Django 12

"Kunagi oli mul nimi," mõtles Zem.
"Sa vajad nime sama palju kui mina," vastas Taak, “sa vajad nime sama palju kui see, mille nime ei saa nimetada.”
“Te olete üks ja sama,” ütles Zem teadmata, et nii on.
“See on rohkem kui sind.”

I award you no points

"Me toetame püssitoru oma orjabilistele, sest nii on mugav ja muda ei lähe sisse. Ja näppu hoiame päästikul, et saaks vajadusel kiiresti tule avada. Võimalik, et kaalume võimalust, et võib-olla see ei ole üdini hea mõte ja võib-olla tuleb midagi muuta."
"Ahaa.  Mida te edaspidi teisiti teeksite?"
"Noh. Laual olid mitu varianti: hoida oma relva ise, mitte kasutada lõhkekuule või seletada oma abilistele, et me kuulame neid edaspidi, kui nad edastavad probleemi mõju ja tõsiduse."

Django 11

"Tik-tik-tik," mõtles Taak.
"Pruun paberkott," mõtles Zem.
Nad mõtlesid nii kenasti erinevatest asjadest, mis olid üks ja sama.
Jäätis kausikeses nende vahel sulas, jää aga mitte.
Jää aga, täis kummalisi ja keerulisi mustreid, oli kordumatu veel viimaseid päevi.
“Jää,” mõtles Zem, ent parandas end kohe.
Kolm on vahel liiga palju rohkem kui kaks.

Django 10

“Ma ei taha minna välja ja kohtuda millegagi, millest ma aru ei saa. Isegi, kui keegi tuleks kaasa, näitaks valgust, hoolitseks selle eest, et jäljed kinni ei tuiska, aga kedagi ei ole ju.”
“Khm.”
“Ma olen nii aeglane, kui ma vedama pean. Ja mõnikord, kui ma lükkan, jään peaaegu et seisma. Nii ei saa. Ma ei taha tagumine olla. Ta saab mu kätte. Ma kuulen teda väsimatult jälitamas. Hingeldamist, ulgumist.”
"Elu ongi karm. Kui sa ei tapa teisi, tapad ennast. Aga sa võid mu sisse peitu pugeda, ma olen soe ja pehme."
"Ma ei ole ju siis enam pugemiseks suuteline."
"Sa võid juba praegu pugeda," ütles Taak, "milleks asju kaugele tulevikku lükata?"
"__ ____ _______," ütles Zem vaikselt.
"Sa ei saa magada, kuni ma su ära õginud olen.”

Django 9

“Igasugu asju lendab ära ega tule enam tagasi. Sest peale sügist tuleb talv ja siis enam ei midagi. Ringid on ringid ei ole ringid.”
“Ei midagi võib olla ka enne talve.”
Zem vaatas teda pahuralt, aga ta pahuruse lehed kolletusid ja laperdasid tuules minema ning ta ei öelnud midagi.
“Mida oligi tarvis tõestada.”
“Sa oled”
“Jah,” lõigati ta lause läbi.
“Sa oled”
Tema ei olnud.

Django 8

“Kellega peab koos käima, et kohale jõuda?”
“See ei ole õige küsimus.”
“Mitu sammu peab inimene käima, enne kui.”
“See ei ole õige küsimus.”
“Mitu sammu tuleb teha, et võita?”
“Üks,” vastas Taak.

Django 7

“Piir selle vahel, mis on, ning selle vahel, mida ei ole, võib olla imeõhuke,” mõtiskles Zem.
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
Zem põrnitses pikka aega, hõõrus otsaesist, luges mõttes üheksani ja ohkas siis.
“Ei.”
“Ütle ‘geniaalsus’, palun.”
“Ei.”
“Kõik filosoofid ütlevad ‘piir geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel’,” õrritas Taak, “ja luuletajad. Lase käia, ütle välja. Või siis  -’elu ja surma’.”
“Sa tahad, et ma hakkaks sabast kinni sõnal ‘filosoof’,” mõtles Zem, sikutas korralekutsuvalt nööri ja ütles: “Ei.”
“Mmm… Nii resoluutne. Nii otsusekindel. Nii kõikumatu. Nii…”
Zem vaatas teisele poole.
“Vahel võib see, mis ei ole, olla isegi enne piiri.”
“See ei ole loogiline,” vaidles Zem, “miski ei saa mitte olla enne seda, kui ta olemise lõpetanud on.”
“Ma võin su surematuks teha, enne kui sa elamise lõpetad,” vastas muie, “lihtsalt sõnadega mängides.”
“Ma võin nöörist lahti lasta,” ütles Zem, ning taipas siis, et sellest, kui tal õigus on, ei hakka kunagi piisama. Tal peab olema õigus rohkem, kui tal õigus on.
Tal on alati õigus, kui tal õigus ei ole.