Zem kratsis kukalt. Ta ise oli esmaste vaatlustulemuste põhjal pääsenud vaid mõne kriimu ja muhuga, ent ta metalsest sõbrast oli järel vaid suitsev vrakk. Kus suunas ja kui kaugel lähim linn asus, ei osanud mees peale sellist loksutamist ja raputamist öelda.
Ta kõrval peatunud musta-kollasekirjust autost ronisid välja korravalvurid Zukin ja Fukin, vaatasid kord Zemi, siis ta sõiduvahendit, ning vangutasid pead.
"Ee..., see tähendab..." alustas Zem arglikult, "keegi ju viga ei saanud ja...ja...autost olin niikuinii ilma, et... äkki nagu ei saaks... väga suurt trahvi..."
"Nojah, auto põles maha," nõustus Fukin, "see teeb sust põhimõtteliselt ohvri. Kahju küll."
"Eh? Mismõttes?" sattus Zem segadusse.
"Sa ei ole vist siitkandist?" uuris Zukin.
Zem viipas autonumbri poole, kust hea tahtmise korral võis veel tuvastada Henlandia päritolu.
"Teadmatus ei vabasta veel karistusest," ütles Zukin.
Fukin tõi labida, mis Zemonias politseiautodel standardvarustuses oli.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar