Kuigi ma pole juba pika aja jooksul ühtegi potsu teinud, võin nüüd hoiatada, et tuleb teadmata pikkusega periood, mil ma kohe kindlasti kübevikku midagi ei kriba. Põhjuseks siis mu lätitjuud, mille osad klahvid teadmata põhjusel väga kummaliselt käituma hakkasid ja seejärel igasugusest koostööst keeldusid. Praegu kasutan välist logitechi, mis on tore ja nunnu ja ultrax ja värgid. Zeppelinis pesitsev Delli poe teenindaja teeks nii lihtsa töö nagu klaviatuuri vahetus ära 5 nanosekundi jooksul (või kiiremini, kui enne lihased soojaks saab teha), aga kuna lätitjuudil on karantiid veel 2 aasta jagu, siis tuleb seda teed minna ja nii jäängi mõneks ajaks arvutivabaks. Täpsemalt ei oska öelda, sest kaks erinevat müüjat väljastasid üsna, aga absoluutselt mitte kokkulangevat juttu.
Teenindaja 1 soovitas arvuti poodi tuua pühapäeval, siis sõidaks see esmaspäeval juba Tallinna, ca nädalaga tagasi ja arvutt ei peaks isegi kuupmeetrises kastis olema. Neid on neil endal (lätitjuudi originaalkast on kuupmeetrine, päriselt ka). Teenindaja 2 väite järgi juhtuks see teisipäeval või kolmapäeval või millalgi ja lätitjuud peaks kindlasti olema kastis, ilma ei saa vastu võtta, sest läpakad kipuvad transpordi käigus katki minema. Terve Tallinn-Tartu maantee on palistatud lätitjuudidest irdunud magneesiumsulami ribadega. Kui nii siis nii, eks ma siis vantsi poodi koos kastiga. Kuupmeetrisega.
Ja kahe nädala pärast tagasi, sest umbes 2 nädalaga soovitas Teenindaja 2 arvestada, et pettumusi ei oleks. Kui ma algse nädala korrutasin pettumusfaktor=2, siis nüüd oleks tulemuseks umbes*2+2nädalat*2=?, mis hakkaks tiksuma teisipäeval või kolmapäeval või millalgi? Nummi, igatahes.
Mulle on mulje jäänud, et televuunide sattumisel karantii musta auku antakse ajutiseks kasutamiseks asendusvuun, mis küll tavaliselt on müstilist elu elanud ja seega pehmelt öeldes juust (või pehme ja müstiline juust). Huvitav, kas remondiaja venimisel üle "mõistliku aja" õnnestuks välja rääkida asendusarvuti? Dellil on ju Dell Outlet, mille kaudu üritatakse levitada refurbished isendeid. Käraks küll, peaasi, et töötab.
Või siis ehk Dell Latitude L2100, mida vabakutseline ajakirjanik Meelis Piller oma üdini kompetentses artiklis kooliõpilastele soovitab? Oleks üsna huvitav teada saada, mis põhjustab "tavapäraste netbookidega" võrreldes enam kui kahekordse hinna (võrreldavas konfiguratsioonis üle 14000 krooni). Ei saa ju ometi asi olla selles, et värviks saab valida School Bus Yellow...
esmaspäev, 24. august 2009
reede, 24. juuli 2009
Beebilõug-test
1. Kas sa kisud vahel endal luti suust, et oleks põhjust karjuma hakata?
2. Kas sa kuulud mõne koguduse juhatusse?
Kui oleksid pidanud mõlemale küsimusele jaatavalt vastama, lõpeta kohe testide tegemine ja rohi oma porgandipeenar puhtaks.
2. Kas sa kuulud mõne koguduse juhatusse?
Kui oleksid pidanud mõlemale küsimusele jaatavalt vastama, lõpeta kohe testide tegemine ja rohi oma porgandipeenar puhtaks.
neljapäev, 16. juuli 2009
Seebikategelaste töised päevad
Amanda ajab Ethani autoga alla. Kelli lubab laiba ära koristada. Ethan teatab, et on puhkuse ära teeninud.
laupäev, 11. juuli 2009
Rööbaspuud võrkkiige asemel - pole hullu
"Noh, see suur et...palk võiks tõusta...veidi," pomises Zem.
"Olgu, mõistlik. Teeme ära, tõstame lati kõrgemale," vastas Zem.
"Oi, tänan, tore," rõõmustas Zem ja tõttas tööle tagasi.
Alles siis, kui ta pidi saagimiseks end kikivarvule upitama, hakkas ta kahtlustama, et kusagil oli midagi üsna valesti läinud.
"Ma sooviks korraliku ruuterit, aga odavamapoolset," ütles Ariel.
"Aga palun," ulatas müüja karbi.
"Tänan," pomises Ariel, maksis ära, haigutas ja astus aknast välja.
Veerand tundi hiljem, kui aju tegi hädise, ent üldjoontes vist siiski õnnestunud katse uuesti tööle hakata, hakkas Ariel mõtlema ruuteri ja wifi-ruuteri erinevuste üle.
"Wifi-ruuter - wifi on. Ruuter - wifit pole. Saast."
Pood oli selleks ajaks muidugi suletud.
Veidi hiljem Euronicsis üritas Ariel kaarti tagurpidi lugejasse toppida ja oli üleni imestunud, kui see soovitud tulemuseni ei viinud.
Veel veidi hiljem hakkas ladinal sadama. Ariel ostis pikendusjuhtme.
"Olgu, mõistlik. Teeme ära, tõstame lati kõrgemale," vastas Zem.
"Oi, tänan, tore," rõõmustas Zem ja tõttas tööle tagasi.
Alles siis, kui ta pidi saagimiseks end kikivarvule upitama, hakkas ta kahtlustama, et kusagil oli midagi üsna valesti läinud.
"Ma sooviks korraliku ruuterit, aga odavamapoolset," ütles Ariel.
"Aga palun," ulatas müüja karbi.
"Tänan," pomises Ariel, maksis ära, haigutas ja astus aknast välja.
Veerand tundi hiljem, kui aju tegi hädise, ent üldjoontes vist siiski õnnestunud katse uuesti tööle hakata, hakkas Ariel mõtlema ruuteri ja wifi-ruuteri erinevuste üle.
"Wifi-ruuter - wifi on. Ruuter - wifit pole. Saast."
Pood oli selleks ajaks muidugi suletud.
Veidi hiljem Euronicsis üritas Ariel kaarti tagurpidi lugejasse toppida ja oli üleni imestunud, kui see soovitud tulemuseni ei viinud.
Veel veidi hiljem hakkas ladinal sadama. Ariel ostis pikendusjuhtme.
teisipäev, 9. juuni 2009
Hoidku (null) meid elektrilammaste eest
Mu esialgne katse selle pealkirja külge plogipots kirjutada uppus laiskuse, ajapuuduse ja tont teab mille sisse. Algselt oli ka pealkirja tähendus veidi teine (Milline? Jällegi – tont teab. Tont ei anna kätte. (#dev/tont: If it smells it's chemistry, if it crawls it's biology, if it doesn't work it's (null).))
Sellest on juba mõni aeg möödas (aga kõik järgnevad päevad on võrdselt huvitavad olnud) kui K-lef helistas ja kurtis, et ta ei näe koomuskeid. Ei näe ja kõik, tõenäoliselt Adblocki süü. Edasine vestlus kulges umbes nii:
A: "Kas sa oled ise mingeid reegleid või filtreid lisanud?"
K: "Ikka, aga nii kui ühe kliki tegin – läinud!"
A: "Võimas klikk siis. Aga... tee paremklõps Adblocki ikoonil ja vali siis Preferences ja sealt My Rules vms. Ma peast ei mäleta, aga midagi sellist. Ja kustuta kurja juur ära."
K: "Oota, kohe..."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Eee...mis? Kui usin sa oled olnud?!"
K: "Osa on punased ja neil rist küljes, aga siis on mustad ja mummudega. Mida ma nendega teen, neid ei saa kustutada ju?"
A: "Sa oled mingis vales kohas ju?"
K: "Blockable items on current page."
A: "Ah, ei, ma ütlesin ju, et ava oma filtrite nimekiri."
K: "Siin ei ole ju seda!"
A: "Paremklõps Adblockil, preferences, sealt su käsitsi lisatud filtrid. Otsi see, mille viimati lisasid ja võta maha."
K: "Sa ajad midagi segamini, blockable items avaneb."
A: "Noh, niimoodi telefoni teel ja mälu järgi on veidi raske...ot. Paremklõps!"
K: "Aa. Ok. Edasi?"
A: "My Rules või My Filters vms."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Mida täpselt sa teinud oled?!"
K: "Klikkisin mingil kirjal Block ja koomuskid kadusid ära. Pealehel ei ole, peale klikkides ei ole, kusagil ei ole."
A: "Oeh. Proovi leida midagi Postimehega seotut ja tühistada."
K: "Kas mustade või roheliste hulgast? Postimeest ei ole, mingid pointrollid ja pricegrabberid ja..."
A: "Sa oled praegu mingis filtrinduses, mis mujalt tuleb, mitte su käsitsi tehtud osas?"
K: "Easylist USA"
A: "Sa pead nende hulgast vaatama, mis sa ise lisanud oled."
K: "Ei, sealt ma kustutasin ammu juba kõik ära."
Selle koha pealt on mõistlik lõpetada, sest ega mingit selgust loota polnud, vähemalt mitte telefoni teel. Lubasin millalgi kohale minna ja tuletõrjet mängida (koomuskid ikkagi, see pole tühiasi), ise mõtisklesin teemal "Pensionärid ja arvutiõpetus." Tundus kuidagi roosilisem see pilt, vanaemake kuvari ees pangaülekannet tegemas, endal näos hirm "Äkki ma teen midagi katki" vs pauerjuuser ja "Ma kasutasin arvutit juba enne seda kui sa kõndima õppisid." Või siis: "Ei, ma ei loe teateid, mis ekraanile ilmuvad, nagunii tuleb OK vajutada" ja "Ma ei tea, kust kõik need pluginad mu brauseri külge tekkisid."
Noh, võib-olla on see veidi ebakena K-lefi pihta, aga kohale jõudes selgus, et Postimehe lehel pole üldse pilte, koomuskitest rääkimata. Adblocki maha keeramine taastas reklaamid, pilte mitte. Pilte ja koomuskeid sai lõpuks näha peale Firefoxi reinstallimist. Nagu hiljem selgus, päris korras pole ikkagi, telefoni kaotanud K-lef nägi oma leiubürookuulutust peale selle lisamist, ent ainukeseks korraks see jäigi. Jei, Firefox, ma armastan sind ka? Firefox, mille mäluprobleemid suudavad süüa 30 MB/s kuni sa kiljatuse saatel vee peale tõmbad? Firefox, mis koos oma sõbra Thunderbirdiga kasutab 1.6 GB mälu ja sellega vaese kontoriarvuti kooma tõmbab, sest Windowsi arust on see just õige piir, kus iga hiireliigutuse peale kõvaketta ragistamisega tuleb tegelema hakata. Ja siis plahvatab su Openoffice ja peale 20ndat recoveryt lubab, et enam ei plahvata, ent jätab mainimata, et nüüdsest ei salvesta ta su Väga Olulisse Dokumenti ühtegi lisandunud tähemärki, ükskõik kui anaalne sa ka Ctrl-S klõbistades ei ole, ning peale paari tundi tööd faili sulgedes...on kõik tagasi seal kus enne.
Selle peale on paras närvide rahustamiseks õele mp3-mängijat otsima hakata. Väike ostutuur on ju alati lõõgastav, ja veel see rõõm uutest vidinatest, mida näppida saab kuni õigele omanikule üle annad. Sõber Philips on väike ja armas (või suur, 8 GB pole just kurta), aga kui klapid kõrva surusin, kostis sealt "Bäk-bäk-häk-häk-fak-fak." Järgmisel päeval poodi tagasi? Garantii teemal müüjatega jagelemine polnud eriti meelepärane, seepärast otsustasin proovida, kas firmware'i uuendamine aitab hakkimisest lahti saada.
"No updates available at this point of time" ütleb Philips Media Manager. Peale väikest mõttepausi jõudsin Philipsi veebilehele, tõmbasin sealt uuema Media Manageri, installisin selle, tegin arvutile restardi, sest tegemist oli kolossaalse süsteemimuudatusega ja proovisin uuesti. Great success, uuendatud firmware olemas ja paigaldatud. Igaks juhuks veel üle kontrollida...höh, kui kella kõrval olevalt ikoonilt "Check for updates" valida, ei saa Mental Manager aru, et pleier on ühendatud ja ütleb "No." Tuleb ikka MM-i menüüst uuendust kontrollida. Tasapisi hakkab Philips ikka väga meeldima...Korras, värskeim. Kas mängides hakib? Ei. Kas mängib? Ei. Arvuti külge ühendades näen, et kaasatulnud tasuta muusikafailid on täiesti olemas. Mängija ütleb: "No songs found." Mängija kaustavaadet kasutades selgub, et "Music", "Pictures", "Playlists" asemel on mängija arust temas "Pictures", "Pictures" ja "Pictures". Tühjad, otseloomalikult. Pressin niisama, oma rõõmuks mängija reset-nuppu. Õnneks ei mõju see kuidagi. Samuti ei mõju ühelgi halval viisil ka "Repair your in the unlikely case of failure" Media Manageris. Lõpuks valisin mängija menüüst "Restore factory settings", mille tulemuseks on täiesti tühi pleier, mille peale suvaliste muusikafailidega proovimist lõpuks töötavaks tunnistada võin. Ja ei pidanudki kohe esimesel päeval garantiisse minema! Suurepärane, rõõmus ja roosa jne jne.
Kuni ma otsustan, et tüütud on need erinevate meediamängijatega kaasa tuleva tarkvara poolt lisatud valikud autoplay-aknas, mis avaneb kui plaat sisestada või usb-seadme ühendamisel. Tarkvara ju ammu arvutist eemaldatud ja puha. Võimalikud tulemused registris kolamisel – üleliigne valik on hiina keeles (sest selles ongi XP progetud, mitte mõnes C-s või Visual Basicus nagu mõned asjatundmatud arvata võiks) või siis – autoplay-aken on müstiliselt täitsa tühi (K-lefi 64-bitises XP-s on samasugune nunnult mõttetu lagedus, ainult et ilma kasutaja abita). Probleem pisipehmetele teada, juba aastal 2003 on autoplay parandamiseks tarkvarajupike välja lastud, mis...ei tööta. System restore abiks. Ohe. Aga õnneks tuli Openoffice v3.1 välja, enne selle paigaldamist jõuab eelmine versioon veel viimasel hetkel kokku joosta ja...
Ah et kus siin elektrilambad on? Ma palvetan kõikide (null) poole, keda ette kujutada suudan, et neid veel niipea ei tuleks.
Sellest on juba mõni aeg möödas (aga kõik järgnevad päevad on võrdselt huvitavad olnud) kui K-lef helistas ja kurtis, et ta ei näe koomuskeid. Ei näe ja kõik, tõenäoliselt Adblocki süü. Edasine vestlus kulges umbes nii:
A: "Kas sa oled ise mingeid reegleid või filtreid lisanud?"
K: "Ikka, aga nii kui ühe kliki tegin – läinud!"
A: "Võimas klikk siis. Aga... tee paremklõps Adblocki ikoonil ja vali siis Preferences ja sealt My Rules vms. Ma peast ei mäleta, aga midagi sellist. Ja kustuta kurja juur ära."
K: "Oota, kohe..."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Eee...mis? Kui usin sa oled olnud?!"
K: "Osa on punased ja neil rist küljes, aga siis on mustad ja mummudega. Mida ma nendega teen, neid ei saa kustutada ju?"
A: "Sa oled mingis vales kohas ju?"
K: "Blockable items on current page."
A: "Ah, ei, ma ütlesin ju, et ava oma filtrite nimekiri."
K: "Siin ei ole ju seda!"
A: "Paremklõps Adblockil, preferences, sealt su käsitsi lisatud filtrid. Otsi see, mille viimati lisasid ja võta maha."
K: "Sa ajad midagi segamini, blockable items avaneb."
A: "Noh, niimoodi telefoni teel ja mälu järgi on veidi raske...ot. Paremklõps!"
K: "Aa. Ok. Edasi?"
A: "My Rules või My Filters vms."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Mida täpselt sa teinud oled?!"
K: "Klikkisin mingil kirjal Block ja koomuskid kadusid ära. Pealehel ei ole, peale klikkides ei ole, kusagil ei ole."
A: "Oeh. Proovi leida midagi Postimehega seotut ja tühistada."
K: "Kas mustade või roheliste hulgast? Postimeest ei ole, mingid pointrollid ja pricegrabberid ja..."
A: "Sa oled praegu mingis filtrinduses, mis mujalt tuleb, mitte su käsitsi tehtud osas?"
K: "Easylist USA"
A: "Sa pead nende hulgast vaatama, mis sa ise lisanud oled."
K: "Ei, sealt ma kustutasin ammu juba kõik ära."
Selle koha pealt on mõistlik lõpetada, sest ega mingit selgust loota polnud, vähemalt mitte telefoni teel. Lubasin millalgi kohale minna ja tuletõrjet mängida (koomuskid ikkagi, see pole tühiasi), ise mõtisklesin teemal "Pensionärid ja arvutiõpetus." Tundus kuidagi roosilisem see pilt, vanaemake kuvari ees pangaülekannet tegemas, endal näos hirm "Äkki ma teen midagi katki" vs pauerjuuser ja "Ma kasutasin arvutit juba enne seda kui sa kõndima õppisid." Või siis: "Ei, ma ei loe teateid, mis ekraanile ilmuvad, nagunii tuleb OK vajutada" ja "Ma ei tea, kust kõik need pluginad mu brauseri külge tekkisid."
Noh, võib-olla on see veidi ebakena K-lefi pihta, aga kohale jõudes selgus, et Postimehe lehel pole üldse pilte, koomuskitest rääkimata. Adblocki maha keeramine taastas reklaamid, pilte mitte. Pilte ja koomuskeid sai lõpuks näha peale Firefoxi reinstallimist. Nagu hiljem selgus, päris korras pole ikkagi, telefoni kaotanud K-lef nägi oma leiubürookuulutust peale selle lisamist, ent ainukeseks korraks see jäigi. Jei, Firefox, ma armastan sind ka? Firefox, mille mäluprobleemid suudavad süüa 30 MB/s kuni sa kiljatuse saatel vee peale tõmbad? Firefox, mis koos oma sõbra Thunderbirdiga kasutab 1.6 GB mälu ja sellega vaese kontoriarvuti kooma tõmbab, sest Windowsi arust on see just õige piir, kus iga hiireliigutuse peale kõvaketta ragistamisega tuleb tegelema hakata. Ja siis plahvatab su Openoffice ja peale 20ndat recoveryt lubab, et enam ei plahvata, ent jätab mainimata, et nüüdsest ei salvesta ta su Väga Olulisse Dokumenti ühtegi lisandunud tähemärki, ükskõik kui anaalne sa ka Ctrl-S klõbistades ei ole, ning peale paari tundi tööd faili sulgedes...on kõik tagasi seal kus enne.
Selle peale on paras närvide rahustamiseks õele mp3-mängijat otsima hakata. Väike ostutuur on ju alati lõõgastav, ja veel see rõõm uutest vidinatest, mida näppida saab kuni õigele omanikule üle annad. Sõber Philips on väike ja armas (või suur, 8 GB pole just kurta), aga kui klapid kõrva surusin, kostis sealt "Bäk-bäk-häk-häk-fak-fak." Järgmisel päeval poodi tagasi? Garantii teemal müüjatega jagelemine polnud eriti meelepärane, seepärast otsustasin proovida, kas firmware'i uuendamine aitab hakkimisest lahti saada.
"No updates available at this point of time" ütleb Philips Media Manager. Peale väikest mõttepausi jõudsin Philipsi veebilehele, tõmbasin sealt uuema Media Manageri, installisin selle, tegin arvutile restardi, sest tegemist oli kolossaalse süsteemimuudatusega ja proovisin uuesti. Great success, uuendatud firmware olemas ja paigaldatud. Igaks juhuks veel üle kontrollida...höh, kui kella kõrval olevalt ikoonilt "Check for updates" valida, ei saa Mental Manager aru, et pleier on ühendatud ja ütleb "No." Tuleb ikka MM-i menüüst uuendust kontrollida. Tasapisi hakkab Philips ikka väga meeldima...Korras, värskeim. Kas mängides hakib? Ei. Kas mängib? Ei. Arvuti külge ühendades näen, et kaasatulnud tasuta muusikafailid on täiesti olemas. Mängija ütleb: "No songs found." Mängija kaustavaadet kasutades selgub, et "Music", "Pictures", "Playlists" asemel on mängija arust temas "Pictures", "Pictures" ja "Pictures". Tühjad, otseloomalikult. Pressin niisama, oma rõõmuks mängija reset-nuppu. Õnneks ei mõju see kuidagi. Samuti ei mõju ühelgi halval viisil ka "Repair your in the unlikely case of failure" Media Manageris. Lõpuks valisin mängija menüüst "Restore factory settings", mille tulemuseks on täiesti tühi pleier, mille peale suvaliste muusikafailidega proovimist lõpuks töötavaks tunnistada võin. Ja ei pidanudki kohe esimesel päeval garantiisse minema! Suurepärane, rõõmus ja roosa jne jne.
Kuni ma otsustan, et tüütud on need erinevate meediamängijatega kaasa tuleva tarkvara poolt lisatud valikud autoplay-aknas, mis avaneb kui plaat sisestada või usb-seadme ühendamisel. Tarkvara ju ammu arvutist eemaldatud ja puha. Võimalikud tulemused registris kolamisel – üleliigne valik on hiina keeles (sest selles ongi XP progetud, mitte mõnes C-s või Visual Basicus nagu mõned asjatundmatud arvata võiks) või siis – autoplay-aken on müstiliselt täitsa tühi (K-lefi 64-bitises XP-s on samasugune nunnult mõttetu lagedus, ainult et ilma kasutaja abita). Probleem pisipehmetele teada, juba aastal 2003 on autoplay parandamiseks tarkvarajupike välja lastud, mis...ei tööta. System restore abiks. Ohe. Aga õnneks tuli Openoffice v3.1 välja, enne selle paigaldamist jõuab eelmine versioon veel viimasel hetkel kokku joosta ja...
Ah et kus siin elektrilambad on? Ma palvetan kõikide (null) poole, keda ette kujutada suudan, et neid veel niipea ei tuleks.
kolmapäev, 6. mai 2009
Manga manga. Vutt vutt.
Ariel tõmbas kaardi lugejast välja, avas koti ja tahtis asuda asju sisse toppima, ent...
Teadlikult riiulitelt nopitud asjade vahel seisis veepudel, tundmatu olemisega.
"Manga lita fruit?" imestas Ariel. "Wtf?! Lita vutt vutt?"
"Miks ma küll selle võtsin. Hea lahe koogi kõrvale juua?"
Kooki ei paistnud kusagilt ja Ariel hingas kergendatult. Või siis peaaegu. Mida teha üleliigse pudeliga? Lisati see ta arvele, kuigi on järgmise ostja oma? Ta mõtles natuke ning üritas siis pudelit teise ostja kaupade juurde sokutada.
"See on teile," selgitas müüja, "kingitus."
"Aa. Ok," tegi Ariel häbelikult ja vudis minema.
Manga-manga. Vut-vut-vutt.
Kontorisse jõudes uuris ta Täiesti Tasuta Saadud Pudelit lähemalt.
"Mangali vitafruit citrona-laima negazets."
Koostis: vesi, suhkur, sidrunhape, blaah.
"Maitseb nagu fairy?" pakkus K.
"Ma ei tea. Pole fairyt maitsnud."
"Proovid?"
"Ee...oota."
"Libe on, raisk," hädaldas Eedeni 1.52 m pikk turvamees ja tegi uue katse raadiosaatjat haarata. See vintskles käes ja hakkas vastu.
"Appi, appi, tundmatu lendav objekt!" karjus turvamees kui lõpuks saatja taltsutatud sai. Õhus hõljus vikerkaarevärvilisi mulle.
"Kihutab mööda saali ringi kui pöörane, kätte ei saa, libe on!"
"Mismis? Tundmatu misasi?" pragises kõlar.
"Ma ei tea," tunnistas turvamees abitult, "udukogu, vahujutt järel."
"Ära aja lolli juttu."
"No päriselt," pomises turvamees, "lõhnab nagu lill..."
Selle peale kostis saatjast ahhetamist ja kole lubadus müügisaali olukorraga tutvuma tulla.
"No näete nüüd!" teatas väljakutse teinu võidurõõmsalt. "Mitte midagi ei näe!"
Kari 1.52 m turvamehi põrnitses üüratut vahukuhja, milles võis aimata paanikas klientide siplemist (ja aeg-ajalt kostis mürtsatusi ja oigeid ning miski tuiska vahutorte lae suunas paisates ringi, tehes "bll-l-l-l-lb!"), ning noogutas süngelt.
Olukord oli ilmselgelt üle nende peade.
Teadlikult riiulitelt nopitud asjade vahel seisis veepudel, tundmatu olemisega.
"Manga lita fruit?" imestas Ariel. "Wtf?! Lita vutt vutt?"
"Miks ma küll selle võtsin. Hea lahe koogi kõrvale juua?"
Kooki ei paistnud kusagilt ja Ariel hingas kergendatult. Või siis peaaegu. Mida teha üleliigse pudeliga? Lisati see ta arvele, kuigi on järgmise ostja oma? Ta mõtles natuke ning üritas siis pudelit teise ostja kaupade juurde sokutada.
"See on teile," selgitas müüja, "kingitus."
"Aa. Ok," tegi Ariel häbelikult ja vudis minema.
Manga-manga. Vut-vut-vutt.
Kontorisse jõudes uuris ta Täiesti Tasuta Saadud Pudelit lähemalt.
"Mangali vitafruit citrona-laima negazets."
Koostis: vesi, suhkur, sidrunhape, blaah.
"Maitseb nagu fairy?" pakkus K.
"Ma ei tea. Pole fairyt maitsnud."
"Proovid?"
"Ee...oota."
"Libe on, raisk," hädaldas Eedeni 1.52 m pikk turvamees ja tegi uue katse raadiosaatjat haarata. See vintskles käes ja hakkas vastu.
"Appi, appi, tundmatu lendav objekt!" karjus turvamees kui lõpuks saatja taltsutatud sai. Õhus hõljus vikerkaarevärvilisi mulle.
"Kihutab mööda saali ringi kui pöörane, kätte ei saa, libe on!"
"Mismis? Tundmatu misasi?" pragises kõlar.
"Ma ei tea," tunnistas turvamees abitult, "udukogu, vahujutt järel."
"Ära aja lolli juttu."
"No päriselt," pomises turvamees, "lõhnab nagu lill..."
Selle peale kostis saatjast ahhetamist ja kole lubadus müügisaali olukorraga tutvuma tulla.
"No näete nüüd!" teatas väljakutse teinu võidurõõmsalt. "Mitte midagi ei näe!"
Kari 1.52 m turvamehi põrnitses üüratut vahukuhja, milles võis aimata paanikas klientide siplemist (ja aeg-ajalt kostis mürtsatusi ja oigeid ning miski tuiska vahutorte lae suunas paisates ringi, tehes "bll-l-l-l-lb!"), ning noogutas süngelt.
Olukord oli ilmselgelt üle nende peade.
teisipäev, 21. aprill 2009
Oih
Zem hõõrus silmi, niutsatas, näpistas end ja niutsatas uuesti. Kasu polnud midagi. Korter oli endiselt tühi. Täiesti tühi.
"Oioi," pinises Zem, "kuidas siis nii? Kuidas nii? Miks?"
Ta istus tötsti! põrandale ning põrnitses jalajälgi, mida oli palju.
"Appi? Politsei?" üritas Zem.
Suure ähmiga ei meenunud isegi ükski oluline number, nii toksis ta lihtsalt suvalise jada, mis juhuslikult osutus ta vanaema omaks, kes juhuslikult viibis parajasti tualetis ega võtnud toru.
Zem ohkas.
Kodu ei olnud enam. Kust leida uus?
Kellegi lähenevad sammud panid ta võpatama, aga see oli lihtsalt üks maja elanikest, kes ükskõikselt mõned korrused kõrgemale kõndis. Zem oli korteri välisukse enda järel sulgemata jätnud.
Aga kui ta nüüd ukse poole vaatas, jäi silma koridoris elektrikapi külge kleebitud valge paberileht, mis ebameeldivalt tuttav tundus. Võimalik, et see oli seal olnud juba enam kui kuu aega.
Zem tõusis, kõndis koridori ja luges teate uuesti läbi.
Pühapäeval, 19. aprillil on meie maja juures konteiner mittevajalike esemete äraveoks. Palume sellega arvestada ja visata ära kõik mittevajalikud esemed. Tulevikus vajaminevad esemed palume ära märkida vastavalt korterile.
"Oioi," pinises Zem, "kuidas siis nii? Kuidas nii? Miks?"
Ta istus tötsti! põrandale ning põrnitses jalajälgi, mida oli palju.
"Appi? Politsei?" üritas Zem.
Suure ähmiga ei meenunud isegi ükski oluline number, nii toksis ta lihtsalt suvalise jada, mis juhuslikult osutus ta vanaema omaks, kes juhuslikult viibis parajasti tualetis ega võtnud toru.
Zem ohkas.
Kodu ei olnud enam. Kust leida uus?
Kellegi lähenevad sammud panid ta võpatama, aga see oli lihtsalt üks maja elanikest, kes ükskõikselt mõned korrused kõrgemale kõndis. Zem oli korteri välisukse enda järel sulgemata jätnud.
Aga kui ta nüüd ukse poole vaatas, jäi silma koridoris elektrikapi külge kleebitud valge paberileht, mis ebameeldivalt tuttav tundus. Võimalik, et see oli seal olnud juba enam kui kuu aega.
Zem tõusis, kõndis koridori ja luges teate uuesti läbi.
Lugupeetud kaaselanikud
Pühapäeval, 19. aprillil on meie maja juures konteiner mittevajalike esemete äraveoks. Palume sellega arvestada ja visata ära kõik mittevajalikud esemed. Tulevikus vajaminevad esemed palume ära märkida vastavalt korterile.
Juhatus
"Oih," ütles Zem. Tema ei olnud midagi märkinud.
Tellimine:
Postitused (Atom)
