Django 10

“Ma ei taha minna välja ja kohtuda millegagi, millest ma aru ei saa. Isegi, kui keegi tuleks kaasa, näitaks valgust, hoolitseks selle eest, et jäljed kinni ei tuiska, aga kedagi ei ole ju.”
“Khm.”
“Ma olen nii aeglane, kui ma vedama pean. Ja mõnikord, kui ma lükkan, jään peaaegu et seisma. Nii ei saa. Ma ei taha tagumine olla. Ta saab mu kätte. Ma kuulen teda väsimatult jälitamas. Hingeldamist, ulgumist.”
"Elu ongi karm. Kui sa ei tapa teisi, tapad ennast. Aga sa võid mu sisse peitu pugeda, ma olen soe ja pehme."
"Ma ei ole ju siis enam pugemiseks suuteline."
"Sa võid juba praegu pugeda," ütles Taak, "milleks asju kaugele tulevikku lükata?"
"__ ____ _______," ütles Zem vaikselt.
"Sa ei saa magada, kuni ma su ära õginud olen.”

Django 9

“Igasugu asju lendab ära ega tule enam tagasi. Sest peale sügist tuleb talv ja siis enam ei midagi. Ringid on ringid ei ole ringid.”
“Ei midagi võib olla ka enne talve.”
Zem vaatas teda pahuralt, aga ta pahuruse lehed kolletusid ja laperdasid tuules minema ning ta ei öelnud midagi.
“Mida oligi tarvis tõestada.”
“Sa oled”
“Jah,” lõigati ta lause läbi.
“Sa oled”
Tema ei olnud.

Django 8

“Kellega peab koos käima, et kohale jõuda?”
“See ei ole õige küsimus.”
“Mitu sammu peab inimene käima, enne kui.”
“See ei ole õige küsimus.”
“Mitu sammu tuleb teha, et võita?”
“Üks,” vastas Taak.

Django 7

“Piir selle vahel, mis on, ning selle vahel, mida ei ole, võib olla imeõhuke,” mõtiskles Zem.
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
Zem põrnitses pikka aega, hõõrus otsaesist, luges mõttes üheksani ja ohkas siis.
“Ei.”
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
“Ei.”
“Kõik filosoofid ütlevad ‘piir geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel’,” õrritas Taak, “ja luuletajad. Lase käia, ütle välja. Või siis  -’elu ja surma’.”
“Sa tahad, et ma hakkaks sabast kinni sõnal ‘filosoof’,” mõtles Zem, sikutas korralekutsuvalt nööri ja ütles: “Ei.”
“Mmm… Nii resoluutne. Nii otsusekindel. Nii kõikumatu. Nii…”
Zem vaatas teisele poole.
“Vahel võib see, mis ei ole, olla isegi enne piiri.”
“See ei ole loogiline,” vaidles Zem, “miski ei saa mitte olla enne seda, kui ta olemise lõpetanud on.”
“Ma võin su surematuks teha, enne kui sa elamise lõpetad,” vastas muie, “lihtsalt sõnadega mängides.”
“Ma võin nöörist lahti lasta,” ütles Zem, ning taipas siis, et sellest, kui tal õigus on, ei hakka kunagi piisama. Tal peab olema õigus rohkem, kui tal õigus on.
Tal on alati õigus, kui tal õigus ei ole.