"Blah. Blah. Blah," porises Zem kanaleid vahetades. 618 telekanalit ja olematu kogus põnevust. Lõpuks otsustas ta korralik kodanik olla ja klõpsas Pealinna TV peale.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.
laupäev, 30. aprill 2011
kolmapäev, 27. aprill 2011
Kati Murutar
Ariel ei kasuta tegelikult Ubuntut. See lihtsalt on. Miks? Mm... sest kõigil on ja popp ja noortepärane ja puha? Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta ja see lihtsalt on, sai ta alles nüüd teada, et 11.04 toob endaga kaasa Unity, mis 11.10 tulekul Gnome'i lõplikult välja vahetab. Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta, ei oska ta ka ennustada, kas Unity on kasutatav või on Mark Shuttleworth hull nagu...
reede, 22. aprill 2011
Ultravägivaldne testimisspetsialist Ariel III integreerub Tallinna
"Helista mulle siis kümme minutit enne liikuma hakkamist," ütles onu Uuno.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.
laupäev, 16. aprill 2011
Nada
Onu Uuno, kelle esimene armastus oli mu tädipoja elukaaslase ema, ja kes seega pole tegelikult üldse onu (ega Uuno), tegi vastutulelikult lähiümbruse tutvustuse ja erilise uhkusega näitas Maxima poodi.
"Vaata kui palju inimesi järjekorras on," teatas ta rõõmsalt.
"Alati, kui siia tulla, on järjekorrad poolde poodi," kordas ta üle, kui nägi, et see mulle muljet ei avaldanud.
Hmnjah. Maalt ja hobusega, ei saa aru saamagi, mida head on sentimeetrilaiustes riiulivahedes, milles lookleb human centipede. Iga kolmanda lüli nimi on Larissa (see on nagu see paksem koht vihmaussil, mis paljunemises osaleb vms vms).
Ja mitte ainult Maximas. Illusioon, et Tallinna ühistransport käib minuti täpsusega, purunes neljandal Tallinnas olemise päeval, kui ma otsustasin mingist vahepealsest peatusest jalgsi edasi minna, sest järgmise bussini oli plaani järgi üle kümne minuti. Mõni minut hiljem sõitis see buss must mööda, aga vähemalt sain värskes õhus jalutada ja leida poe, mille sildil kiri "Konsum". Tuju läks kohe heaks, selliseid silte on Tartus ka, aga nii kui ukse avasin, naeratas mulle vastu... human centipede. Inimestest ja kaupadest vaba ruumi oli umbes 1.52 ruutmeetrit. Kusagilt kuivainete riiulist vonksles aeg-ajalt välja müüja käsi. Tal oli isegi triipkoodilugeja!
"Onu Uuno, mis sul viga on?" tahtsin ma keset ekskursiooni küsida, aga võib-olla on viga hoopis minus. Võib-olla, kui spetsiaalsed prillid ette panna, näeks et...
(I have come here to chew bubblegum and lick ass... and I'm all out of bubblegum.)
See seletaks nii mõndagi. Nt miks on autod Tallinnas nii suured nagu nad on ja kiirendavad külg ees punase tule alt. Liiga palju gaasijalgu. Või miks juuakse seda asja, mis kraanist tuleb - umbes millegi sellise tarbimine on ilmselt harjumise asi. Võib-olla juba DNA-s sees. Ma pole veel ära õppinud, kummast kraanist tuleb atsetoon ja kummast mingi muu ollus.
Kõrvalkorteris turtskõõksub keegi nagu oleks tal orav kurgus. Ilmselt on ta esimene lüli.
"Vaata kui palju inimesi järjekorras on," teatas ta rõõmsalt.
"Alati, kui siia tulla, on järjekorrad poolde poodi," kordas ta üle, kui nägi, et see mulle muljet ei avaldanud.
Hmnjah. Maalt ja hobusega, ei saa aru saamagi, mida head on sentimeetrilaiustes riiulivahedes, milles lookleb human centipede. Iga kolmanda lüli nimi on Larissa (see on nagu see paksem koht vihmaussil, mis paljunemises osaleb vms vms).
Ja mitte ainult Maximas. Illusioon, et Tallinna ühistransport käib minuti täpsusega, purunes neljandal Tallinnas olemise päeval, kui ma otsustasin mingist vahepealsest peatusest jalgsi edasi minna, sest järgmise bussini oli plaani järgi üle kümne minuti. Mõni minut hiljem sõitis see buss must mööda, aga vähemalt sain värskes õhus jalutada ja leida poe, mille sildil kiri "Konsum". Tuju läks kohe heaks, selliseid silte on Tartus ka, aga nii kui ukse avasin, naeratas mulle vastu... human centipede. Inimestest ja kaupadest vaba ruumi oli umbes 1.52 ruutmeetrit. Kusagilt kuivainete riiulist vonksles aeg-ajalt välja müüja käsi. Tal oli isegi triipkoodilugeja!
"Onu Uuno, mis sul viga on?" tahtsin ma keset ekskursiooni küsida, aga võib-olla on viga hoopis minus. Võib-olla, kui spetsiaalsed prillid ette panna, näeks et...
(I have come here to chew bubblegum and lick ass... and I'm all out of bubblegum.)
See seletaks nii mõndagi. Nt miks on autod Tallinnas nii suured nagu nad on ja kiirendavad külg ees punase tule alt. Liiga palju gaasijalgu. Või miks juuakse seda asja, mis kraanist tuleb - umbes millegi sellise tarbimine on ilmselt harjumise asi. Võib-olla juba DNA-s sees. Ma pole veel ära õppinud, kummast kraanist tuleb atsetoon ja kummast mingi muu ollus.
Kõrvalkorteris turtskõõksub keegi nagu oleks tal orav kurgus. Ilmselt on ta esimene lüli.
kolmapäev, 13. aprill 2011
Figaro siin, Figaro seal
Njah. Niipalju siis peakorterist, kuhu edaspidi satun vist üsna harva. Täna kella ühest kolisin ümber ühte teise kohta, mis asub... ühes teises kohas, umbes 23 km eemal. Dildo Plaza, jah, see see on. Mugavalt töökohale lähedal asuva korteri leidmine läks just veidi keerulisemaks. Plazas olen ma ilmselt augustini, aga võib-olla isegi aasta. Äkki oleks kaval midagi kergteisaldatavamat leida. Näiteks telk. Ja Tallinn on üks suur auk ja vanal heal eesti ajal tehtud ühistransport hüppab umbes täpselt nii nagu orav. Täiesti võimalik, et ühel heal hommikul oleks maja telgi seina küljes hoopis troll 2.
Järgmisena siis... ninasarvik?
Hommikul tšillis välisukse kõrval seinal orav. Lõuna ajal istus mu kõrvallauas Tarvi Martens. Põnev, jaa.
teisipäev, 12. aprill 2011
Esimene potsatus Tallinnast
Nii ongi. Midagi pikemat ei viitsi hetkel kirjutada. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, aga jällegi - ei viitsi mindipulga üleslaadimisvõimet uurida. Eks ta nirune ole, aga vähemalt on nett. Homme juba vut-vut tööle.
Tellimine:
Postitused (Atom)
