlasti saab?
Natuke pidi siiski ise ka vaeva nägema, nimelt ei saa kõnekaardiga ühe teenusepakkuja juurest teise juurde kõndida, vahepeal tuleb lepinguliseks hakata. Aga mis selleski hirmsat - hiir hüppas ja tiiger kargas juba aastaid tagasi ja nüüd sünnib iga uus eestlane siia ilma id-kaart pihus ning oskus e-teenindusi kasutada on umbes sama loomulik kui hingamine.
Või siis mitte.
Ariel, kes tööajast mööda linna tuiata, esindusi otsida ja järjekorras seista ei tahtnud, klikkis end iseteeninduse lehele ning asus paketti vahetama. Esimeseks asjaks oli tutvuda võimalike pakettidega, et mitte ämbrisse astuda ja lühikese aja eest palju raha maksta. Üllataval kombel oli pakettide nimekirjas ka kõnekaart.
"Äge," arvas Ariel, "kui kõnekaart on ka pakett, siis äkki ei peagi mingit valulikku liitumisprotsessi läbi tegema, saab hakkama kasutades nuppu "Paketivahetus". Nuh, neil on niikuinii mu nimi, elukoht, meiliaadress, kinganumber..."
Kõige parem tundus Noova, sest "Vali endale kõneminutite ja SMS-ide ja muu blah arv" kõlab nagu "Tee endale ise pitsa" ja me kõik teame, millega lõpeb ise pitsa tegemine - valid vorsti ja paprika, imestad siis, et kust juustu saaks, ning seejärel kappab kohale mingi põder, kes su komplektile ejakuleerib.
Kahjuks ei läinud noovastumine just väga libedalt, ühel hetkel kuvati dialoog, milles midagi valida ei saanud ja nii oligi.
"Äkki nad tahavad, et ma IE-d kasutaks," mõtles Ariel ning vahetas brauserit.
Nüüd ei õnnestunud aga enam teenindusse siseneminegi.
"Mismõttes nagu?" oli Ariel pahur. "Ma olen kogu aeg ju telefoninumbri ja salasõnaga sisse saanud."
Järgmine katse oli idukaardi ja IE-ga, aga mida ei tulnud, oli edu.
Kõnekaart on pakett, aga paketti vahetada ei saa.
Tagantjärele mõeldes ei kulunudki Arielil palju aega taipamaks, et kui peab liituma, siis peab liituma.
Järgmiseks komistuskiviks sai lepingu sõlmimiseks vajaliku SMS-koodi sisestamine.
"Sisesta kood ja kliki "Jätka," ütles juhend ning Ariel sisestas koodi ja klikkis "Jätka"
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel vaatas telefonist uuesti koodi ja sisestas selle hoolikamalt.
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel sisestas koodi veel hoolikamalt.
E-teenindus oli oma järjekindluses järjekindel.
"Wut kind of magic is this?" imestas Ariel.
"Awsi. The perverted one."
Kui e-teenindus käsib sisestada koodi ja klikkida "Jätka", pead sisestama koodi, klikkima "Salvesta" ja alles seejärel jätka.
Ariel oli rõõmus, et e-teenindus nii turvaline on. Ainult nuppu "Jätka" kasutades saaksid ju pahad inimesed sisestuskasti igasuguseid pahasid asju kirjutada.
Peale ühe tibatillukese ja tähtsusetu "blah is not found" teate nägemist saigi Ariel liitumise tehtud, allkirjastas PIN2 abil ja võttis teadmiseks, et 13 eurot kõnekaardi jääki on kantud lepingulise mobiilinduse ettemaksuks.
Või siis mitte.
Umbestäpselt 2 nädalat hiljem tuli Tele2 äriklientuuri müügijuhilt kiri, et nii ei saa rallit sõita. Numbri neile üle kandmine ebaõnnestus, sest selleks peab lepinguline olema, mitte kõnekaart.
"Tohoo tonti," imestas Ariel, logis end e-teenindusse ja nägi, et on tõepoolest kõnekaart.
"T*rak*ratp*tsir*isk," rõõmustas Ariel, kui uus katse noovastuda kuidagi ei õnnestunud, sest ainuke sisestuskast, mida paketivahetusdialoogis täita sai, kandis nime "Ettevõtte registrikood"
Mõnda aega hiljem võnkus Mina_Ei_Lähe_Esindusse-Ariel esinduses, numbrimasinast saadud lipik näpu vahel, ning jälgis, kuidas Xperia Arci ja iPhone 4S-i vahel valinud klient endale iPhone 4 sai, sest 4S-e ei olnud.
Siis pääses ta ise teenindaja jutule, mainis kogemata 13-eurost ettemaksu ja taipas tükk aega hiljem, et teenindaja proovib välja uurida, miks 13 € asemel on järel 1.5 (Ariel oli vahepeal jõudnud osta kaks Tartu tunnipiletit, veidi üle euro tükist). Samuti polnud kusagil jälgegi e-teeninduses tehtud katsest iseseisvalt leping sõlmida.
Kuna Ariel tahtis lepinguliseks kliendiks hakata, et edaspidi mitte lepinguline klient olla, rõhutas ta, et raha kadumine on madalama prioriteediga ning seejärel läks asi kiiremini. Millegipärast ei teadnud teenindaja Arieli meiliaadressi, kuigi oma arust oli Ariel selle kunagi e-teeninduses sisestanud, sest kontaktandmete olemasolul oleks kõnekaardi omanikud võinud piisava staaži korral poonust saada, aga siis selgus, et selleks pidi veel mingil numbril helistama ja Ariel kaotas huvi. Naljakal kombel on õige ja värske elukoht süsteemis ning välja prinditud lepingul olemas ja seda ei peagi eraldi üle küsima.
"Aitääh," ütles Ariel, "aga tehke ikka midagi selle e-teenindusega, sellisel kujul see ei päde."
"Selleks peaksite ametliku intsidendi kirjelduse esitama"
"Nääh," mõtles Ariel, meenutades, kui edukas oli kunagi katse seletada, et ilma parooli sisestamata nägi kahe nädala jooksul mobiilist teiste inimeste kirju.
Hiljem kontorisse tagasi jõudes siseneb Ariel uuesti e-teenindusse ja tuvastab, et:
* pool kaks laupäeva öösel, kui Ariel oli Tartus sünnipäevatamas, on mingi tellimus tehtud ja teadmata ajal tühistatud
* kliendistaažiks näitab e-teenindus 6 kuud, kuigi kõnekaardi puhul oli selleks üle 8 aasta ja lepinguline pole oldud veel päevagi
* kõneeristus maksab 0.64 € ehk vanas rahas 10 krooni ja ei saa kunagi valmis
Ja veidi hiljem Tartus olles - mobiili kell on 4 minutit vale ehk kui Arieli arust on kell 6:18, on õigem 6:22. Kuidas see juhtuda sai, automaatselt peaks mastist õiget aega sünkima ju? Määdžik.
(SK lehel tehtud idukaardi toimingute väljavõte näitab, et PIN2-ga e-teeninduses allkirjastamine polnud teps mitte töölaua taga unes nähtud. Võib huviga oodata, mis jama sellest veel sündida saab)
Ja nii käivitaski ettepanek liituda ettevõtte paketiga mitte just väga pika järelemõtlemisprotsessi ja kui veel mainiti lootust saada soodsalt telefon, mis on ilus, hea ja osav, oli asi selge. Kes ei tahaks peaaegu tasuta telefoni, mille peaaegu kindlasti saab?
Natuke pidi siiski ise ka vaeva nägema, nimelt ei saa kõnekaardiga ühe teenusepakkuja juurest teise juurde kõndida, vahepeal tuleb lepinguliseks hakata. Aga mis selleski hirmsat - hiir hüppas ja tiiger kargas juba aastaid tagasi ja nüüd sünnib iga uus eestlane siia ilma id-kaart pihus ning oskus e-teenindusi kasutada on umbes sama loomulik kui hingamine.
Või siis mitte.
Ariel, kes tööajast mööda linna tuiata, esindusi otsida ja järjekorras seista ei tahtnud, klikkis end iseteeninduse lehele ning asus paketti vahetama. Esimeseks asjaks oli tutvuda võimalike pakettidega, et mitte ämbrisse astuda ja lühikese aja eest palju raha maksta. Üllataval kombel oli pakettide nimekirjas ka kõnekaart.
"Äge," arvas Ariel, "kui kõnekaart on ka pakett, siis äkki ei peagi mingit valulikku liitumisprotsessi läbi tegema, saab hakkama kasutades nuppu "Paketivahetus". Nuh, neil on niikuinii mu nimi, elukoht, meiliaadress, kinganumber..."
Kõige parem tundus Noova, sest "Vali endale kõneminutite ja SMS-ide ja muu blah arv" kõlab nagu "Tee endale ise pitsa" ja me kõik teame, millega lõpeb ise pitsa tegemine - valid vorsti ja paprika, imestad siis, et kust juustu saaks, ning seejärel kappab kohale mingi põder, kes su komplektile ejakuleerib.
Kahjuks ei läinud noovastumine just väga libedalt, ühel hetkel kuvati dialoog, milles midagi valida ei saanud ja nii oligi.
"Äkki nad tahavad, et ma IE-d kasutaks," mõtles Ariel ning vahetas brauserit.
Nüüd ei õnnestunud aga enam teenindusse siseneminegi.
"Mismõttes nagu?" oli Ariel pahur. "Ma olen kogu aeg ju telefoninumbri ja salasõnaga sisse saanud."
Järgmine katse oli idukaardi ja IE-ga, aga mida ei tulnud, oli edu.
Kõnekaart on pakett, aga paketti vahetada ei saa.
Tagantjärele mõeldes ei kulunudki Arielil palju aega taipamaks, et kui peab liituma, siis peab liituma.
Järgmiseks komistuskiviks sai lepingu sõlmimiseks vajaliku SMS-koodi sisestamine.
"Sisesta kood ja kliki "Jätka," ütles juhend ning Ariel sisestas koodi ja klikkis "Jätka"
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel vaatas telefonist uuesti koodi ja sisestas selle hoolikamalt.
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel sisestas koodi veel hoolikamalt.
E-teenindus oli oma järjekindluses järjekindel.
"Wut kind of magic is this?" imestas Ariel.
"Awsi. The perverted one."
Kui e-teenindus käsib sisestada koodi ja klikkida "Jätka", pead sisestama koodi, klikkima "Salvesta" ja alles seejärel jätka.
Ariel oli rõõmus, et e-teenindus nii turvaline on. Ainult nuppu "Jätka" kasutades saaksid ju pahad inimesed sisestuskasti igasuguseid pahasid asju kirjutada.
Peale ühe tibatillukese ja tähtsusetu "blah is not found" teate nägemist saigi Ariel liitumise tehtud, allkirjastas PIN2 abil ja võttis teadmiseks, et 13 eurot kõnekaardi jääki on kantud lepingulise mobiilinduse ettemaksuks.
Või siis mitte.
Umbestäpselt 2 nädalat hiljem tuli Tele2 äriklientuuri müügijuhilt kiri, et nii ei saa rallit sõita. Numbri neile üle kandmine ebaõnnestus, sest selleks peab lepinguline olema, mitte kõnekaart.
"Tohoo tonti," imestas Ariel, logis end e-teenindusse ja nägi, et on tõepoolest kõnekaart.
"T*rak*ratp*tsir*isk," rõõmustas Ariel, kui uus katse noovastuda kuidagi ei õnnestunud, sest ainuke sisestuskast, mida paketivahetusdialoogis täita sai, kandis nime "Ettevõtte registrikood"
Mõnda aega hiljem võnkus Mina_Ei_Lähe_Esindusse-Ariel esinduses, numbrimasinast saadud lipik näpu vahel, ning jälgis, kuidas Xperia Arci ja iPhone 4S-i vahel valinud klient endale iPhone 4 sai, sest 4S-e ei olnud.
Siis pääses ta ise teenindaja jutule, mainis kogemata 13-eurost ettemaksu ja taipas tükk aega hiljem, et teenindaja proovib välja uurida, miks 13 € asemel on järel 1.5 (Ariel oli vahepeal jõudnud osta kaks Tartu tunnipiletit, veidi üle euro tükist). Samuti polnud kusagil jälgegi e-teeninduses tehtud katsest iseseisvalt leping sõlmida.
Kuna Ariel tahtis lepinguliseks kliendiks hakata, et edaspidi mitte lepinguline klient olla, rõhutas ta, et raha kadumine on madalama prioriteediga ning seejärel läks asi kiiremini. Millegipärast ei teadnud teenindaja Arieli meiliaadressi, kuigi oma arust oli Ariel selle kunagi e-teeninduses sisestanud, sest kontaktandmete olemasolul oleks kõnekaardi omanikud võinud piisava staaži korral poonust saada, aga siis selgus, et selleks pidi veel mingil numbril helistama ja Ariel kaotas huvi. Naljakal kombel on õige ja värske elukoht süsteemis ning välja prinditud lepingul olemas ja seda ei peagi eraldi üle küsima.
"Aitääh," ütles Ariel, "aga tehke ikka midagi selle e-teenindusega, sellisel kujul see ei päde."
"Selleks peaksite ametliku intsidendi kirjelduse esitama"
"Nääh," mõtles Ariel, meenutades, kui edukas oli kunagi katse seletada, et ilma parooli sisestamata nägi kahe nädala jooksul mobiilist teiste inimeste kirju.
Hiljem kontorisse tagasi jõudes siseneb Ariel uuesti e-teenindusse ja tuvastab, et:
* pool kaks laupäeva öösel, kui Ariel oli Tartus sünnipäevatamas, on mingi tellimus tehtud ja teadmata ajal tühistatud
* kliendistaažiks näitab e-teenindus 6 kuud, kuigi kõnekaardi puhul oli selleks üle 8 aasta ja lepinguline pole oldud veel päevagi
* kõneeristus maksab 0.64 € ehk vanas rahas 10 krooni ja ei saa kunagi valmis
Ja veidi hiljem Tartus olles - mobiili kell on 4 minutit vale ehk kui Arieli arust on kell 6:18, on õigem 6:22. Kuidas see juhtuda sai, automaatselt peaks mastist õiget aega sünkima ju? Määdžik.
(SK lehel tehtud idukaardi toimingute väljavõte näitab, et PIN2-ga e-teeninduses allkirjastamine polnud teps mitte töölaua taga unes nähtud. Võib huviga oodata, mis jama sellest veel sündida saab)
kolmapäev, 14. september 2011
Eristu hallist massist, telli oma pitsa Zemonia PizZast
"Ojaa, muidugi saab meilt tellida oma unistuste pitsa ise koostisosi valides. See ongi just see, millega me konkurentidest eristume. Ja see ei piirdu ainult pitsaga, te saate ka valida, mis värvi autoga me selle kohale toome või siis näiteks paluda joonistada karbikaanele lilla kaelkirjaku."
"Tore," rõõmustas Zem, "ma sooviks siis hakklihapitsat päikesekuivatatud tomatite ja."
"Ei-ei-ei," pidurdas Zem ta entusiastliku õhinat, "alustada tuleb ikka niiöelda baaspaketist ehk valida põhi ja peamised komponendid."
"Olgu," ütles Zem, "ma sooviks siis sellist eriti krõbeda põhjaga, millel on palju juustu ja."
"Kohustuslikus põhipaketis on pehme põhi, tomat ja heeringas."
"Heeringas?!" hüüatas Zem telefoni. "Aga ma ei armasta ju heeringat!"
"Pole hullu," lohutas Zem, "te saate selle ju ära noppida. Te ei maksa selle eest midagi juurde, see on tasuta põhipaketi hinna sees. Tomati võime asendada päikesekuivatatud tomatiga, kui te soovite. Ilma lisatasuta."
"Aga ma tõesti ei armasta heeringat," pomises Zem, "ja ma soovisin krõbedapõhjalist pitsat."
"Noh, me võime heeringa lisamata jätta, aga hind jääb samaks, me ei saa põhipaketile eraldi hinda teha. Olete te kindel, et te heeringat ei soovi?"
"Jah, ma tahtsin hakkliha ja oliive ja."
"Kui te olete põhipaketiga nõus, siis saate valida edasi lisapakettide seast."
"Hei, oodake, kuidas oli selle ükshaaval koostisosade valimisega? Te ütlesite ju, et ükshaaval saab valida."
"Ma soovitaks siiski valida paketi kaupa ja alles seejärel minna täpsustamiseni individuaalsete osade abil. Muidu on oht, et tulemus ei meenuta eriti pitsat, seda te ei sooviks ju?"
"Eeeei, aga."
"Lisapakett 1 on salaami, juust, ananass, porgand ja kartul. Lisapakett 2 on kana, peet, porgand ja piim. Lisapakett 3 on sink, juust, porgand ja oliivid, lisapakett 4 on."
"Ma soovisin ju hakklihapitsat!"
"Kohe jõuame selleni. Lisapakett 4 on seened, porgand, juust ja herned. Lisapakett 5 on hakkliha, porgand, tomat ja oliivid."
"Jah! Ma soovin hakkliha!"
"Et siis pakett 5? Mida te lisakoostisosadena sooviksite?"
"Ei, oodake, miks lisapaketis 5 tomat on, see oli ju põhipaketis!"
"Lisapaketiga 5 on lihtsalt rohkem tomatit, mõned kliendid eelistavad väga tomatist pitsat."
"Mina ei eelista, ma sooviks juustu! Kus juust on, kas selles paketis juustu ei olegi?"
"Selle paketis kahjuks juustu ei ole, kui te soovite juustu, siis peaksite valima mõne teistest pakettidest. Üleliigse tomati võite pealt ära noppida, aga see on niikuinii hinna sees, nii et."
"Aga ma ei taha teist lisapaketti, ma tahan hakkliha!"
"Pole probleemi, kui te valite ilma hakklihata lisapaketi, saate hakkliha lisada hiljem ühekaupa valitavate koostisosade hulgast. Nagu ma ütlesin, saab meil erinevalt konkurentidest pitsakatet koostada oma äranägemise järgi, vastavalt oma isiksuse eripäradele. Kui te olete näiteks üks neist, kes armastavad ülikonnaga ketse kanda, on just Zemonia PizZa teile kõige õigem valik."
"Kui ma valin lisapaketi 3, kas te võiksite siis porgandi lisamata jätta? Ma ei armasta porgandit"
"Porgand on väga tervislik."
"Oeh, olgu," alistus Zem, "ma võtan siis lisapaketi 3."
"Nii, praegu on te tellimuses põhipakett ja lisapakett 3. On teil veel soove?"
"Jah, ma soovisin hakkliha. Mis teil ükshaaval valitavate koostiste hulgas on?"
"Ükshaaval saate valida väga suurest valikust. Meil on krevetid, basiilik, kookoshelbed, hakkliha, mille te juba valisite, keedumuna, pekk, mustikamoos, vineer, paprika, sojakotletid, spinat, ravimuda."
"Ravimuda!" vajus Zemi suu lahti. "Nüüd te teete küll lolli nalja."
"Kindlasti mitte, Zemonia PizZa arvestab kõikvõimalike soovidega. Alles eelmisel kuul müüsime suure pitsa ravimudaga, mõnel korral on läinud värnitsaga ja kunagi sooviti näiteks rotimürki, mis nüüd on meil ilusti ka valitavate komponentide loetellu lisatud. Kui te veidi mõtlemisaega vajate, võin ma teile senikaua wubsteppi laulda kuni te otsustate."
"Vaadake, ma pole kindel, et."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, kas te."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, ei."
"Wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-w-wuuub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub. Õnts. Wub-wub-wub-wub..."
"Tore," rõõmustas Zem, "ma sooviks siis hakklihapitsat päikesekuivatatud tomatite ja."
"Ei-ei-ei," pidurdas Zem ta entusiastliku õhinat, "alustada tuleb ikka niiöelda baaspaketist ehk valida põhi ja peamised komponendid."
"Olgu," ütles Zem, "ma sooviks siis sellist eriti krõbeda põhjaga, millel on palju juustu ja."
"Kohustuslikus põhipaketis on pehme põhi, tomat ja heeringas."
"Heeringas?!" hüüatas Zem telefoni. "Aga ma ei armasta ju heeringat!"
"Pole hullu," lohutas Zem, "te saate selle ju ära noppida. Te ei maksa selle eest midagi juurde, see on tasuta põhipaketi hinna sees. Tomati võime asendada päikesekuivatatud tomatiga, kui te soovite. Ilma lisatasuta."
"Aga ma tõesti ei armasta heeringat," pomises Zem, "ja ma soovisin krõbedapõhjalist pitsat."
"Noh, me võime heeringa lisamata jätta, aga hind jääb samaks, me ei saa põhipaketile eraldi hinda teha. Olete te kindel, et te heeringat ei soovi?"
"Jah, ma tahtsin hakkliha ja oliive ja."
"Kui te olete põhipaketiga nõus, siis saate valida edasi lisapakettide seast."
"Hei, oodake, kuidas oli selle ükshaaval koostisosade valimisega? Te ütlesite ju, et ükshaaval saab valida."
"Ma soovitaks siiski valida paketi kaupa ja alles seejärel minna täpsustamiseni individuaalsete osade abil. Muidu on oht, et tulemus ei meenuta eriti pitsat, seda te ei sooviks ju?"
"Eeeei, aga."
"Lisapakett 1 on salaami, juust, ananass, porgand ja kartul. Lisapakett 2 on kana, peet, porgand ja piim. Lisapakett 3 on sink, juust, porgand ja oliivid, lisapakett 4 on."
"Ma soovisin ju hakklihapitsat!"
"Kohe jõuame selleni. Lisapakett 4 on seened, porgand, juust ja herned. Lisapakett 5 on hakkliha, porgand, tomat ja oliivid."
"Jah! Ma soovin hakkliha!"
"Et siis pakett 5? Mida te lisakoostisosadena sooviksite?"
"Ei, oodake, miks lisapaketis 5 tomat on, see oli ju põhipaketis!"
"Lisapaketiga 5 on lihtsalt rohkem tomatit, mõned kliendid eelistavad väga tomatist pitsat."
"Mina ei eelista, ma sooviks juustu! Kus juust on, kas selles paketis juustu ei olegi?"
"Selle paketis kahjuks juustu ei ole, kui te soovite juustu, siis peaksite valima mõne teistest pakettidest. Üleliigse tomati võite pealt ära noppida, aga see on niikuinii hinna sees, nii et."
"Aga ma ei taha teist lisapaketti, ma tahan hakkliha!"
"Pole probleemi, kui te valite ilma hakklihata lisapaketi, saate hakkliha lisada hiljem ühekaupa valitavate koostisosade hulgast. Nagu ma ütlesin, saab meil erinevalt konkurentidest pitsakatet koostada oma äranägemise järgi, vastavalt oma isiksuse eripäradele. Kui te olete näiteks üks neist, kes armastavad ülikonnaga ketse kanda, on just Zemonia PizZa teile kõige õigem valik."
"Kui ma valin lisapaketi 3, kas te võiksite siis porgandi lisamata jätta? Ma ei armasta porgandit"
"Porgand on väga tervislik."
"Oeh, olgu," alistus Zem, "ma võtan siis lisapaketi 3."
"Nii, praegu on te tellimuses põhipakett ja lisapakett 3. On teil veel soove?"
"Jah, ma soovisin hakkliha. Mis teil ükshaaval valitavate koostiste hulgas on?"
"Ükshaaval saate valida väga suurest valikust. Meil on krevetid, basiilik, kookoshelbed, hakkliha, mille te juba valisite, keedumuna, pekk, mustikamoos, vineer, paprika, sojakotletid, spinat, ravimuda."
"Ravimuda!" vajus Zemi suu lahti. "Nüüd te teete küll lolli nalja."
"Kindlasti mitte, Zemonia PizZa arvestab kõikvõimalike soovidega. Alles eelmisel kuul müüsime suure pitsa ravimudaga, mõnel korral on läinud värnitsaga ja kunagi sooviti näiteks rotimürki, mis nüüd on meil ilusti ka valitavate komponentide loetellu lisatud. Kui te veidi mõtlemisaega vajate, võin ma teile senikaua wubsteppi laulda kuni te otsustate."
"Vaadake, ma pole kindel, et."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, kas te."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, ei."
"Wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-w-wuuub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub. Õnts. Wub-wub-wub-wub..."
esmaspäev, 12. september 2011
reede, 9. september 2011
Choose ALL the answers
"La-laa," mõtles Ariel, "pole ju tegelikult probleemi. ISTQB sertifikaadi saamiseks peab õigete vastuste protsent olema 62.5."
Ja et asi veel lihtsam oleks, on kõik küsimused valikvastustega. Mingit hinnet ei anta, täpselt samasuguse sertifikaadi saavad nii 62.5% kui 100% sooritajad. Raamat, mille põhjal eksam tuleb, pole ka just kõige paksemate killast. Tõenäoliselt saab osa vastuseid lihtsalt pähe õppida, sest kui palju erinevaid küsimusi ikka olla saab, komplektid peaks olema ju sama raskusastmega.
Kõige selle valguses on 75 minutit neile, kelle emakeel pole inglise keel (ja tund teistele), täiesti piisav aeg. Kuna proovieksamid olid üsna hästi läinud, oli Ariel päris enesekindel.
Ja kui leidubki küsimus, millel tundub mitu õiget vastusevarianti olema, tuleb valida neist kõige õigem või vastata lihtsalt huupi.
62.5%, eksole.
Eksamineerija märguande peale pöörasid kõik oma küsimustelehed ümber ja alustasid pusimist.
Ariel ägises omaette ja hõõrus silmi.
Tal oli õigus olnud. Küsimused olidki otsa lõppenud ja talle jagunud vaid üks.
"Why?"
a) Knowledge
b) Money
62.5%
Kas uskuda ideaale täis maailma, kus raamatuid trükitakse ja eksameid tehakse selleks, et lugejad targemaks saaks, et saaksid paika hindamiskriteeriumid, et inimesed saaksid tunnistused tõestuseks oma nutikusele peale pikka ja rasket õppimisprotsessi, või siis... On ISTQB mingi mõttetus, millel praktilist väärtust pole, ja kusagil on mingid onklid, kes raha kühveldavad.
Kui on kaks õiget vastust, vali õigem.
62.5%, eksole.
Aega 75 minutit.
Ariel higistas.
Ja et asi veel lihtsam oleks, on kõik küsimused valikvastustega. Mingit hinnet ei anta, täpselt samasuguse sertifikaadi saavad nii 62.5% kui 100% sooritajad. Raamat, mille põhjal eksam tuleb, pole ka just kõige paksemate killast. Tõenäoliselt saab osa vastuseid lihtsalt pähe õppida, sest kui palju erinevaid küsimusi ikka olla saab, komplektid peaks olema ju sama raskusastmega.
Kõige selle valguses on 75 minutit neile, kelle emakeel pole inglise keel (ja tund teistele), täiesti piisav aeg. Kuna proovieksamid olid üsna hästi läinud, oli Ariel päris enesekindel.
Ja kui leidubki küsimus, millel tundub mitu õiget vastusevarianti olema, tuleb valida neist kõige õigem või vastata lihtsalt huupi.
62.5%, eksole.
Eksamineerija märguande peale pöörasid kõik oma küsimustelehed ümber ja alustasid pusimist.
Ariel ägises omaette ja hõõrus silmi.
Tal oli õigus olnud. Küsimused olidki otsa lõppenud ja talle jagunud vaid üks.
"Why?"
a) Knowledge
b) Money
62.5%
Kas uskuda ideaale täis maailma, kus raamatuid trükitakse ja eksameid tehakse selleks, et lugejad targemaks saaks, et saaksid paika hindamiskriteeriumid, et inimesed saaksid tunnistused tõestuseks oma nutikusele peale pikka ja rasket õppimisprotsessi, või siis... On ISTQB mingi mõttetus, millel praktilist väärtust pole, ja kusagil on mingid onklid, kes raha kühveldavad.
Kui on kaks õiget vastust, vali õigem.
62.5%, eksole.
Aega 75 minutit.
Ariel higistas.
Tellimine:
Postitused (Atom)
