Mugav ja mõnus

     Pekkaniskale meeldis mõelda, et kui suvaline inimene tänavalt peatada ning paluda tal Pekkaniskat iseloomustada, oleks vastuseks: "Pekkaniska on tubli ja uuendusmeelne mees, kes ei karda muutustega kaasa minna, aga on samas püüdlik ja põhjalik, tegemata midagi lohakalt või rapsides."

    Kui konkurent tegi iseteeninduskassa, tegi Pekkaniska iseteeninduskassa. Kui konkurent tegi e-poe, tegi Pekkaniska e-poe.
    Ja Pekkaniska e-pood oli isegi parem kui konkurentidel, sest see rahuldas nii nende vajadusi, kellele meeldis asju internetist tellida, kui nende, kes tahtsid müüjaga suhelda. Kui konkurendid toimetasid tellimuse kliendini kulleriga või saatsid selle pakiautomaati, siis Pekkaniska kliendi tellimuse ladus poe töötaja ostukorvi ja kui klient sellele järele tuli, sai ta kauba eest kohe poes tasuda. Väga mugav ja mõnus!
    Ka Pekkaniska iseteenindus ja kassasüsteem oli parem kui konkurentidel, sest ka nende kasutamiseks tuli müüjaga suhelda. Pekkaniska oli uuendustega kaasa minev, aga ei teinud midagi mõtlematult ja ülejala.
    Kui nüüd Pekkaniskani jõudsid kuuldused, et konkurentidel on klientide jaoks käsiskännerid, millega riiulite vahel kõndides kaupade triipkoodid sisse lugeda saab, teadis Pekkaniska, et ka tema peab nende piiksuritega välja tulema. Kassasüsteemi ta tegi, iseteeninduse tegi, e-poe tegi (õigupoolest ta onupoeg, aga perenimi oli sama, nii et läheb ikka arvesse) - mis see piiksur siis ära ei ole.
    Kuna Pekkaniska ei teinud midagi enne põhjalikult plusse ja miinuseid läbi kaalumata, tuli ta piiksurisüsteem isegi parem (loomulikult!) kui konkurentidel.
    Kui klient poodi tuli ja tahtis kaubad ise sisse piiksutada, registreeris ta kõigepealt end ID-kaardiga, sai siis puldi ning võis asju korvi laduma siirduda. Kui kõik vajalik olemas, sai klient iseteeninduskassas ostutšeki välja printida, asetada kõrvalolevale lauale (puust!), teha sellest fotoaparaadiga pildi (ketiga laua küljes), pildi Pekkaniska e-poes üles laadida, suurele A4-le välja printida (printer oli laual) ning siis sisse skännida (skänner oli ka laual (mis oli puust)). Seejärel tehti sisseskännitule tekstituvastus ja klient saigi oma kaupade eest tasuda. Väga mugav ja mõnus.
    Pekkaniska küll muretses alguses, et fotoaparaadi välkumine ning printerite ning skännerite kärin öösel varblaseid segab (Pekkaniska pood oli ka öösel lahti), aga sellele oli lihtne lahendus - ööseks lülitas Pekkaniska piiksurite kasutamise võimaluse välja. Sellega, et müügisaalis olevad varblased närvi läheks, ei tasunud riskida, sest see oleks omakorda rotte ärritanud ja nii palju jama mingite iseteeninduspultide pärast Pekkaniska küll ei tahtnud.
    Niigi oli tal üks väike probleem, millest ta lähiajal onupojaga rääkima pidi - nimelt ei saanud iseteeninduspuldiga millegipärast sisse lugeda kollase sildiga soodustoodete koode. Ajutise lahendusena pani Pekkaniska poodi hoiatavad sildid (iga riiuliotsa juurde, väga mõnus ja mugav!).
    "Hea PekkaniskaEkspressi kasutaja! Kollase allahindluskleebisega tooteid ei saa skannida. Nende eest tuleb tasuda kassas koos PekkaniskaEkspressi tšekiga."
    Kui Pekkaniska veidi järele mõelnud oli, lisas ta teavituse lõppu "Vabandage!", sest Pekkaniska oli idioot.
    Järgmiseks mõtles Pekkaniska teha tagasiside andmise kampaania, milles osalemise eest loositaks välja auhind. Pekkaniska nägemuse kohaselt pidi see tulema samadest põhimõtetest lähtuv kui ta senised saavutused. Tal oli plaanis iseteeninduskassade juurde kleepida sildid QR-koodidega, mida klient oma nutiseadmega pildistada saaks ning seejärel Pekkaniska e-poes üles laadida jasiis välja printida (laual, mis on puust). QR-koodi skännimiseks vajaliku rakenduse kavatses Pekkaniska samuti oma e-poe kaudu kättesaadavaks teha, seal oleva senise tagasisidevormi jätaks ta küll alles, aga auhinna loosimises osaleks ainult QR-koodiga kliendid, et auhinda mitte devalveerida.
    Ja pealegi oli Pekkaniska uuendusmeelne ja uusi tehnoloogiaid armastav. Ja oleks tobe, kui lauad (puust!) poodides niisama seisaks. Sest need ei olnud odavad.

 

Pruuni triibuga vikerkaar

Ariel piiksutas toote ära, sirutas käe korvi järgmise järele ning märkas siis, et tuluke posti otsas oli kurjakuulutavalt punane.

"Hm," tegi ta, hindas pilguga juba piiksutatud kaupade asetust alusel ja tegi mõned kohendused. Kui kaup selles suures plastkastis, mille pood kaaluplaadile lisanud oli, et käruga iseteenindusse sõitvad ostjad ka kõik ära piiksutada saaks,  liiga serva lähedal oli, võis tuluke punaseks minna. See polnud Arieli enda väljamõeldis, ta oli kunagi kuulnud, kuidas üks müüja nii ostjale seletas. Et kaal ei mõõda täpselt, kui kaup sellel ülerippuval osal on.

See oli tegelikult üsna kaval turvameede juhuks, kui mõni kaval ostja kauba valesti kaalub ja nii odavamalt proovib pääseda, pidi Ariel nõustuma.

Kunagi oli iseteeninduskassade juures olnud küll sildid, mis manitsesid käruga sinna sõitmast, aga need olid ammu kaubakastide taha peidetud. Kumb enne tuli, kas kaubakastid või plastkastid, ei suutnud Ariel enam meenutada.

Õnneks ei läinud väga kaua, kuni müüja Arieli tulukese uuesti roheliseks võlus ja Ariel piiksutamist jätkata sai.

Sellega ühel pool, puutus ta maksmise alustamise nuppu ja ekraanil tuli kiri "Asetage kott kaalule"

Ariel oli segaduses, sest ta polnud mingil viisil välja näidanud soovi kotti kaalule asetada ja tal polnudki kotte, mida ta asetada tahtnuks. Seljakotti koos seal oleva Ebolaga kasti toppida ju ometi mõistlik poleks.

Ebola vehkis peaga nii innukalt, et taskulamp laperdas.

Ariel vaatas küsivalt talle otsa.

"Ära pane mind kaalule," ütles hääl ta peas, "turvakaalutlustel."

"Ära muretse," julgustas Ariel ning vajutas nuppu "Kutsu müüja"

Tuluke läks punaseks ja kui müüja teisega rääkimise lõpetanud oli, tuli tõesti kohale.

Ariel laiutas nõutult käsi, müüja leppis kottide puudumisega ning tuluke läks jälle roheliseks.

Väga üürikeseks ajaks kahjuks. sest katsel maksta oli seis endine.

"Oh, müüjat peab ootama," ütles keegi ning Ariel vaatas üle õla. Teises kassas oli samuti tuluke punaseks läinud ning Ariel teadis, et see tuli sellest, et ta teise ostjaga samal ajal maksta üritas. Või täpsemalt - arvas, aga seniste kogemuste põhjal oli see üsna hea arvamine.

Tõenäoliselt turvameede, sest see oleks ikka päris halb, kui kahe või enama ostja maksed kuidagi sassi ja sõlme läheks. Mõne minuti pärast oli teise ostja kassas tuluke uuesti roheline ja veel natukese ootamise järel ka Arieli oma.

Ta lähendas oma pangakaardi terminalile, see mõtles natuke ja teavitas siis: "Makse tagasi lükatud."

Ning tegi tulukese punaseks.

"See on sellepärast, et aeg-ajalt tuleb PIN sisestada," teadis Ariel. Oluline turvameede, et keegi su leitud kaardiga su arvet tühjaks ei ostaks.

Mõne aja pärast kohale jõudnud müüja kinnitas seda oletust.

Ta avas oma kaardiga töötajatele mõeldud menüü ning näitas Arielile seal olevat teadet "PIN-koodi vaaditaan: lisää PIN-koodi, sinä loodok"

Teistes poodides sai peale kaardi ja PIN-iga maksmise vajadust PIN-i sisestada ilma müüjat ootamata, aga tõenäoliselt oli see mingi turvameede, millele teised ettevõtted mõelnud ei olnud. Laiskusest või ihnusest, kes seda täpselt teab.

Ariel lükkas kaardi terminali, aga PIN sisestamise asemel sai ta jälle vaadata kirja "Makse tagasi lükatud"

"Tulge teise kassasse," ütles müüja ning tõmbas iseteeninduse alale punase lindi ette. Ootamatult  lõksu jäänud Ariel vaatas murelikult ringi. Haarata kaubad sülle ja väljuda väravate kaudu? Jookseks turvamees ta maha? Pugeda punase lindi alt läbi? Mis üldse toimus?

"24/7 avatud Prismades töötavad iseteeninduskassad turvakaalutlustel kella 8–23," oli kommunikatsioonijuht Rull kunagi ajakirjanikele öelnud. Mis on aga täpsemalt need turvakaalutlused, seda Rull avalikult öelda ei tahtnud, turvakaalutluste üks osa selles seisnebki, et neist avalikult detailselt ei räägita, vastasel juhul pole need abinõud peagi enam turvalised.

Kas asi oli selles, et kell oli juba üle kesköö? Samas oli Ariel korduvalt käinud suvalisel ajal öösel ostmas ja kassad olid täiesti lahti, kunagi oli nende juures olnud ka hoiatus, et need ei tööta natuke enne ja mõned minutid pärast keskööd, mis nagu lükkaks selle 8-23 asja nagu ümber, aga...

"Su korvis oli liiga vähe Rainbow tooteid," sosistas Ebola, "jookse!"