"Blah. Blah. Blah," porises Zem kanaleid vahetades. 618 telekanalit ja olematu kogus põnevust. Lõpuks otsustas ta korralik kodanik olla ja klõpsas Pealinna TV peale.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar