reede, 27. juuni 2008

Blogipotsatajad, va nuhtlus

Contentsuppressed? Veider küll, aga kui ma Orkutis oma profiili vaatasin, siis oli veebileheks mu blogiaadressi asemel http://contentsuppressed. Millal see juba selliseks muutunud oli, ei oska öelda, aga ju siis Google otsustas, et nii on parem. Kiire pilk English-Zemonia-English sõnastikku andis vasteks "Marianne Mikko, Marianne Mikko", see ei öelnud suurt midagi, aga uuesti tagasi tõlkides oli tulemuseks "Dirty joke, dirty joke". Niimoodi siis.
Eks ta ole, blogindus on iseenesest kuritegelike kolevantside pärusmaa ja neid tulebki alla suruda. Huvitav, kus ma end registreerida saaks, et mul lubataks netis oma blogi aadressi levitada? Kas sellega kaasneb ka mingi piirang, mitu potsu ja millisel teemal teha tohib? Et kui reegleid rikun, võetakse konto käest ja asendatakse millegi inimkonnale vajaliku ja ilusaga. Näiteks Vanqishi blogi vaadates (registreerimata blogija, aadressi ei julge anda) ja sealtkaudu Misantroobi (registreerimata blogija, blog võõrandatud) veebipäevikusse minnes avastasin, et viimatimainitu pealkirjaks on nüüdsest "Naprosyn. Pharmacy blog." Kõik keelatu on magus ja väga tahaks teada, mida Misantroop oma blogisse kirjutas, et see võimude tähelepanu äratas, aga kuni ma sel teemal mõtisklesin, sulges Naprosyni veebipäevikus asuv "Rahvusliku julgeoleku tagamise skript" mu veebiühenduse ja taastus see alles tunni aja pärast kui ma juba maha rahunenud olin.
Ilusad ajad, ilusad ajad (Eesti-Zemoonia-Eesti sõnastik tõlgib sellegi "Marianne Mikko, Marianne Mikko". Leian, et sõnastikud tuleks ära keelata)

teisipäev, 17. juuni 2008

Grosse Point Balance

Zem kratsis kukalt. Ta ise oli esmaste vaatlustulemuste põhjal pääsenud vaid mõne kriimu ja muhuga, ent ta metalsest sõbrast oli järel vaid suitsev vrakk. Kus suunas ja kui kaugel lähim linn asus, ei osanud mees peale sellist loksutamist ja raputamist öelda.
Ta kõrval peatunud musta-kollasekirjust autost ronisid välja korravalvurid Zukin ja Fukin, vaatasid kord Zemi, siis ta sõiduvahendit, ning vangutasid pead.
"Ee..., see tähendab..." alustas Zem arglikult, "keegi ju viga ei saanud ja...ja...autost olin niikuinii ilma, et... äkki nagu ei saaks... väga suurt trahvi..."
"Nojah, auto põles maha," nõustus Fukin, "see teeb sust põhimõtteliselt ohvri. Kahju küll."
"Eh? Mismõttes?" sattus Zem segadusse.
"Sa ei ole vist siitkandist?" uuris Zukin.
Zem viipas autonumbri poole, kust hea tahtmise korral võis veel tuvastada Henlandia päritolu.
"Teadmatus ei vabasta veel karistusest," ütles Zukin.
Fukin tõi labida, mis Zemonias politseiautodel standardvarustuses oli.

neljapäev, 12. juuni 2008

GPS TomTom 80 000 krooni eest?

Okei, tegelikult kõik ei saada 15.- maksvaid sõnumeid. Mõned kasutavad sendioksjoni sisemist rahaühikut "lol" ja seega on GPS-i pihta välja käidud summa tõenäoliselt väiksem. Aga mine tea, sest samas on oksjonil ka saadaval paketid "50 pakkumist", mis seni ca 25 kroonise hinnani jõudnud (st kokku tehakse sadu pakkumisi, et soodsamalt saada 50 juurde, kusagil on siin äriidee peidus, ma ütlen, polegi "päris asju" nii palju vaja müüki panna kui saab müüa taaskasutatavaid pakkumisi. perpetuum mobile). Igatahes on poes 3800 krooni maksva GPS-i hind sendioksjonis hetkel ca 506 krooni, mis tähendab, et halvimal juhul on eestlased sõnumite peale kulutanud juba üle 80 000 krooni, et saada õigus see vidin 500 krooni eest endale saada.
K-lef muidugi väidab, et lihtsameelsetelt tulebki raha ära võtta, see on asjade loomulik käik, kui tema osaleks, siis ta võidaks kõik mida tahab, sest tal on iivõl mästerplän. Ta lihtsalt hirmutaks kõik nõrganärvilised minema, sest ta julgeks rohkem raha mängu panna. Sinisilm. Ta pole vist teadlik kunagi mingil telekanalil olnud sms-mängust, mis toimis umbes nii, et sms-i teel sai väravasse läkitada virtuaalse jalgpalli, mängu tegijate programeeritud väravavaht aga üritas blokeerida. Päeva edukaim mängija sai auhinnaks mingi bensukates 99 krooni eest müügil oleva rämpsmuusikaplaadi, mille nimel ta sõnumite peale sadu kroone raiskas.
Probleem nendelt lihtsameelsetelt raha ära võtmisega on see, et mõned neist on pärast kurvad ning suskavad keset päist päeva sulle noa ninna, et su rahakott endale saada. Viimane aeg relvastumiseks, ma ütlen. Peab vaatama, kas sendioksjonis on müügil mõni järgnevatest:
Steyr TMP
Desperate Beaver
TAR-21
Kel-Tec RFB
AK 47
Lihtsalt tõhus vahend

Edith (Höh): Neile, kes puht sportlikust huvist toimuvat jälgivad, võiks iga kauba juures 10 viimasele pakkujale lisaks näidata, kui palju iga pakkuja kokku raha välja on käinud. Nii mõnigi saaks üleolevalt irvitada kui nt kasutaja nimega Võitja 300 kroonise kohvimasina saamiseks 1000 krooni eest sõnumeid saadab, ent sellest hoolimata on pärast vaid tühjad pihud.

Edith (Doublepiaf): TomTomi võitis 5941. pakkumise teinu. Kokku läks jublakas kõigile huvilistele, nii võitjale kui kaotajatele, maksma siis (7.70...15.00)*5941+534.69 krooni. Minimaalselt ca 46280, maksimaalselt 89650 krooni. Tõde on kusagil vahepeal.

pühapäev, 8. juuni 2008

Jaanipäev sujuvalt juulisse

Aeg on selline üsna keeruline asi. Date, DateTime, TimeToDate...Iga kord kui ma näen väljendit "Joda Time", tuleb millegipärast "Star Wars" meelde (Mmmust uuse ttime....). EMT-i jaoks tulid nädalavahetused alati teistega võrreldes kahtlaselt varem, vähemalt selles osas mis puutus telefoni abil saatekava vaatamisse. Järgmise nädala kava on tore asi küll, aga tegelikult huvitaks ikka käesolev rohkem. Paistab, et EMT on mu salajaseid palveid kuulnud ja lõpetanud tulevikus elamise. Nüüd saadavad nad mu telefoni mai esimese nädala kava. Noh, vähemalt ei tule ülbet veateadet stiilis "Antud perioodi kohta (2.06-8.06.108) andmed puuduvad)" Võib-olla annaks kuidagi seletada ka K-lefi hot.ee postkastis olevate kirjade negatiivset arvu - "Ajal kui te veel tegelikult kontot avanud polnud, oleks te postkastis olnud 23 rämpskirjakirja (mida te oma tehnovõhiklikkuse tõttu nüüd ei saanudki). Hetkeseisu kohta andmed puuduvad"
Ah et jaanipäev? See on seotud Viasati reklaamiga, mis ütleb: "Kui keskmine Eesti mees peale igat vahekorda kanalit vahetaks, jätkuks Viasatist talle terveks aastaks. Zuumiga ei vea välja isegi jaanipäevani". Viasatil on 55 kanalit, Zuumil 27 ja jaanipäev ei jää tõepoolest aasta esimese 179 päeva sisse.

kolmapäev, 4. juuni 2008

Anaalintrusiivne reklaam ehk...

...katke oma tagumikud, härrased, Postimees on kohal.

"Nää! Nää! Mingi nõme reklaam on kohal jälle!" vehkis K-lef ekraani suunas. Tõepoolest, "Postimees online"-s lehe ülaossa hiirega eksimisel viskas lahti suure EMT reklaami. Seda ei kuvata küll pidevalt, vaid iga x-nda artikli vaatamisel, aga nõme on ikkagi. Samasugune hüpikreklaam on tihti ka näiteks neti.ee-s, selle vahega, et seal vupsab reklaam väikeseks tagasi kui kursor mujale liigutada. Postimehe EMT-bling kaob vaid siis kui klikkida kirjal "Sulge", mis, kui mu mälu nüüd ei peta, on mingi võimalikult väikeses kirjas lingike. Ja Postimehe reklaam katab nende oma sisu ehk kui EMT-i kinni ei suru, siis osasid uudiseid lugeda ei saa. Meeldiv. Väga meeldiv. Übermegahüpersuperpersotorsoviisakasjaniikuradimakenateist. Huvitav on muidugi see, et kõik teised reklaamid on AdBlock maha tapnud, EMT-i oma aga tungib läbi. Ega siis midagi, Ariel lisas AdBlockile uue filtri - postimees.ee/lib/reklaam/*
Aga tuleb välja, et see ei ole lahendus. Nüüd saab Postimehe lehel ringi uidates igal korral kui peaks päisesse reklaam kuvatama, toreda veateate, mis ütleb: "This page requires AC_runActivecontent.js"
Ahniih.
Kuigi kiri "OK" on suurem kui kiri "Sulge" algsel reklaamil, on tulemus tegelikult valusam. Teisi tääbe ei saa enne vaadata kui selle veateate kinni vajutad.
Ei, lahendus ei ole AdBlocki sobivaks mudimine. Postimees.ee tuleb lihtsalt Sõnumilehe või Delfi või muu säärase vastu vahetada. (sobib ka elu24.ee. Lily Allen värvis pea roosaks. Woohoo)

esmaspäev, 2. juuni 2008

Jäpe -tühista!

Puud on lehes? WTF?! Sirelid õitsevad? WTF?! Mesilinnud lendavad? Noh, see on alati WTF, arielidel on sumisevate elukatega kogu aeg sõbralik suhe olnud. Tartu vahel on õnneks võimalus pihta saada üsna väike. Põdrakärbsed – neid on, kolinud va raiped lausa kesklinna, mis kohastumine see veel olgu, ei oska öelda. Mesilinde peaks ise otsima, näiteks Ihastest. Parem siiski kui seda ei tee.

Pühapäeval lajatas suvi igatahes täiega. Lõuna paiku Eedeni suunas roomates (ikka e-e-e-d-a-s-i ja-a-a-a-a e-e-e-d-a-s-i, m-i-i-t...) kõrvetas päike nii toredalt, et arielid hakkasid kahtlema, kas nad äkki ikka veidikese vampiirid pole. Terve päev maha magada – vaat see mõte kõlas hästi. Üheksast viieni tööpäev kõlaks ka hästi. Üheksast õhtul hommikul viieni siis. Eelmisel suvel olevat nt. Märt Lauri toas umbes 38 kraadi sooja olnud. Sellise kuumaga hakkaks vist igaüks ulmet kirjutama.

Ei, mööda Pikka tänavat ukerdav ariel ei kannatanud säärase kuumuse käes. Vähem oli, aga kulgemine oli ikka vaevaline, tuli end läbi õhu kaapida, et edasi jõuda. Kingatallad tundusid asfaldi külge liimuvat. Anne kanali ääres püherdasid merilõvid ja kaapisid laiskade loivaliigutustega üksteisele liiva peale.

Ja ega ta takistamatult kohale jõudnudki. Kanali bussipeatuse kandis tuli vastu perekond – isa, ema, väike lapsemardikas, ehk viieaastane või nii, mõni võis veel olla, aga arielid on tuntud oma ignoreerimisvõime poolest – kes juba kaugelt arielile ebatervet tähelepanu osutama hakkas. Esialgu piirdus see jõllitamisega, aga kui kohakuti jõuti, kõnetas pereema arieli. Ja ariel, kes oli pahaaimatult viisakas (viga, mida ei tasu teha, aga ikka juhtub), võttis pärismaailma hülgavad klapid peast, et teada saada, mida temast tahetakse. Ja alles siis kui klapid kõrvast tõmmatud, võttis naine välja mingi järjekordse jehoovatunnistajate voldiku ja küsis: "Kas sa tahaksid teada, kes on JEHOOVA – tühista!" Täpselt sama oli kirjas ka sellel trükisel: "Kas sa tahaksid teada, kes on JEHOOVA – tühista!" Kas selle pärast tuleb lubada neil puude tapmist, et nad saaksid voldikule kirjutada sama mida nad niikuinii küsivad? Ja JEHOOVA-tühista? Ei taha teada. Näkää. Selle kuumaga ei olnud jaksu esitada neile ka mõnda toredat vastuküsimust, nt. "Kas sa tahaksid teada, kes on Mõmmnääg-tühista! Ei, mul ei ole voldikuid." Väike poolsurnud naerukõõksatus, klapid kõrva ja e-e-e-d-a-s-i j-a-a e-e-d-a-a...

Kui lõpuks Eedenisse jõutud ja sealse külmleti ees aju uuesti töötemperatuurile saadud, hakkasid tekkima küsimused. Kas kõrvaklapid, selle asemel et edastada sõnumit "Sind ei ole mu jaoks olemas, ära ürita minuga kommunikeeruda", tõmbavad hoopis jehoovatunnistajaid ligi? Millegipärast tundub küll sedamoodi. Ehk on nende karjajuhid neile seletanud, et klappidega liiguvad tänaval vaid mingis kahtlases reaalsuses elutsevad tegelased, kes päris maailmaga sinasõbrad pole ja seega peaks leiduma viljakas pinnas sinna jehoovaseemne külvamiseks? Sellise mõtte peale tuleb meelde kuidas Face mingit usundiloo eksamit tegema läks, endal kummitamas Marilyn Monroe. "I'm the god of fuck, i'm the god of fuck..." Arielil mängis Múm – "We Have A Map Of The Piano". Kas see on selline lugu, mis välja kiirgab ja paneb jehoovatunnistajad nihelema?

"Please don't flow so fast

You little mountain hum

I'll take a bottle down to you

Kärbsed pekitüki peal, kärbsed pekitüki peal"

Kõige jubedam oli tegelikult see, et ka väike pägalik oli välja koolitatud uusi ohvreid otsima. Tema pilk lukustus arielil samuti juba mitmekümne meetri peal. Ja mine tea, ehk oli ta seljakott pungil täis mõttetult tapetud puudest pressplaaditud "JEHOOVA-tühista!"-materjale, sest ega ema ja isa kõike kanda jõua ja vaevalt et JEHOOVA-tühista! koorma kergemaks teeb, tal niikuinii muud paremat teoksil. Miks ikkagi ariel? Kas oli tegemist kergelt masohhistliku grupiga, kes saab rahulduse kindlate äraütlejatega rääkimisest? Sest arielid võtavad jutule ainult neid jumalakuulutajaid, kel on kaasas konkreetne pakkumine koos kõikide soodustuste ja kohustustega ning kohe kindlasti peab seal olema kõnealuse jumala enda poolt paberile veetud allkiri. Jumal, kes ei suuda oma allkirja paberile tekitada, on umbes sama palju väärt kui see värgindus, mida Latte massaažitooli teeb.


"Mäletad sa üldse, mis ta nimi oli?" küsis Mõmmnääg ja tõmbas järgmise mahvi trimbeejot.

Lilith mõtles veidi ja raputas pead.

"Puuri küljes oli silt "JUMAL! Mitte toita". Minu teada on ta end kogu aeg JUMALAKS kutsunud, pannes seejuures erilist rõhku sellele, et suurtähed välja hääldataks."

"Nuh, peale seda kui Glirp! ta sõna otseses mõttes ära sõi, pole tal vist enam erilist alust ülbitsemiseks," arvas Mõmmnääg, "ja ma ei tahaks teda kuidagi jumalaks nimetada. Et...kes siis meie oleme?"

"Jaaah..." venitas Lilith. "Äkki ei räägikski tast enam üldse."

"Mingi imelik nimi oli," arutles Mõmmnääg endamisi, "LHV, JHP, JP...."

"Jäpe!" plahvatas äkki Lilithil. "Jah, just see ta oligi, Jäpe."

"Sobiv," arvas Mõmmnääg, "täiesti sobiv."



*tühista! – et muu jutu sees JUMALA nime mainides teda mitte asjata elevile ajada. Muidu võib ta veel hakata üldise jutuvada seest palveid otsima ja omadega suisa sassi minna.


Edith (Röhh): avastasin, et olen kunagi suutnud blogi kujunduse selliseks keerata, et lingid jäävad silma vaid siis kui neid kursoriga torkida. Noh, palju õnne. (tegelikult saab siit uue spordiala: otsida arielide plogipotsudest linke)
 
blog.tr.ee