Django 7

“Piir selle vahel, mis on, ning selle vahel, mida ei ole, võib olla imeõhuke,” mõtiskles Zem.
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
Zem põrnitses pikka aega, hõõrus otsaesist, luges mõttes üheksani ja ohkas siis.
“Ei.”
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
“Ei.”
“Kõik filosoofid ütlevad ‘piir geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel’,” õrritas Taak, “ja luuletajad. Lase käia, ütle välja. Või siis  -’elu ja surma’.”
“Sa tahad, et ma hakkaks sabast kinni sõnal ‘filosoof’,” mõtles Zem, sikutas korralekutsuvalt nööri ja ütles: “Ei.”
“Mmm… Nii resoluutne. Nii otsusekindel. Nii kõikumatu. Nii…”
Zem vaatas teisele poole.
“Vahel võib see, mis ei ole, olla isegi enne piiri.”
“See ei ole loogiline,” vaidles Zem, “miski ei saa mitte olla enne seda, kui ta olemise lõpetanud on.”
“Ma võin su surematuks teha, enne kui sa elamise lõpetad,” vastas muie, “lihtsalt sõnadega mängides.”
“Ma võin nöörist lahti lasta,” ütles Zem, ning taipas siis, et sellest, kui tal õigus on, ei hakka kunagi piisama. Tal peab olema õigus rohkem, kui tal õigus on.
Tal on alati õigus, kui tal õigus ei ole.