Ariel, kes jätkuvalt pakatab suutmatusest aru saada, kas nina eest lipsanud buss sõitis mööda 5 minutit varem või oli tegemist eelmise, 10 minutit hiljaks jäänud bussiga, vaatas mõtlikult peatusesse kleebitud Apple'i reklaamplakatit ja kratsis kukalt. Midagi selles oli ebatavalist, kuidagi valet, mitte küll nii silmatorkavat kui "Steve Jobs soovitab paigaldada Macbooki Windows 7", aga ikkagi.
Siis jõudis talle kohale.
"Üks kergemaid ja õhemaid sülearvuteid maailmas," seisis 11-tollise Macbook Air'i reklaamil.
Rasked ajad ilmselt õunameestel, kui enam ei saa toodet reklaamida kõige õhema ja kergemana. Prooviks uudset lähenemist ja kuulutaks, et see on lihtsalt nii hea, et paksus pole oluline?
Aga uudiseid lugedes selgub, et püüdlused õhema ja kergema vidina poole on jätkuvalt prioriteediks. Nimelt tegi Apple Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI) ettepaneku töötada välja väiksemad SIM-kaardid, et oleks võimalik toota õhemaid seadmeid.
"Mingil hetkel tulevad teised tootjad järgi, kuna nutitelefonide suurus ja kaal hakkavad olema üliolulised," ütles tehnoloogia-uuringute firma IDC analüütik Francisco Jeronimo.
"Fuck yeah," ütles anonüümne ja unikaalne fänn, "ma tahan, ei, ma nõuan, et mu telefon oleks nii väike, et ta ära kaoks. Ma ostan iga kahe kuu tagant uue ja kuna elektroonikat ei tohi lihtsalt põõsasse visata, siis on mul neid terve kuradima virn."
Tulevikus lahendatakse see probleem ilmselt iPõõsaste abil, kuhu võib telefone ja muud elektroonikat visata (muidugi ainult Apple'i tooteid).
Veidi kaugemas tulevikus, kui tooted on piisavalt väikesed, oskavad nad iseseisvalt spetsiaalsetesse iPõõsastesse kaduda.
Väike on hea.
Vist oli Apple see, kes tutvustas maailmale läpakaid, mille akut vahetada ei saa. Kindlasti oli Apple see, kes tegi kahtlase liigutuse, nusserdades iMacis olevate Western Digitali kõvaketaste firmware'iga, et neid raskem vahetada oleks. Ise lisatud ketta puhul jäävad ventilaatorid täisvõimsusel pöörlema ning Mac OS teatab riistvara testide mitteläbimisest. Võib-olla on Apple see, tänu kellele on meil tulevikus väiksemad SIM-kaardid. Või siis seadmed, mille kasutamisel pole vaja liigsetele pisiasjadele - lülita vaid iMasin tööle, ühenda spetsiaalse iPordi abil oma peakesega ja lase ajul iMasinale öelda, mida ta tegema peab, või vastupidi. Ja kui protsessi käigus midagi põõsasse läheb, pole ka hullu.
Väike on hea.
Seda mõistab ilmselt ka "kes iganes id.ee lehekülje taga seisab", sest seal on kirjas:
"Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:
USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda."
Yez-yez, läpaka sisemine idukaardilugeja on väga teretulnud nähtus. Kaob ära ainult koos läpakaga ja ei moodusta kaasaskandmisel kotti või mujale mingit muhku, mis näeks välja nagu...
Ja kõik on tore ja hea, kuni kohtud ühe väikese pisiasjaga.
Uute id-kaartidega asjatamiseks on vajalik uus id-kaardi tarkvara. Mis on tore ja särav ja mugav installer, teatades, et arvuti on täis aegunud pehmevara nagu Digidoc ja Firefoxi draiver ja blaah ning paigaldab kõigest uuema versiooni vähema arvu hiireklõpsudega kui kulub uues Ubuntus akna sulgemiseks. Ja...
SEE RAISK EI TÖÖTA.
Miks ei tööta? Alati on ju? Võinoh, alati peale uue versiooni tulekut on midagi külili kukkunud, suunurgast ila niristades, aga see on ju Eesti Oma Id-kaart, me armastame teda ikkagi, onju?
Selgituse leiab id.ee lehel veidi ringi jalutades.
"Uut ID-kaardi tarkvara on võimalik kasutada järgmiste kaardilugejatega:
Omnikey CardMan 1021 (USB)
Omnikey CardMan 4040 (PCMCIA)
Omnikey CardMan 4321 (ExpressCard54)
JSP-CR900 (Microlinki All-in-one lugeja)
HP SmartCard klaviatuur (ED707AA#ABB) NB! HP SmartCard klaviatuur ei pruugi töötada kaardilugejana Linux ja Mac OS X keskkonnas kuna puuduvad vajalikud draiverid. Windowsi operatsioonisüsteemis töötab kaardilugejana aga puudub PIN-pad funktsionaalsus.
SCM SCR 3310 (USB)
SCM SCR 3340 (ExpressCard54)
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)
Oma kaardilugeja margi ja numbri leiad kas kaardilugejalt või selle pakendilt. Kui lugeja antud nimekirjast puudub, soovitame ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks kaardilugeja välja vahetada."
Tõstke nüüd käsi, kes teab, milline neist on sülearvutisse sisse ehitatud.
Ariel vaatas mõtlikult CardMan 3621 lugejat, mis töölaual asub, seejärel pilu, mis Delli vasakul küljel, ja ohkas.
"No ma võin ju proovida kõik id-kaarti vajavad liigutused töö ajal ära teha või osta veel ühe seadme, mis ubsi-augu hõivaks, ja oodata aegu, mil väline lugeja on nii väike, et ära kaob," mõtles Ariel ja käivitas brauseri.
"Jee," rõõmustas ta, nähes, et seekord isegi õnnestub Firefoxiga Swedbanki siseneda.
Ja rõõmustas veel, kui nägi ilmumas nuppu "Allkirjasta."
Ja siis oli kõik.
Ja Firefox on isegi edukas, IE8 sureb enne PIN1 sisestamist...
(Ah et mis käib kolme punkti asemele? Ropud sõnad)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar