Yay, jõuluallahindlused....ot, mis?

Kuna kaasrott Bono leidis kõige sobivama läpakapakkumise Euronicsist, on just õige aeg seal veidi ringi tuulata ja vaadata, mida head veel soodsalt saab. Samsung N130 netbook kõigest 4599.- eest? Yay, tervelt 1400 krooni hinnavõitu, yay! Hind kehtib ainult e-poes, yay! Kõigile alla 5000 krooni maksvatele toodetele lisandub transpordikulu, yay! Ot, mis? Mõned päevad tagasi maksis see netbook 4599 krooni, puudus silt "Kampaania" ning keegi ei sundinud seda ka e-poest ostma. Transport, samas, on üsna soodne:
* Transport Tallinna piires (Ostule järgneval päeval; kuni 3 toodet; toome tuppa olenemata korrusest;) 250.- EEK

* Kiirtransport Tallinna piires (Ostu sooritamisega samal päeval. Hind sisaldab kuni 3 toodet. Toome tuppa olenemata korrusest) 295.- EEK

* Raske toote transport (Üle 100 kg, näiteks suured külmikud) 500.- EEK

* Pisipaki transport (kuni 20 kg) 125.- EEK

* Lisakulu transpordil väljaspoole Tallinna linna 8.- EEK/km

Noh, netbook polnud niikuinii see, mida Bono osta tahtis, ja ma ei tea ka kedagi, kes sellest Samsungist huvitub, niisiis...
Digipleier Philips Vibe, yay, kõigest 749 krooni, yay, ilma kampaaniata oleks 1299.- Yay. Hind kehtib ainult e-poest ostes, yay. Tervelt 2 GB, yay. Ot, mis? Lenori 8GB Vibe maksis 999.-, ilma kampaaniata, ilma kohustuseta e-poest osta ja seega transpordikuluta... Ja üldse, jõuluvana, kes nõustuks 2GB Philipsi eest 1299 krooni maksma, on väärt seda, et kõik ta kehaõõnsused vaibe täis topitaks.

Ettevaatust, sariumistaja

* Järgneva loo tegelaste nimed on muudetud nende privaatsuse kaitsmiseks. Ka Umistaja Imre oma.

Zemmeliine ja Zemmeliine ootasid natuke niheledes müstilise mehe saabumist. Müstiline mees oli öelnud, et ta on Allergialiidust ja ta teostab mõned mõõtmised ning puhastab õhu, aga igasuguse voodooga seoses jääb alati kahtlus, et äkki on murdja.
Kell 13:00:00.000 heliseski uksekell ning ukse avamisel vupsas sisse pikka kasvu mees, kelle nägu pakatas entusiasmist ja silmad hõõgusid kui söetükid. Lisaks olid need veel natuke liiga punnis ning kippusid aeg-ajalt vastu prilliklaase krudisema, aga veidi imeliku esmamulje kompenseeris ülikond, mis oli täiuslikult must.
"Tere, minu nimi on Zem," toppis ta oma käe Zemmeliinele ja Zemmeliinele pihku, "aga mulle tõesti tõesti meeldiks, kui te mind härra Umistajaks kutsute."
Järel lohistas härra Umistaja elektroonilist vidinat, mis ilmselt oli ta peamine töövahend, ja hunnikut laudu, mis meenutasid veidi kokkupandavat kirstu.
"Jah, alati ei jõua ma õigeaegselt abivajajateni," ütles Umistaja Zemmeliinede küsiva pilgu peale, "vahel on juba liiga hilja, vaenulik elukeskkond on oma töö teinud. Selleks juhuks ongi mul kirst kaasas. Need on väga head kirstud, mugavad ega võta palju ruumi. Tahate proovida? Äkki ostate isegi ära. Ei? Siis räägin ma teile parem anekdoodi. Ühel naisel oli armuke, kes alati enne külla tulemist küsis, kas õhk on puhas. Läks aga nii, et ükskord laps kuulis pealt ja ükskord, kui ema ja isa rääkisid, läks laps nende juurde ja küsis, kas õhk on puhas. "Jah, tütreke, umistaja käis just," vastas ema."
Zemmeliine ja zemmeliine vaatasid teineteisele otsa.
"Aaaga tulge siis edasi," palusid nad naeru lagistavat Umistajat.
"Ma räägiks kõigepealt veidi lähemalt me ettevõttest ja eesmärkidest," ütles Umistaja, kui oli naermise lõpetanud. "Lux Zemonia on ligi 50 riigis tegutseva rahvusvahelise kontserni Lux International AG esindus Ze"
"Ma arvasin, et te olete Allergialiidust," katkestas Zemmeliine Umistaja hoogsalt alanud ilukõnet.
"Noh," vastas Umistaja, "põhimõtteliselt olemegi. Meil on nende toetus. Lux Zemonia on ligi 50 riigis tegutseva rahvusvahelise kontserni Lux International AG esindus Zemonias. Oleme siin tegutsenud alates 2004. aasta algusest. Tegevusalaks on kvaliteetsete koduseadmete ja tarvikute müük ning hooldus. Meie tootevalikusse kuuluvad tolmuimejad, õhupuhustus- ja veefiltreerimisseadmed, köögimasinad ja muud eriotstarbelised seadmed."
"Eriotstarbelised köögimasinad ja triikrauad?" imestas Zemmeliine. "Mismõttes – eriotstarbelised?"
"Lux'i eesmärk on tutvustada kõrgkvaliteetseid ja unikaalseid tooteid seal, kus neid kasutatakse - tarbija kodus," jätkas Umistaja häirimatult, "see on Axel Wenner-Gren’i visioon, mis on kestnud juba üle saja aasta. Axel Wenner-Gren on öelnud: "Igast kodust peab saama Lux'i kodu. Luxi'i visioonil ei ole ainult äriline eesmärk vaid eelkõige on see missioon, missioon luua tervemaid, puhtamaid ja õnnelikemaid kodusid." Lux teab, et teie perekond on ainulaadne. Seepärast varungi mina Lux'i esindajana teile alati aega, et õppida võimalikult hästi tundma teie perekonda ja selle individuaalseid vajadusi.
Rääkige mulle kõhklemata kõigist oma kodukeskkonna konkreetsetest vajadustest. Mina olen teie ühenduslüliks ettevõttega, mis on olnud juhtiv kodukeskkonna toodete ja teenuste pakkuja alates 1901. aastast. Samuti olen ma kursis uusima uurimis- ja arendustegevusega kvaliteetses koduhoolduses ning pakub tõenäoliselt just teile sobivat lahendust. Kui teie kodus on väikseid lapsi või eakaid sugulasi, kui teil on lemmikloomi, õitsvaid taimi, vaipu, puitpõrandaid või muid levinud allergiatekitajaid ja kui soovite, et teie veel ja toidul oleks alati värske ja puhas maitse, on Lux just teie jaoks. Lux'i sarjad Clean Air, Pure Water, Fresh Food ja Bright Home sisaldavad terviklikku tootevaikut teie ainulaadse kodukeskkonna vajaduste rahuldamiseks. Lux for Life on tervislik elustiil kodus ja teid ümbritsevas keskkonnas. Ava uks uuele mõtteviisile ning vali parem ja tervem elukvaliteet tänaseks ja homseks! "
"Noh, "küsis Umistaja peale kahtlaselt pikaks veninud vaikust, "millised oleks teie kodukeskkonna konkreetsed vajadused?"
"Ausalt öeldes, ei tea," tunnistasid Zemmeliined, "pole selle peale varem mõelnud."
"Pole viga, selleks ma siin olengi, et välja uurida ja teile parimaid lahendusi pakkuda," lohutas Umistaja.
"Kas teile koristada meeldib?"
"Ei ütleks," vastas Zemmeliine, "aga mulle meeldib, kui on puhas."
"Väga hea, väga hea. Aga millega te üldse tegelete? Tudengineiud? Pidutseda armastate, tsk-tsk-tsk?"
"Mina olen tudeng," vastas Zemmeliine.
"Mina töötan haiglas," ütles teine.
"Oo, haiglas," ütles Umistaja, "ma ükskord nägin, kuidas kümme arsti kopsukliiniku ees suitsu pahvisid. Ma panin umistaja ringi keskele ja õhk oli kohe puhas. Ma päästsin sel päeval kümneid elusid."
"Tegelikult ma eriti ei elagi siin," ütles Zemmeliine, "mul on mõnikord pikad vahetused, nii et tihti pole mõtet koju tullagi."
"Ahaa," ütles Umistaja," kas sul seal tsk-tsk-tsk niiöelda oma pleiss ka on? Kui jah, kas ma võiks sinna ka külla tulla? Ma umistaks seal ka, see oleks tõesti tõesti tore. Kas seal väljaskäimise võimalusi ka on? Või tuleb pigem toas istuda ja midagi huvitavat teha?"
"Eeei, tegelikult mitte."
"Kahju," arvas Umistaja, "aga ma räägiks siis Lux-i teistest toodetest. See on kindlasti põnev ja rikkaliku valiku hulgast leiate endale sobivad. Onju?"
Zemmeliined arvasid, et noogutamine oleks õige tegevus. Viisakas, ja mida kiiremini Umistaja valmis saab, seda parem kõigile.
" Lux-i puhastussüsteem on stiilse disainiga ja vastupidavast kroomitud terasest korpusega. Sellega on lihtne töötada nii vertikaalses kui ka horisontaalses asendis. Selle madal müratase ja HEPA filtrite süsteem jätab rikkumata teie kodukeskonna. Olulisemad kliendi kasud on:
* Mugavam koristamine
* Vähem aega koristamisele
* Parem tervis
* Töökindel kvaliteet pikaks ajaks
* Kergesti kättesaadavad ja vahetatavad tolmukotid
* Turu parim filtrite süfsteem ( HEPA meditsiiniline klass 13 filter ja söefilter)"
"Küsige nüüd, miks ei ole Lux 1 Royal lihtsalt tolmuimeja, vaid puhastussüsteem," nõudis Umistaja võidukalt kuut näppu üleval hoides.
"Miks ei ole Lux 1 Royal lihtsalt tolmuimeja, vaid puhastussüsteem?"
"Vastus peitub masina täiuslikkuses," vastas Umistaja, "Täiskomplektiga on võimalik peale tavalise vaiba pealt tolmu tõmbamise seda teha ka sügavpuhastuse meetodil (lisavarustus Power Brush 1 - PB1). Peale selle on võimalik ka madratsist kuni 20 cm sügavuselt saada kätte tolmulestad, kelle väljaheited on inimesele kahjulikud (lisavarustus Power Lux - PL). Kõigele lisaks on saadaval ka otsik, millega on võimalik puhastada keraamilisi plaate sealhulgas vuugivahesid, eemaldada plekke vaipadelt, kergelt lüüa särama aknad ja peeglid. Kõige tipuks saab nautida lõõgastavat massaaži, mis parandab vereringet (lisavarustus Turbo Clean - TC). Kui mugavus on primaarne, soovitame juurde muretseda ka elektrivooliku, kus elektrijuhe on "peidetud" vooliku ja teleskoopvarre sisse. Enam ei pea muretsema ja aega viitma juhtmete ühendamisele (lisavarustus K-35). Ja kui eelnevast jääb väheks, saab juurde muretseda Mopi komplekti, mis on tehtud 100% mikrokiust ja patenteeritud kaubamärgiga DUOTEX©."
"Mida mitte täiskomplektiga teha saab? St kui me lisavarustust ei võtaks? Kas see tolmu ikka imeks? See oleks täiesti tavaline tolmuimeja, eksole?"
"No teie praegusest on kindlasti parem," vastas Umistaja.
"Khm, vuugivahed ja lõõgastav massaž? "küsis Zemmeliine. "Tolmuimejaga?"
"Ojaa," vastas Umistaja kõrvuni naeratusega, "see umistab paremini kui miski muu. No kord nädalas tuleks ikka vuugivahed ikka ära umistada ja pole midagi paremat, kui sellele järgneb lõõgastav massaaž."
"Palju see rojaalluks maksab ka?"
"Lux 1 Royal. 24000 zemooni, pluss lisavarustus. See on tegelikult soodushind, aga kui te olete uus klient, siis ma võin teile vastu tulla. St see kehtiks ainult täna ja ainult teile."
"Oeh," tegi Zemmeliine, "kas keegi on nii kas keegi seda ostab ka?"
"Oi, umistaja müüb hästi," kiitis Umistaja, "kõik Lux-i tooted lähevad kui soojad saiad. Me oleme neid müünud paljudele lasteaedadele, näiteks. Ühed parimad kliendid on pensionärid. Vanas eas taipad sa, et sa tahad oma lastelastele paremat elu kui sul praegu on, kopsud röga täis, luud-kondid valutavad... Umistajatega oleks võinud elu hulga täisväärtuslikum olla. Pealegi, tihti teeme ka sooduspakkumisi. Näiteks juunikuus oli kõikidele klientidele elektrivoolik K35 tavahinnast 20% soodsam, hinnaga 2000 zemooni."
"Soodushinnaga 2000 zemooni? Algne hind oli siis 2500? Tolmuimeja vooliku eest?"
"Just," vastas Umistaja, "aga kes ütles, et elu peab odav olema?"
"Ja veebruarikuus korraldas Lux Eesti kampaania, kus kõik, kes võtavad vastu Lux-i esindaja, osalesid loosimises.Ühele toote soetanud kliendile tagastati kogu ostu summa (üle 10 000 zemooni). Õnnelikuks võitjaks osutus Zemmeliine Hunt. Ta kirjutas meile ka tänukirja."
Umistaja sobras veidi portfellis ja luges siis: "Ruumides puhtam õhk ja meeldiv lõhn. Otsustasin soetada oma tööruumidesse (hambaravikabinet) Lux õhupuhastusseadme. Peale asjaliku müügimehe tootetutvustust saigi asi teoks. Nüüdseks on Lux õhupuhastusseade töötanud paar kuud. Kabinetis on kogu aeg meeldivalt värske õhk ning pole ka enam tolmu, mis töö käigus paratamatult tekkis. Seni on ost ennast õigustanud ning vastanud ootustele. Tervitades Zemmeliine Hunt." Aprillis aga said kõik Luxi tooteid ostnud külmkapimagneti."
"Mida te siis õigepoolest praegu meile müüte?" uuris Zemmeliine. "Õhupuhastajat või tolmuimejat?"
"Õhupuhastajat, see on mul ka praegu kaasas, tolmuimejat kahjuks ei ole, aga kui te soovite, võin kokkulepitud ajal uuesti tulla. Ja muidugi see kirst. Ka sinna on umistaja integreeritud ja te püsite kaua värske."
"Tänan, aga parem mitte," arvas Zemmeliine.
" Järjest enam teadvustavad inimesed puhta vee vajalikkust ja kasulikkust oma organismile," jätkas Umistaja, "Nüüd võid juua tõeliselt tervislikku vett. GW 880 Aqua Guard muudab tavalise kraanivee tervislikuks mineraalveeks. Ta on kasutajasõbralik ning teda on kerge hooldada. Lihtsalt saad vahetada nii filtreid kui ka UV-lampe. GW 880 Aqua Guard on elegantse disainiga ning valmistatud roostevabast terasest. N24 Lux Royal Kitchen Assistant on väga elegantse ja stiilse disainiga köögikombain, mis tänu oma funktsionaalsusele on muutunud kokandushuviliste suureks lemmikuks. Lux Professional seeriast leiate mitmekülgse valiku abivahendeid kodusesse majapidamisse (põrandapesuks, triikimiseks, tehnika transportimiseks) ning erinevaid otsikuid tolmuimejatele ja aurumasinatele. Rotowash Machine on professionaalne tööriist kõikide põrandakatete puhastamiseks. Tulemuseks - muljetavaldav puhtus! Rotocar transpordikäru on mõeldud Lux'i toodete vedamiseks. Sellega saate näiteks kerge vaevaga põrandapesumasina ühest kohast teise viia. Ja siis veel Lux Professional triikraud – professionaalne triikraud, mis on ideaalne abivahend auruga triikimisel. Kasutage koos Öko-Pro aurumasinaga."
"Aga see umistaja, mis praegu siin on?"
"See on Lux Aeroguard - sinu isiklik õhukaitsja. Igal aastal suureneb inimeste arv, kellel tuvastatakse allergia või astma. Haiglates, koolides, lasteaedades, kodudes, äriruumides ja kõikjal mujal, kus viibivad inimesed, on puhas õhk seepärast äärmiselt oluline. Paljud nähtamatud ja lõhnatud osakesed siseruumi õhus võivad olla kahjulikud meie tervisele. 99,9% tavalise toa õhus olevatest osakestest on väiksemad kui 1 mikron. Kuid Lux Aeroguard õhupuhastaja püüab kinni isegi osakesed, mis on väiksemad kui 0,01 mikronit. Ja osakeste hulk õhus väheneb nii kuni 80%."
"Ja palju see maksab?"
"14000 zemooni, ilma tarvikuteta."
"Tarvikuteta?"
"Aeroguard õhupuhastaja söefilter 460, Aeroguard õhupuhastaja HEPA filter 715, Aeroguard õhupuhastaja UV lamp 295, Aeroguard õhupuhastaja suitsu- ja köögifilter 1500. Siis veel erinevad aroomid – "Relax", "Romance", tsk-tsk-tsk, "Energy" ja "Wellness", iga üks 280 zemooni," loetles Umistaja, "aga kui võtate kõik neli lõhna, siis on komplekt kõigest 1000 zemooni. Aeroguard õhupuhastaja filtrite komplekt, mis koosneb HEPA filtrist, söefiltrist ja UV lambist, maksab 1200.- ja komplekt, milles suitsu- ja köögifilter, söefilter ning UV lamp – 2000 zemooni."
"Iik," tegid Zemmeliined.
"Mul on video ka, mida ma tahaks teile näidata"
"Youtube'is?"
"Ei, mul on mälupulk"
Nad vaatasid videot. See näitas tolmu langemist, umistajat ta töös, firma teisi revolutsioonilisi tooteid nagu tolmuimeja, veefilter ja fiibermopp, aga peamiselt ikka tolmu langemist.
Kaks tundi hiljem vajutas Umistaja video kinni ja küsis: "Noh? Muljetavaldav, eksole?"
"Ee," tegid Zemmeliine ja Zemmeliine, "see oli...informatiivne"
"Väga hea, nüüd teen ma umistaja lahti ja näitan asjad nö päris elus ka ette. Oma silmaga näha on ikka väga palju parem."
"Esiteks sulgeme kõik uksed ja ma panen siis umistaja tööle, nii on hea võrrelda, kui palju värskem ja tervislikum te elutuba pärast on."
"Me ei tunne mingit vahet," kinnitasid Zemmeliined kui uksed veidi aja pärast uuesti avati, "ainult külm hakkas, kuna umistaja puhus üsna kõvasti."
"Oi, siis on te kopsud vist juba tolmust rikutud," ütles Umistaja murelikult, "aga ma lisan nüüd aroomiteraapia, seda peaks küll tunda, kuidas tsk-tsk-tsk sobiks nt "Romance"?"
"Enne oli parem," arvasid Zemmeliined.
"Vaevalt et ta nüüd parem oli," väitis Umistaja, "selle ajaga, mis umistaja töötas, eemaldas ta kõik tolmu te korterist. Seda on kohe näha, kui ta lahti võtame."
"Me koristasime eile," ütlesid Zemmeliined.
"Mitte nii põhjalikult," kinnitas Umistaja, tõmbas näpuga üle teleriekraani ja näitas seda siis Zemmeliinedele. "Tolm, näete, tolm!"
"Kas umistaja siis seda ära ei võtnudki?"
"Ei, selleks on vaja Lux 1 Royal puhastussüsteemi. Aga Aeroguard umistaja efektiivsust näeme kohe kui ma selle lahti võtan."
"Näete, see on tavafilter, see on HEPA filter, see söefilter ja see suitsu- ja köögifilter. See siin on UV lamp ja see 23-kordne tolmukott. Näete, puha tolmune!"
"Kuidas ta siis nii kiiresti tolmuseks sai kui me alles koristasime?" imestasid Zemmeliined.
"Tavavahendid ei ole nii efektiivsed. Aeroguard suudab puhastada õhu 40 ruutmeetril kui on tavakõrgusega kodu."
"Meil ei ole tavakõrgusega, kõrgem on."
"Hmnjaa, mitu ruutmeetrit te korter on?"
"76 vist."
"Siis läheks teil kahte umistajat vaja, üks nt kööki ja üks siia vannitoa juurde. Köögis on umistaja eriti kasulik, vaadake, see siin on see suitsu- ja köögifilter. See on väga tõhus, me ükskord kogunesime spetsiaalselt kööki, sulgesime uksed ja aknad ning panime kambakesi suitsud ette. Veidi aja tuli kuues sõber ja küsis: "Hei, te pidite ju suitsu tegema, ei alustanudki või? Õhk ju täiesti puhas ja värske nagu beebi pepu". Me vastasime: "Me üritame küll, aga näe, masin tõmbab kõik suitsu kiiremini sisse kui me toota jaksame." "Njaa, " ütles sõber, "eks ma siis pea teile kuuendaks tulema, kuigi ma kunagi suitsu teinud pole." Väärt sõber oli, aga ega masinat ikka võida."
"Kui tihti neid filtreid vahetama peaks?" uuris Zemmeliine.
"Mitte eriti. UV lamp näiteks peab tervelt poolteist aastat vastu. Aga see sõltub kõik sellest, kui usinad koristajad te olete. Kasutamine on tegelikult väga lihtne, umistajal on suur ja selge LCD-ekraan, millele ilmub naerunägu, kui te korteri õhk lõpuks puhas on. Ja kui filtreid vahetada vaja, siis näete, selline kurb nägu. Siis peate umistajat rõõmustama, tsk-tsk-tsk. Lõhnapaketid peavad samuti mitu kuud vastu. Need on tegelikult väga universaalsed, neid saab mitut moodi kasutada. Mul on üks vetsus, kui ma ukse lahti teen – vuush! – õhuliikumine paneb aroomi kohe levima. Siis saan rahulikult nii ilge pasa maha panna kui iganes tahan. Välja tulles liigutab ukse avamine jälle õhku potsiku kohal ja kõik ongi värsket aroomi täis."
"Aga kas te siis söefiltrit ei hoiagi seal? Seda, mis pidi halvad lõhnad eemaldama?" küsis Zemmeliine.
"Aga kas te siis vett peale ei tõmbagi?" küsis Zemmeliine.
"Viimaste uuringute kohaselt lõhnade kohta, mis ühe kodu koduseks ja meeldivaks teevad, oli kolmandal kohal peer."
"K-kuidas palun?" küsis Zemmeliine.
"Vaatame parem veel mõnda videot," vastas Umistaja.
"Parem mitte," arvasid Zemmeliined.
"Aga ma räägin siis parem anekdoodi. Väike poiss jooksis isa juurde ja kurtis: "Issi, issi, emal käis täna umistaja külas, kas ta on nüüd umbes?" "Ei tea," vastas isa, "aga vähemalt õhk on puhas."
Seni voodi all umina eest varjul olnud kass julges lõpuks nina välja pista, uudishimulikult kõndis ta umistaja juurde ja nühkis end prooviks selle vastu. Ekraanile ilmus nutunägu ja umistaja kiunus haledalt.
"Oi, teil on kiisu," rõõmustas Umistaja, "mulle kiisud meeldivad, igasugused kiisud, suured kiisud, väiksed kiisud, karvased kiisud, karvata kiisud, tsk-tsk-tsk... Ainult nendega on kogu aeg üks häda – nad ajavad kõik kohad karvu täis. Koledal kombel karvu täis. Teil on kindlasti kolme umistajat vaja."
"Me ei usu, et me mõne ostaks, nad on ikka hirmus kallid," tunnistasid Zemmeliined.
"Kas teid ümber veenda ei anna," uuris Umistaja, "võimalik, et ma saaks teile mõningase soodustuse välja manada."
"Ei, tänan, aga pole vaja vaeva näha."
"Tasuta elektrivoolik, kui tellite Lux 1 Royal õhupuhastussüsteemi?" pakkus Umistaja.
"Tänan, ei."
"Aga Axel Wenner-Gren on öelnud: "Igast kodust peab saama Lux'i kodu."," oli Umistaja õnnetu.
Zemmeliined raputasid päid.
"Umistaja ei võta üldse voolu, vähem kui keskmine hõõglamp," üritas Umistaja veel, ent Zemmeliined olid kõigutamatud.
"Ma pakin siis oma asjad kokku," ohkas Umistaja, "üks väike formaalsus on ainult jäänud. Mul on teilt mõlemalt vaja 10 telefoninumbrit või aadressi, kellele te mind soovitaksite."
"Päriselt või? 10 telefoninumbrit? Mõlemad?"
"Jah, see oleks nagu väike tasu vaeva eest, mis ma siin nägin, muidugi võite te, tsk-tsk-tsk, selle ka muul viisil kompenseerida."
"Kelle number panna, kellele tahaks käkki keerata?" arutas Zemmeliine.
"Kas te tõesti arvate, et see on käki keeramine," tõstis asju pakkiv Umistaja pea.
"Ei ole ju," lisas ta solvunult, "igast kodust peab saama..."
Umistaja ei suutnud jätkata ja nohises õnnetult.
"Oi vabandust," ütles Zemmeliine häbenedes.
"Võib, ma helistan oma emale ja küsin, kas ma võin ta numbri teile anda?"
"Ärge seda küll tehke!" ehmus Umistaja. "Teil ei ole väljaõpet, üheksal juhul kümnest saate eitava vastuse. Ma helistan parem ikka ise või lähen kohale. Keegi ei pääse mu käest, kui ma kohale lähen."
Aga Zemmeliine oli juba numbri valinud.
"Hei emps, võib, ma annan Umistajale su numbri?" päris ta.
"Issand, ei!" kostis telefonist.
"No nägite nüüd!" ahastas Umistaja.
Nukralt sirutas ta oma lauavirna järele ning asus murest murtuna ukse suunas lontsima.
"Vabandage, vabandage!" kilkasid Zemmeliined. "Te unustasite oma umistaja maha!"
"Olete te kindlad, et te seda ei taha," pomises Umistaja.
"Ei. Võib-olla siis, kui tasuta saaks."
"Kas te tõesti oma tervisest üldse ei hooli?" küsis Umistaja õudusega hääles.
"Nii palju küll mitte," ütlesid Zemmeliined.
"Olgu siis peale," ohkas Umistaja ning asus kirstu kokku monteerima. Seda saatis närviline itsitamine.
"Kiisu ka veel, kiisu ka, tsk-tsk-tsk."

Parem siil peas kui pool muna

"Mm, näe, vaata," voltis Zem ajalehe kokku ja toksis näpuga pealkirja, "nüüd tahavad nad inimestele kiibid ajju panna."
"Milleks?"
"Ma ei tea, mingi meditsiinivärk," arvas Zem, "ju siis elad kauem või nii."
Zem kehitas õlgu.
"No ei tea, ei usu seda hästi, aju on nagu...keeruline värk või midagi sellist. Mu arvuti jookseb kord nädalas kokku, õppigu enne neid tegema."
"Just. Ja kuradi tulised on ka."
"Nad tahavad nagunii, et me nende aktsiaid ostaks või midagi sellist."
Krõmps.
"No see oleks küll loll tegu. Zemi tead? Selle Zemi sõber, kes eelmisel nädalal end koos Zemiga sodiks jõi ja trepist alla kukkus?"
"A see, see on hull tüüp ju. Ma ei teagi teist nii hullu tüüpi."
"Ta ostis aktsiaid. Mitte persetki ei saanud. Järgmisel päeval olid mingi kümme korda vähem väärt ja siis veel või midagi sellist."
"Öeldakse ju, et ära osta siili kotis."
"Eiei, ära osta põrsast kotis."
Krõmps.
"Ega kõik ole veel põrsas, mis röhib."
"No just. Sellepärast öeldaksegi, et ära osta põrsast kotis."
"Ei. Sa ei osta põrsast kotis, sa ostad midagi muud, näiteks siili."
"Vanasõna käib põrsa kohta ju," ärritus Zem, "sa ostad põrsa, aga kuna sa kotti ei vaata, saad selle asemel midagi muud."
"Mhmh. Aga sa ei osta põrsast ju, sa ostsid siili. Põrsast ei ole kotis."
"No just. Ei, kurat."
Krõmps.
"Mida sa üritad? Tahad lihtsalt vaielda või?"
"Ei, ma lihtsalt ütlesin, kuidas on või nii."
"Vaidled ju! Mis see siis on kui mitte vaidlemine?"
"Mis ma suga ikka vaidlen"
"No just. Sa ei võidaks."
"Ei, ma tapaks su ära."
Krõmps.
"Haa-haa, hea nali."
"Kellele nali, kellele hea mõte.“
Zem põrnitses teist pahuralt.
"Kuule, aitab, see pole üldse naljakas,“ pomises ta lõpuks.
"No just.“
"Mida sa sest porgandist pured kogu aeg?"
"Porgand teeb silmanägemise selgeks"
"Mida sa näed siis?"
"Tulevikku"
"Ja mida sa seal tulevikus näed?"
Zem hammustas järgmise jupi porgandist.

Nüüdsest ainult suurte tähtedega

Peale väikest mõtisklemist jõudsin järeldusele, et Bono blogil on ikka eriti kikk-äss nimi - "kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi". Aga ma usun, et suudan selle üle lüüa. Unustage töised päevad, pisiasjad ja JUMAL. Kohe kui viitsin, teen vastava muudatuse ja panen uueks....tadadaaa ja trummipõrin..."hedonism, relativism, skeptitsism, egoism, pragmatism, karjerism; piirideta vabadus, elunautlemine, püsiväärtuste eitamine, kahtlemine usalduses, kõige ümberhindamine materiaalseks kasuks"
Edaspidi palun mu nime kirjutada vaid suurtähtedega.
Lugupidamisega teie
LEMBIT PIHKUR-ÕIGEMEEL, luuletaja.

Zem, kes siis veel

Mis oli selle nädalavahetuse parim lugemisvara? Vonneguti "Kullisilm"? Näkää. Vallaleht. Septembrikuu Toila valla lehes oli kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele antud võimalus tutvustada oma valimisplatvormi ja kandidaate. Ma tahaks tõesti teada, milline oli protsess, mille käigus Keskerakond leidis, et just Zem on kõige osavam kirjamees, kellele usaldatakse leheruumi täitmine olulise infoga. Kas tulemus on just nii täiuslik, et kindlustab võidu valimistel Keskerakonnale? Või on nad kindlad, et võidavad niikuinii? Las see jääb selle vaesekese nuputada, kes mu blogi lugema juhtub, sest ma kopeerin kõnealuse teksti siia. Tegemist pole valimispropagandaga, vaadakem seda pigem kui tõelist pärlit eesti kirjakunstis. Tekst on peaaegu et muutmata kujul, asjaosaliste kaitsmiseks on muudetud vaid Keskerakonna nimekirjas kandideerijate nimed. Nautige.

Toila valla volikogu valimistel on Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas üles seatud 17 vallakodaniku nimed. Nende erinevate võimetega inimeste vanus kõigub 18-60 eluaastani välja. Nende seas on vanglaametnikke, sadamadokkereid, profisportlasi, ärinaisi ja -mehi, kui ka töötuid. Mina, Zem, olen üks süüdlasi, miks see nimekiri kokku sai. Püüan neid teile tutvustada ja selgitada ka valimisprogrammi. Seda juba läbi nende pilgu.
Miks just Keskerakonna nime all valimistele? Ei saa salata, käisid meil külas Toomas Varek ja Tiit Kuusmik. Tegid välja. Igati toredad mehed. Kui läheks ajaloos kaks aastakümmet tagasi, siis neil ärevatel päevadel oli paljudel seljas sinine kodukaitse särk. Ühel teatud päeval oli riigi kodukaitse ülem Andrus Öövel hädas vastasleeriga Narva-Jõesuu teeristis. Kunagine aerutamismeister palus abi. Hiiglase Ahto Paavo leidsin Voka spordiangaarist. Peagi olime võitluspaigas ja vastaste komandörile sai lubatud: “Homme meie tööle ei lähe, vaid siia tuleb 3 bussitäit töömehi, labidatega!”. Pool aastat hiljem mõisteti OMON-i komandörile Belovile 2 aastat tingimisi, Zemile pakuti rivistusel ordenit. Sellest ajast olen erakonna liige. Enamus valimisnimekirjast seda ei ole, aga ühine arvamus on – Edgar Savisaarel on ajada Tallinnas-riigis omad asjad, meie piirdume Toila vallaga.
Toila valla hüüdlause on teatavasti “Aasta ringi avatud!” Kodu- ja ühtsustunnet see just ei ole soodustanud. Alanud sajandi vallavalitsejad on olnud toimekad, silmale head vaadata ja üdini ausad. Eesti TV näitab kahte riigitelevisiooni programmi. Näha sai taluperemeest 4 miljonit krooni maksvat kombaini, mis andis tööd ühele inimesele ja tootis kahjumit. Võla maksis kinni Euroopa. Meie niisuguseid masinaid ei vaja. Igati toetame pensionäre. Soovime, et nad hoiaksid valitsejad pidevalt hõõgtulel. Meie silitame vanurite päid. 1989. a. sai isikliku Žiguliga käidud raskel triatlonivõistlusel Euroopas. Sõime konserve. 2009.a. sama lugu, ainult tütardele riputati Itaalias kaela Euroopa meistri medalid. 2-liitrine Coca-Cola maksis bensiinitanklas 120 krooni. Jälle konservid. Sinna Euroopasse meil asja ei ole. Niipalju valimisprogrammist!
Asjaajamiseks oma vallas on nimekirja liidriks 25. aastane profisportlane Zem. Zem ei ole eeskujuks mitte ainult oma kahele vennale-õele. Peale spordi oskab ta kätega teha mitmeid töid. Tartu Rock, Kalev Cramo – need on meile kättesaamatud korvpallisatsid. Vennad Selderid, Kärbod, õed Schmidtid – ja ongi koos Elioni rattamaratonide sarja võitjavõistkond. Eesti meistrivõistlused on Vokas peetud, meistrisärgid on mõlemal sool võidetud. Miks ei ole kastetud “jagajate” poolt seda taime, mis vilja kannab?
Teeneline mees Arno Mitt andis valla arengule palju. Ühissauna laval õpetas ta noori-vanu, et vihtlemist tuleb alustada varvastest. Rahuliku loomu on pärinud ka poeg Zem. Projektikirjutajate ajastul surutakse niisugused kõrvale. Spordiangaare lüüakse üles enda näitamiseks. Tuulikud Päite külla, sellele on Zem vastu. “Volikogu liikmetele anti “nuts” pihku ja kohe on kõrvad lontis. Nii need poolthääletamised tulevad!”
Zemmeliine on oma 18 aastaga nimekirja noorim, kuid kõige vapram. Euroopa meistrivõistlustel hüppas ta kõrge lainetusega Vahemerre ja peale 1500 m läbimist jäi ette ainult 28 meest 500 startinust. Juuniori iga lõppes Zemmeliinele kahe MM-i hõbemedali ja kahe Euroopa meistritiitliga. Läbi on Toila Gümnaasium. Käsil treenerikutse omandamine, kaugõpe majandusalal kõrgkoolis. Noorte sportlase treenimise võtaks ta vallas kohe käsile.
Kümmekond aastat tagasi oli Toila bensiinitankla see koht, kus kerkisid esile uued ideed ja “ajud”. Ei häbene seda praegused tippjuhid Jaak Pruunes ega Rein Merirand. Praeguse valla ehitusjuhi koht on siiski ohus.
Zem ütleb otse: “See on sigadus, et vene külas (Karu väravad) on üks pirakas sinine maja ja need palkmajad ei sobi kuidagi!”
Sealsamas, Lõokese tänaval, elan ehtvenelane Zemmeliine. Endine Eesti mitmekordne meister-rekordiomanik staadionijooksus. Kasvatab poega ja viib peale tööd Ahtme kergejõustikuhalli teisigi Toila valla õpilasi. 44. aastane daam soovib, et kergejõustik oleks koolis taas au sees. Ärinaisena, kes maksab riigi eelarvesse makse, on tal toimuvast oma arvamus. “Promenaad, kübarad – tore. Ja see kõik kokku maksab üle poole miljoni krooni! Milleks siis veel 150 krooni maksev pilet? Elada tuleb tagasihoidlikult. Ettevõtjad ei teeni selleks raha, et seda maha laristada. Meie külast ei käinud üritusel keegi, pilet oli kallis.”
Mõisaküla on 1000 elanikuga linn. Hiljuti võttis Kohtla-Järve linna ja Toila ühendatud võistkond vastu Räpina kotkad. Selles Lõuna-Eesti väikelinnakeses on veidi rohkem elanikke kui Mõisakülas.
Zem on see noor mees, kes tegijana soovib ühtset Toila valla võistkonda, kellel sobiks kärpida Räpina kotkaste tiibu.
Loomulikult ei ole nimekirjas ainult spordiga seotud inimesed.
Zem sõidutab pikki päevi bussiga turiste, Zem on ettevõtja. Pasteet, kala, liha Narvast Rakvereni. Hiidlase hüüdnime all kalaäriga alustanud Luup jõuab oma toodanguga igasse talusse. Võim ja sellega kaasnev on ahvatlev. Et oleks “rootsi kardinate” taga loota mõndagi leebemat pilku tuttavalt, selleks on kõrgema haridusega vanglaametnik Zemmeliine. Maksumaksjaid ei ole Eesti riigis momendil palju. Zem seda on. Tema paneb Inglismaal kokku lennukimootoreid.
Muidugi ootaks muutusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Ei vastuta vallavanem selle eest, kas alevi poes on liha ja piima nagu kolhoosiajal. Mis on Toila valla jaoks kultuur? Kas see, kui viimasel laulu (või tantsupeol) tõmbasid hästisöönud pankurid ja kolonelid pähe osalise mütsi? Kaevurite päev Toila laululaval oli võimas. Õhtuhämaruses tormab Anne Vesti laulu ajal mäerinnakust üles sadu kaevuriprouasid. Prügikaste tühjendavad hallipäised sinikuued (Toila kapelli mitme aasta tagune riietus). Kas see on Toila kultuur? Spordiga on asi lihtsam. Toila valla Viru SK presidendina olen täitnud oma kohust ja reageerinud ametlike kirjadega. Mis on sisu? Vallavalitsuselt on palutud Illuka valla ressursirikastest laantest üles otsida 25 000 krooni Toila valla Viru SK suusatüdrukute raha. On päritud aru, miks makstakse Robert Peetsile kopsakat treeneripalka, kuigi ta ei treeni ühtegi valla last. Seda 2 aastat järjest ja raha läheb jälle Illuka valda. Vastust ei tule, väheneb aga Viru SK eelarve, mis oli 2009.a. 25 000 krooni. Teatavasti on Voka spordihalli aastaeelarve ligi 2 miljonit, millest palkadeks üle miljoni. Sisse toob asutus aastas pool miljonit. Sportlasi kombinaat ei tooda, sest maakonna tasemel esinevad need samad muruniitjad-koristajad, kes saavad palka. Asutuse juht Toomas Nõmmiste ei hakka ligi 20 000 kroonise palga eest isegi mängima Toila valla eest!
Mis edasi? Viru SK 2008.a. arenguplaanis oleme pakkunud Voka Spordisaal lahti võtta või kinkida puuärimehele Toomas Kruudile. Siis saavad elanikud alati kuivi puid. Asi on tõsine, sest Jõhvis kerkis projektivorpijate poolt uus kaunitar – spordihall. Või mahuvad kultuuri ja sporditegijad koos Voka raamatukoguga ühiselt Voka halli ära.
Ideid jätkub, et kulutusi koomale tõmmata. See on meie laste ja lastelaste huvides. Nemad on meil Toila vallas kõik võimekad ja andekad. Kui te valite inimese meie nimekirjast, saab vähemalt spordivaldkonnas asi korda.

Lugupidamisega
Zem, talitriatloni valitsev maailmameister 55-56 a. sen vanuseklassis



Pildil: kokkuhoiupoliitikat rakendatakse juba enne valimisvõite, enne suuremate objektideni jõudmist harjutatakse vähemolulistega, halduskulude vähendamiseks on algosakesteks võetud Voka bussipeatus

Varsti olen ma juba internetsist eemaldatud

Leidsin oh-puust postituse, mis peaks aitama keskerakonna spämmlistist pääseda. Aarne kahtlustab, et programeerijal oleks lihtne kirjutada koodijupp, mis keskerakonna listi tühjaks teeb. Ma kahtlustan, et nii lihtne see ei ole. Nimelt teatas eemaldamiseks mõeldud leht, et ma olen JUBA meilinglistist eemaldatud, viidates ilmselt eelmistele katsetele spämmkirja lõpus oleva lingi abil end keskerakonna küünte vahelt välja rebida. Kirja lõpus olevate linkide peksmisest ei ole siiamaani kasu olnud. Hoiatatakse ju tihti, et spämmkirjades leiduvate eemaldamisvõimaluste kasutamine töötab vastupidiselt - nii annate kaagile teada, et te mailiaadress töötab, et olete päriselt olemas. Peale http://www.keskerakond.ee/unsubscribe kasutamist ei imestaks ma, kui neil on nüüd mu IP-aadress ja teenusepakkuja nimi ning ühel hetkel kobistavad ukse taga näkapikud, kes mu ümber programmeerivad või, peale konsultatsiooni Suedebangiga, internetsist eemaldavad. Variant 2 oleks masendav. Variant 1...
Hiired: "Me programmeerime su mitte vahet tegema."

Aga äkki paneks samba asemel pommi?

Link http://www.keskerakond.ee/unsubscribe/?email=blaah@bla.ah lihtsalt ei toimi. Kliki end või segaseks. Ja selleteemalisi blogiposte on päris mitu. Keskerakond on spämmija ja järelikult saast, sellest sõltumata, kes ja millist sammast vääriks.

Postitusi on tegelikult kaks

Parim pank Eestis

"Mõjukas rahvusvaheline ajakiri Global Finance valis Swedbanki parimaks pangaks nii Eestis kui Leedus," kuulutab Swedbank oma avalehel. Id-kaardiga sisselogimiskatsel saan vastuseks "Kasutaja on blokeeritud! Olete viis korda eksinud paroolide sisestamisel. Teie turvalisuse kaitseks blokeeriti ligipääs internetipangale."
Noh, kui nad tõesti parimad oleks, blokeeriks nad ligipääsu kogu internetile.

Mida ma eelmisel korral ütlesin, kui Firefoxi ja idukaardi kooslus sihile ei viinud ning IE-d kasutades hädaldas brauser turvavaba ühenduse üle ja väitis, et PIN2 saadetakse tavatekstina? "Vitunäod?". Jah, ma jään selle juurde.

Tõenäoliselt oli nende veebitreialite eelmine töö www.central-uk.com/central-uk/form.htm

Piinlik? Höö-höö. Höö.

Paus, 15 minutit. Või veidi enam.

Kuigi ma pole juba pika aja jooksul ühtegi potsu teinud, võin nüüd hoiatada, et tuleb teadmata pikkusega periood, mil ma kohe kindlasti kübevikku midagi ei kriba. Põhjuseks siis mu lätitjuud, mille osad klahvid teadmata põhjusel väga kummaliselt käituma hakkasid ja seejärel igasugusest koostööst keeldusid. Praegu kasutan välist logitechi, mis on tore ja nunnu ja ultrax ja värgid. Zeppelinis pesitsev Delli poe teenindaja teeks nii lihtsa töö nagu klaviatuuri vahetus ära 5 nanosekundi jooksul (või kiiremini, kui enne lihased soojaks saab teha), aga kuna lätitjuudil on karantiid veel 2 aasta jagu, siis tuleb seda teed minna ja nii jäängi mõneks ajaks arvutivabaks. Täpsemalt ei oska öelda, sest kaks erinevat müüjat väljastasid üsna, aga absoluutselt mitte kokkulangevat juttu.
Teenindaja 1 soovitas arvuti poodi tuua pühapäeval, siis sõidaks see esmaspäeval juba Tallinna, ca nädalaga tagasi ja arvutt ei peaks isegi kuupmeetrises kastis olema. Neid on neil endal (lätitjuudi originaalkast on kuupmeetrine, päriselt ka). Teenindaja 2 väite järgi juhtuks see teisipäeval või kolmapäeval või millalgi ja lätitjuud peaks kindlasti olema kastis, ilma ei saa vastu võtta, sest läpakad kipuvad transpordi käigus katki minema. Terve Tallinn-Tartu maantee on palistatud lätitjuudidest irdunud magneesiumsulami ribadega. Kui nii siis nii, eks ma siis vantsi poodi koos kastiga. Kuupmeetrisega.
Ja kahe nädala pärast tagasi, sest umbes 2 nädalaga soovitas Teenindaja 2 arvestada, et pettumusi ei oleks. Kui ma algse nädala korrutasin pettumusfaktor=2, siis nüüd oleks tulemuseks umbes*2+2nädalat*2=?, mis hakkaks tiksuma teisipäeval või kolmapäeval või millalgi? Nummi, igatahes.
Mulle on mulje jäänud, et televuunide sattumisel karantii musta auku antakse ajutiseks kasutamiseks asendusvuun, mis küll tavaliselt on müstilist elu elanud ja seega pehmelt öeldes juust (või pehme ja müstiline juust). Huvitav, kas remondiaja venimisel üle "mõistliku aja" õnnestuks välja rääkida asendusarvuti? Dellil on ju Dell Outlet, mille kaudu üritatakse levitada refurbished isendeid. Käraks küll, peaasi, et töötab.
Või siis ehk Dell Latitude L2100, mida vabakutseline ajakirjanik Meelis Piller oma üdini kompetentses artiklis kooliõpilastele soovitab? Oleks üsna huvitav teada saada, mis põhjustab "tavapäraste netbookidega" võrreldes enam kui kahekordse hinna (võrreldavas konfiguratsioonis üle 14000 krooni). Ei saa ju ometi asi olla selles, et värviks saab valida School Bus Yellow...

Beebilõug-test

1. Kas sa kisud vahel endal luti suust, et oleks põhjust karjuma hakata?
2. Kas sa kuulud mõne koguduse juhatusse?

Kui oleksid pidanud mõlemale küsimusele jaatavalt vastama, lõpeta kohe testide tegemine ja rohi oma porgandipeenar puhtaks.

Seebikategelaste töised päevad

Amanda ajab Ethani autoga alla. Kelli lubab laiba ära koristada. Ethan teatab, et on puhkuse ära teeninud.

Rööbaspuud võrkkiige asemel - pole hullu

"Noh, see suur et...palk võiks tõusta...veidi," pomises Zem.
"Olgu, mõistlik. Teeme ära, tõstame lati kõrgemale," vastas Zem.
"Oi, tänan, tore," rõõmustas Zem ja tõttas tööle tagasi.
Alles siis, kui ta pidi saagimiseks end kikivarvule upitama, hakkas ta kahtlustama, et kusagil oli midagi üsna valesti läinud.

"Ma sooviks korraliku ruuterit, aga odavamapoolset," ütles Ariel.
"Aga palun," ulatas müüja karbi.
"Tänan," pomises Ariel, maksis ära, haigutas ja astus aknast välja.
Veerand tundi hiljem, kui aju tegi hädise, ent üldjoontes vist siiski õnnestunud katse uuesti tööle hakata, hakkas Ariel mõtlema ruuteri ja wifi-ruuteri erinevuste üle.
"Wifi-ruuter - wifi on. Ruuter - wifit pole. Saast."
Pood oli selleks ajaks muidugi suletud.

Veidi hiljem Euronicsis üritas Ariel kaarti tagurpidi lugejasse toppida ja oli üleni imestunud, kui see soovitud tulemuseni ei viinud.

Veel veidi hiljem hakkas ladinal sadama. Ariel ostis pikendusjuhtme.

Hoidku (null) meid elektrilammaste eest

Mu esialgne katse selle pealkirja külge plogipots kirjutada uppus laiskuse, ajapuuduse ja tont teab mille sisse. Algselt oli ka pealkirja tähendus veidi teine (Milline? Jällegi – tont teab. Tont ei anna kätte. (#dev/tont: If it smells it's chemistry, if it crawls it's biology, if it doesn't work it's (null).))
Sellest on juba mõni aeg möödas (aga kõik järgnevad päevad on võrdselt huvitavad olnud) kui K-lef helistas ja kurtis, et ta ei näe koomuskeid. Ei näe ja kõik, tõenäoliselt Adblocki süü. Edasine vestlus kulges umbes nii:
A: "Kas sa oled ise mingeid reegleid või filtreid lisanud?"
K: "Ikka, aga nii kui ühe kliki tegin – läinud!"
A: "Võimas klikk siis. Aga... tee paremklõps Adblocki ikoonil ja vali siis Preferences ja sealt My Rules vms. Ma peast ei mäleta, aga midagi sellist. Ja kustuta kurja juur ära."
K: "Oota, kohe..."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Eee...mis? Kui usin sa oled olnud?!"
K: "Osa on punased ja neil rist küljes, aga siis on mustad ja mummudega. Mida ma nendega teen, neid ei saa kustutada ju?"
A: "Sa oled mingis vales kohas ju?"
K: "Blockable items on current page."
A: "Ah, ei, ma ütlesin ju, et ava oma filtrite nimekiri."
K: "Siin ei ole ju seda!"
A: "Paremklõps Adblockil, preferences, sealt su käsitsi lisatud filtrid. Otsi see, mille viimati lisasid ja võta maha."
K: "Sa ajad midagi segamini, blockable items avaneb."
A: "Noh, niimoodi telefoni teel ja mälu järgi on veidi raske...ot. Paremklõps!"
K: "Aa. Ok. Edasi?"
A: "My Rules või My Filters vms."
K: "Siin on sadu ridu ju!"
A: "Mida täpselt sa teinud oled?!"
K: "Klikkisin mingil kirjal Block ja koomuskid kadusid ära. Pealehel ei ole, peale klikkides ei ole, kusagil ei ole."
A: "Oeh. Proovi leida midagi Postimehega seotut ja tühistada."
K: "Kas mustade või roheliste hulgast? Postimeest ei ole, mingid pointrollid ja pricegrabberid ja..."
A: "Sa oled praegu mingis filtrinduses, mis mujalt tuleb, mitte su käsitsi tehtud osas?"
K: "Easylist USA"
A: "Sa pead nende hulgast vaatama, mis sa ise lisanud oled."
K: "Ei, sealt ma kustutasin ammu juba kõik ära."
Selle koha pealt on mõistlik lõpetada, sest ega mingit selgust loota polnud, vähemalt mitte telefoni teel. Lubasin millalgi kohale minna ja tuletõrjet mängida (koomuskid ikkagi, see pole tühiasi), ise mõtisklesin teemal "Pensionärid ja arvutiõpetus." Tundus kuidagi roosilisem see pilt, vanaemake kuvari ees pangaülekannet tegemas, endal näos hirm "Äkki ma teen midagi katki" vs pauerjuuser ja "Ma kasutasin arvutit juba enne seda kui sa kõndima õppisid." Või siis: "Ei, ma ei loe teateid, mis ekraanile ilmuvad, nagunii tuleb OK vajutada" ja "Ma ei tea, kust kõik need pluginad mu brauseri külge tekkisid."
Noh, võib-olla on see veidi ebakena K-lefi pihta, aga kohale jõudes selgus, et Postimehe lehel pole üldse pilte, koomuskitest rääkimata. Adblocki maha keeramine taastas reklaamid, pilte mitte. Pilte ja koomuskeid sai lõpuks näha peale Firefoxi reinstallimist. Nagu hiljem selgus, päris korras pole ikkagi, telefoni kaotanud K-lef nägi oma leiubürookuulutust peale selle lisamist, ent ainukeseks korraks see jäigi. Jei, Firefox, ma armastan sind ka? Firefox, mille mäluprobleemid suudavad süüa 30 MB/s kuni sa kiljatuse saatel vee peale tõmbad? Firefox, mis koos oma sõbra Thunderbirdiga kasutab 1.6 GB mälu ja sellega vaese kontoriarvuti kooma tõmbab, sest Windowsi arust on see just õige piir, kus iga hiireliigutuse peale kõvaketta ragistamisega tuleb tegelema hakata. Ja siis plahvatab su Openoffice ja peale 20ndat recoveryt lubab, et enam ei plahvata, ent jätab mainimata, et nüüdsest ei salvesta ta su Väga Olulisse Dokumenti ühtegi lisandunud tähemärki, ükskõik kui anaalne sa ka Ctrl-S klõbistades ei ole, ning peale paari tundi tööd faili sulgedes...on kõik tagasi seal kus enne.
Selle peale on paras närvide rahustamiseks õele mp3-mängijat otsima hakata. Väike ostutuur on ju alati lõõgastav, ja veel see rõõm uutest vidinatest, mida näppida saab kuni õigele omanikule üle annad. Sõber Philips on väike ja armas (või suur, 8 GB pole just kurta), aga kui klapid kõrva surusin, kostis sealt "Bäk-bäk-häk-häk-fak-fak." Järgmisel päeval poodi tagasi? Garantii teemal müüjatega jagelemine polnud eriti meelepärane, seepärast otsustasin proovida, kas firmware'i uuendamine aitab hakkimisest lahti saada.
"No updates available at this point of time" ütleb Philips Media Manager. Peale väikest mõttepausi jõudsin Philipsi veebilehele, tõmbasin sealt uuema Media Manageri, installisin selle, tegin arvutile restardi, sest tegemist oli kolossaalse süsteemimuudatusega ja proovisin uuesti. Great success, uuendatud firmware olemas ja paigaldatud. Igaks juhuks veel üle kontrollida...höh, kui kella kõrval olevalt ikoonilt "Check for updates" valida, ei saa Mental Manager aru, et pleier on ühendatud ja ütleb "No." Tuleb ikka MM-i menüüst uuendust kontrollida. Tasapisi hakkab Philips ikka väga meeldima...Korras, värskeim. Kas mängides hakib? Ei. Kas mängib? Ei. Arvuti külge ühendades näen, et kaasatulnud tasuta muusikafailid on täiesti olemas. Mängija ütleb: "No songs found." Mängija kaustavaadet kasutades selgub, et "Music", "Pictures", "Playlists" asemel on mängija arust temas "Pictures", "Pictures" ja "Pictures". Tühjad, otseloomalikult. Pressin niisama, oma rõõmuks mängija reset-nuppu. Õnneks ei mõju see kuidagi. Samuti ei mõju ühelgi halval viisil ka "Repair your in the unlikely case of failure" Media Manageris. Lõpuks valisin mängija menüüst "Restore factory settings", mille tulemuseks on täiesti tühi pleier, mille peale suvaliste muusikafailidega proovimist lõpuks töötavaks tunnistada võin. Ja ei pidanudki kohe esimesel päeval garantiisse minema! Suurepärane, rõõmus ja roosa jne jne.
Kuni ma otsustan, et tüütud on need erinevate meediamängijatega kaasa tuleva tarkvara poolt lisatud valikud autoplay-aknas, mis avaneb kui plaat sisestada või usb-seadme ühendamisel. Tarkvara ju ammu arvutist eemaldatud ja puha. Võimalikud tulemused registris kolamisel – üleliigne valik on hiina keeles (sest selles ongi XP progetud, mitte mõnes C-s või Visual Basicus nagu mõned asjatundmatud arvata võiks) või siis – autoplay-aken on müstiliselt täitsa tühi (K-lefi 64-bitises XP-s on samasugune nunnult mõttetu lagedus, ainult et ilma kasutaja abita). Probleem pisipehmetele teada, juba aastal 2003 on autoplay parandamiseks tarkvarajupike välja lastud, mis...ei tööta. System restore abiks. Ohe. Aga õnneks tuli Openoffice v3.1 välja, enne selle paigaldamist jõuab eelmine versioon veel viimasel hetkel kokku joosta ja...
Ah et kus siin elektrilambad on? Ma palvetan kõikide (null) poole, keda ette kujutada suudan, et neid veel niipea ei tuleks.

Manga manga. Vutt vutt.

Ariel tõmbas kaardi lugejast välja, avas koti ja tahtis asuda asju sisse toppima, ent...
Teadlikult riiulitelt nopitud asjade vahel seisis veepudel, tundmatu olemisega.
"Manga lita fruit?" imestas Ariel. "Wtf?! Lita vutt vutt?"
"Miks ma küll selle võtsin. Hea lahe koogi kõrvale juua?"
Kooki ei paistnud kusagilt ja Ariel hingas kergendatult. Või siis peaaegu. Mida teha üleliigse pudeliga? Lisati see ta arvele, kuigi on järgmise ostja oma? Ta mõtles natuke ning üritas siis pudelit teise ostja kaupade juurde sokutada.
"See on teile," selgitas müüja, "kingitus."
"Aa. Ok," tegi Ariel häbelikult ja vudis minema.
Manga-manga. Vut-vut-vutt.
Kontorisse jõudes uuris ta Täiesti Tasuta Saadud Pudelit lähemalt.
"Mangali vitafruit citrona-laima negazets."
Koostis: vesi, suhkur, sidrunhape, blaah.
"Maitseb nagu fairy?" pakkus K.
"Ma ei tea. Pole fairyt maitsnud."
"Proovid?"
"Ee...oota."

"Libe on, raisk," hädaldas Eedeni 1.52 m pikk turvamees ja tegi uue katse raadiosaatjat haarata. See vintskles käes ja hakkas vastu.
"Appi, appi, tundmatu lendav objekt!" karjus turvamees kui lõpuks saatja taltsutatud sai. Õhus hõljus vikerkaarevärvilisi mulle.
"Kihutab mööda saali ringi kui pöörane, kätte ei saa, libe on!"
"Mismis? Tundmatu misasi?" pragises kõlar.
"Ma ei tea," tunnistas turvamees abitult, "udukogu, vahujutt järel."
"Ära aja lolli juttu."
"No päriselt," pomises turvamees, "lõhnab nagu lill..."
Selle peale kostis saatjast ahhetamist ja kole lubadus müügisaali olukorraga tutvuma tulla.
"No näete nüüd!" teatas väljakutse teinu võidurõõmsalt. "Mitte midagi ei näe!"
Kari 1.52 m turvamehi põrnitses üüratut vahukuhja, milles võis aimata paanikas klientide siplemist (ja aeg-ajalt kostis mürtsatusi ja oigeid ning miski tuiska vahutorte lae suunas paisates ringi, tehes "bll-l-l-l-lb!"), ning noogutas süngelt.
Olukord oli ilmselgelt üle nende peade.

Oih

Zem hõõrus silmi, niutsatas, näpistas end ja niutsatas uuesti. Kasu polnud midagi. Korter oli endiselt tühi. Täiesti tühi.
"Oioi," pinises Zem, "kuidas siis nii? Kuidas nii? Miks?"
Ta istus tötsti! põrandale ning põrnitses jalajälgi, mida oli palju.
"Appi? Politsei?" üritas Zem.
Suure ähmiga ei meenunud isegi ükski oluline number, nii toksis ta lihtsalt suvalise jada, mis juhuslikult osutus ta vanaema omaks, kes juhuslikult viibis parajasti tualetis ega võtnud toru.
Zem ohkas.
Kodu ei olnud enam. Kust leida uus?
Kellegi lähenevad sammud panid ta võpatama, aga see oli lihtsalt üks maja elanikest, kes ükskõikselt mõned korrused kõrgemale kõndis. Zem oli korteri välisukse enda järel sulgemata jätnud.
Aga kui ta nüüd ukse poole vaatas, jäi silma koridoris elektrikapi külge kleebitud valge paberileht, mis ebameeldivalt tuttav tundus. Võimalik, et see oli seal olnud juba enam kui kuu aega.
Zem tõusis, kõndis koridori ja luges teate uuesti läbi.

Lugupeetud kaaselanikud

Pühapäeval, 19. aprillil on meie maja juures konteiner mittevajalike esemete äraveoks. Palume sellega arvestada ja visata ära kõik mittevajalikud esemed. Tulevikus vajaminevad esemed palume ära märkida vastavalt korterile.

Juhatus

"Oih," ütles Zem. Tema ei olnud midagi märkinud.

Majanduspress 2

"See kassa ei tööta," teatas müüja kui Ariel tahtis kaupu letile laduma hakata.
"Ok," vastas Ariel ja vantsis alkoholileti suunas, ise imestades, miks ei võinud kassa suletuse kohta mingi silt väljas olla.
Tema selja taga tühjendasid teised ostjad oma korvid, maksid ja lahkusid.
"Mingid koomaketi naljad," mõtles Ariel, "sekundiga töölehakkavad kassad ja värgid..."
Alkoholileti juures seisev turvamees hoidis näol ükskõikset ilmet ja vaatas lakke.
Kui Ariel põuest rahakotti õngitsema asus, köhatas turvamees ja astus lähemale.
"Näidake oma rahakott ette," nõudis ta.
"Sooduskupongid!" taipas Ariel ja pani jooksu.

Majanduspress

Ariel jõudis oma ostukorviga kassani, siis püüdis ta tähelepanu suurte trükitähtedega roheline silt, mis teatas, et sooduskupongi esitamisel võib esineda probleeme. Ariel vaatas oma sooduskupongi, seejärel ogalist kurikat silitavat olevust, kes meenutas silmadega maja, ja kergitas küsivalt kulmu. Maja vangutas aeglaselt pead. Ariel ohkas ja libistas oma kupongi rahakotti tagasi.

Peaingel Arieli tervitus

Kallid töölised ja muud sipsikud, kes te olete toodud Maale, et siin usinalt ehitada ja asjatada. Kogunege nüüd kenasti parve ja oodake. Peagi tulevad sabalised ja söövad teid ära.

(majanduslangus ja värgid, aeg otsad kokku tõmmata)

Kogu jalgratta eest

"Ja siis tahan ma maasikaid," teatas posija.
"Maasikaid?"
"Jah, metsmaasikaid, muidu ma tööle ei hakka. Värskeid metsmaasikaid."
"Värskeid metsmaasikaid?" imestas Zem.
"Värskeid metsmaasikaid," kinnitas posija.
"Sügavkülmutatud maasikaid? Olgu."
"Värskeid metsmaasikaid."
"Värskeid metsmaasikaid? Mitte külmutatud?"
"Värskeid metsmaasikaid."
"Kust ma neid praegu saan? Sügavkülmast võetud ei sobi siis?"
"Kas sa oled natuke juhm või? Mitu korda ma pean veel ütlema, et värskeid metsmaasikaid?"
"Nojah, aga kust ma saan neid?" ahastas Zem.
"Metsast."
"Metsast?"
"Metsast."
"Aga...Isegi kui neid seal oleks, oleksid nad ka sügavkülmutatud ju?"
"Ma tahan värskeid metsmaasikaid," jäi posija endale kindlaks, "muidu ma ei tööta."
Hädasolijad ei saa palju valida ja pirtsutada, nii ohkaski Zem ning pomises: "Olgu."
"Ja reha," teatas posija.
"Reha?"
Zemil oli raskusi naeru tagasihoidmisega, aga posijal oli tõsi taga.
"Reha."
"Millist reha...nii konkreetsemalt...murureha?"
"Looreha."
"Oh heldeke," pomises Zem. Ta polnud päris kindel, mis täpselt looreha on, aga see ei kõlanud üldse hästi.
"Sellist, mis punase traktori järel käib," täpsustas posija.
"See on mingi katse, eksole," lootis Zem, "et kui ma selle läbin, olen vääriline käima teed, mis viib."
"Ei," katkestas posija teda, "ma tahan reha. Ja kuretopist."
"Varjatud kaamera? Kui see on varjatud kaamera, siis."
"Ja veekannu. Metallist, vilistavat."
"Oh."
"Ja mudelautot."
"Ma peaksin selle kõik vist kuhugi kirja panema?" uuris Zem.
"Pane kirja. Pannilabidas. Kadakast."
"Ee...milline see mudelauto olema peaks?"
"Kiirabi. Peeglitega."
"Aga kuidas see kõik."
"Kaks potsikut värvi, üks must, teine oranž. Välistöödeks sobilikku."
Hämmeldunud Zem kirjutas alistunult üles: "Värv, 1 must, 1 oranž, välistöödeks sobilik."
Oli päris suur tõenäosus, et tavaline arstiteadus (arstid, kes sulle lusikaid suhu topivad ning leiavad, et sind tuleks katki teha) oleks ikka parem mõte olnud. Ei olnud enam väga usutav, et sellest asjast enam head nahka saaks.
"Ma tahan lokitange ja mutrivõtit," jätkas posija.
"Nr 23?" pakkus Zem huupi.
"Just."
"Ma parem..."
"Istu!" käskis posija. "Nüüd on hilja ära minna. Mis alustatud on, tuleb lõpule viia, muidu hirmsaid tagajärgi oodata. Eiei, ei taha sa neid, ei taha ma."
"Ja kooki."
"Kooki?" niutsatas Zem.
"Kooki," kinnitas posija.
"M-m-millist kooki?" küsis Zem hädiselt.
"M-m-m-mustika," vastas posija.
Mõnda aega jõllitasid nad teineteisele otsa, siis kostis vaikne praksatus millele järgnes veider krudin.
"Ma näen valgeid hiiri ja sinililli," sosistas posija põrandale.
Lahtisest uksest sisse sadav lumelörts sulas veeks, loik kohtus loiguga.

Mine p****, swedbank

Siin oleks pidanud olema sünnipäevapostitus...

...sest esimesest potsust Blogspotis on möödas 1 aasta ja nüüd oleks võinud rahulolevalt mugiseda ning nentida, et näe, polegi blogimist lõpetanud. Ja kuna eelmine keskkond Greatestjournal on nüüdseks lõplikult surnud, oleks ehk enne GJ kokkukukkumist sealt ära päästetud vanad potsud kuhugi kättesaadavasse kohta riputanud. Miks? On neid üldse vaja? Ehk võiksid nad olla kusagil kõvakettanurgas, kust ma neid ise ka üles ei leia? On neil mingi väärtus?
Peale väikest mõtlemist jõudsin järeldusele, et on küll. Ükski mu kirjutis ei vasta 100% tegelikkusele. Ja kui mõni aeg juba möödunud ja mälestused enam päris-päris selged pole (mul ei kulu selleks märkimisväärselt palju aega), siis teadlikult võltsitud blogisissekanne on see kõige toredam asi üldse. Ehk siis parafraseerides Adam Savage'i: "I reject my reality and substitute my own".
Aga...selle asemel, et korraliku postitust välja mõelda, närisin hoopis lauda. Aitäh, Swedbank, see on nii tore, et Id-kaardiga allkirjastamine toimib. Sama hästi kui SEB-il (kui aus olla, siis peaaegu sama hästi. St. absoluutselt mitte. Millal see pangevahetuskuu oligi?)
Lühikokkuvõte: 50 minutiga õnnestus üks tehing allkirjastada, siis sõitis katus ära ja pugesin bloggerisse. Senine veebilehitsejapõhine allkirjastamine jooksutas Firefoxi nii põhjalikult kokku, et see oli ikka põhjalikult kokku jooksutatud. Mida need mozilla-mehed mõtlevad, muudkui lasevad brauseriuuendusi välja ja muidugi swed-plugin ei tööta Ff 3.0.7-ga. Java abil allkirjastamine...njaa. Peale lõputuid kaardi sisestamisi/eemaldamisi, brauseri sulgemisi/taaskäivitamisi, panka sisselogimisi õnnestus lõpuks ekraanil näha seda kauaoodatud sisestuskasti, kuhu PIN2 peab kirjutama. Selle kõrval hõljus hoiatav kolmnurk hüüumärgiga, aga ühe tehingu sain siiski allkirjastatud. Katse ka teine teha uppus Java-erroritesse ja on veel tegemata. Tund tehingu peale? Iseenesestmõistetav.

Ja postituse lõpuks nö Päeva Lause Swedbank-ilt:

The page you are trying to view can not be shown because the authenticity of the received data could not be verified.

* Please contact the web site owners to inform them of this problem.

Päeva pilt aga tuleb Internet Explorerist ja näeb välja justtäpseltniinummi:

Ujulestadeta

"Böhähäää!" puhkes Zem äkki naerma.
"Nublu! Päästeamet! Öhhöhhööö. Öhöh."
Ta pöördus Zemi poole, toksis näpuga mingit artiklit ja jätkas irvitamist.
Ka sellest ei piisanud huvi äratamiseks, Zem ohkas ja otsustas, et peab ajalehes seisva ette lugema.
"Kujuta pilti," naeris ta, "Päästeamet korraldab koostöös kohalike päästeasutustega loomevõistluse, mille teemaks on..."
Kaugemale ta ei jõudnudki, sest kukkus kõõksudes kokku. Peale mõningast puhkamist suutis ta läbi raskuste siiski võistluse teema ja reeglid teatavaks teha.
"Tegime koos Nubluga. Ha-ha-haa, mis teema see on. Et nagu ma läheks kohale ja ütleks, et tere Päästeamet, siin on mu sõber Semu ja me koos nüüd teeme ja siis te päästate. Kui saate. Sittagi nad saaks. Idikad, ma ütlen, idikad. Ise kutsuvad kurja kaela."
Semu, nagu hüüdnime Nublu kandev pidurdamatu maniakk ja mõrtsukas seda hellitavalt kutsus, oli ilmselgelt illegaalse kaliibriga ühelasuline tulirelv, millest omanik oli välja tulistanud peaaegu kõike, teravaservalistest metallilaastudest igavese ilmkäraka saatel lõhkevate mikromürskudeni. Semu ja Päästeameti ühes lauses mainimine oleks pidanud igas terve mõistuse ja huumorimeelega inimeses kui mitte naerulagina, siis vähemalt turtsatuse välja meelitama.
Pealtnäha korraga vähemalt kümne vaimuhaiguse käes kannatav Vikat, kes ühesuguse innukusega suhtus nii hommikusse hammaste pesemisse kui korraga kümne inimese tapmisesse keset elava liiklusega tänavat, ei kergitanud kulmugi.
Zem leidis, et see oli kergelt solvav.
Zem leidis, et teine ei olnud terve mõistuse ja huumorimeelega inimene, ja nii ta Zemile ütleski.
Zem noogutas vastuseks.
"Kuule, aga ikkagi, mis sa arvad sellest, ah? Et kui ma läheksin ja ütleks, et siin ma nüüd olen. Oleks ju naljakas, ah? Kas ma auhinna saaks?"
"Muidugi saaksin ma auhinna," taipas Zem äkki ning langes uue naeruhoo ohvriks, "muidugi saaksin ma auhinna, mul on ju Semu, vähe ma ei saaks seda ha-haa auh..hinda, vähe ma ei saaks."
"Mul oli kunagi koer, kelle nimi oli Nublu," ütles Zem, "ma arvan."
Zem jõllitas teda imestunult ning plahvatas siis.
"Mine vittu, mees! Mine lihtsalt vittu!" röögatas ta.
"Mida vittu sa keksid, ah? On mul su möla vaja või? Kuradi ajusurmas negepeeder, tuled siin ülbama. Uss oled, uss! Ma kusen su peale! Kui see jama läbi on, oma käega lasen su ajud tänavale, oma käega. Ja kusen täis, vaat siis!"
Ta räuskas veel mõnda aega, ja keksis mööda tuba ringi, kuid Zem ei pööranud talle erilist tähelepanu, sättis end hoopis mugavamalt tugitooli ja sulges silmad.
Kui Zem taipas, et ta sõimule tähelepanu ei pöörata, otsis ta esimese hooga sobivat viskerelva, jäi siis aga ülaltunult jõllitama.
"Ei ole võimalik," pomises ta. "Magab?!"
Zem torkis teda näpuga ning veendus, et Zem tõepoolest magas, sügavalt ja häirimatult.
"Vaene loll värdjas," pomises Zem, kelle viha lahtus sama kiiresti kui tekkiski, "vaene loll värdjas."
Üllataval kombel oli tal korraks teisest veidi kahjugi.
"Kuidas kurat ta saab nii rahulikult magada?" imestas ta. "Ja mida mina senikaua teen?"
Lehelugemine oli selleks korraks põnevuse minetanud ning Zemi pilk rändas mööda korterit ringi, et uut tegevust leida.
Libistaks ehk mõne filmiplaadi mängijasse? Kahju vaid, et enne kui Zem lõpetada jõuaks, võinuks tulla kiirest ülesandest teatav telefonikõne. Ajad olid pingelised.
Zem nohises pahuralt ning vaatas siis rahulikult põõnava Zemi poole.
"Kui tema niikuinii magab, võin ju mina ka..."
Mida see mõni minut ikka muudaks.
Ta niheles ja niheles ega suutnud otsustada, kas üritada filmi vaadata või mitte, ja märkas siis, et Zemi suu liikus. Räägib unes või on midagi olulist öelda?
Kuulda ei olnud midagi ja ta kummardus lähemale.
"Jah, palun," sosistasid Zemi vaevu liikuvad huuled.
Zem mõtles natuke ja leidis, et see oli väga hea lause ühe magava lolli värdja poolt. Tõepoolest, mida see mõni minut ikka muudaks.
Ta hakkas end sirgu ajama, kuid Zem avas uuesti suu.
"Kas kook on juba ahjus?"

On käed ja jalad rattad

Öine Tartu oli vaikne ja inimtühi, vaid hanged ja laternad. Aeg-ajalt vuras mööda mõni üksik auto, neistki suurem osa taksod, tänavakoristusmasinad või kiirabi. Kiirabiautodes on alati teatav pahaendelisus, isegi kui nad sõidavad vilkurite või sireenideta.
Ariel saatis mööduvat punavalget mõnda aega pilguga ja mõtles siis omi, positiivseid mõtteid edasi.
Näiteks sai ta geniaalsel viisil hakkama lühima filmiarvustusega ("8 Oscarit? Wtf?!), mis pealkirja "Ultravägivaldne kultuurifoob Cavendish III kommenteerib "Slumdog millionaire'i" kandes võinuks elustada ta üsna harva uut elu saavat veebipäevikut.
Siis veel ei teadnud ta, et sarnase pealkirja broneerib etiooplasest Marvin ja ta tulnukatest meeskond, kes vastutavad sellise terav-ilisõbralikkuse nagu Fedora 10 sünni eest.
Siis veel ei teadnud ta, et mõni aeg tagasi möödunud kiirabiauto oli end parkinud sama sissekäigu ette, mille juures lõpevad arielide öised hulkumised. Filmiõhtult peaaegu edukalt tagasi jõudnud Ariel ei suutnud nüüd kuidagi otsustada, kustpoolt ja kui kaugelt ta autost mööduma peab.
Kiirabiauto nimi oli Kärt.
Kiirabiauto number oli "IMBULETZ", mis vanazemoonia keeles tähendab "Õnnelikud inimesed"
Ariel puudutas käega punavalget külge, see tundus pehme ja soe. Kui hoolega vaadata, võis läbi härmas akende näha seesistuvaid tuttavaid nägusid.
"Kas te kooki tahaksite?" sosistas Ariel.
Vastust ei tulnud ja ta läks magama.
Hommikul oli inimesi tänaval rohkem. Suurem osa neist liikus ühes suunas ja kuna see oli õige suund, lasi Ariel end kaasa vedada.
"...some may come and some may stay watching out for a sunny day where there's love and darkness and my sidearm..." laulsid ta klapid. Siis jõudis ta juba kontori lähedale ning lülitas mp3-mängija välja.
"Natuke liiga vara," taipas ta hetk hiljem.
Vastu tuli mustlane ja mustlased on inimtõug, kes justkui kvaliteetinimeste toodetud raketid end väga täpselt sihtmärkidele lukustada suudavad. Konkreetne mustlaseit oli lukustanud oma sihiku Arielile, mis viimasele tegelikult üllatusena ei tulnud. Kõik mustlased lukustasid alati oma sihikud arielidele. Kui arielid kõik sihikutega mustlased ära kuulaks, saaks nende ennustusest Väga Paksu Raamatu, mille sisu oleks sama huvitav kui koeraokse (on küll erinevaid tükke, ent ometi ei taha sa sellega midagi tegemist teha).
Kuna klapid olid veel peas, otsustas Ariel teeselda, et ei kuule mustlaskeelset tervitust "Tahadmaennustansulle!", mis eesti keeles tähendaks midagi sarnast nagu "Palju õnne (mulle)", ning marsib eidest lihtsalt mööda/üle/läbi, sõltuvalt sellest, mis mustlase vanusest olenevalt kõige lihtsam on.
Edasine toimus kui aegluubis. Ariel ja mustlane lähenesid teineteisele, mustlase suu avanes, Ariel pööras õuduses pea ning surus jala tugevasti maha, et paremat kiirendust saada, ja...
"Ükskord sa veel kellegi tapad," ütles mustlane.
Ariel üllatus niivõrd, et suu vajus lahti ja hoog rauges.
"Mismõttesnagu? Mis see nüüd oli? Oli see mustlane või ei?" mõtles ta segadusse sattununa. "Mingi saatanlik trikk, niikuinii."
Siis taipas ta, et oli seisma jäänud. Tavaliselt oli see viga.
Ta pööras ettevaatlikult ümber, valmis kohe-kohe mustade jõududega käsikähmlusse astuma, ent kähmelda polnud kellegagi. Mustlane oli juba kaugel.
"Nüüd ma jätsin küll tobeda mulje," mõtles Ariel, "seisan siin heast peast keset tänavat nagu töll."
Ta üritas tobedad mõtted peast pühkida ja astus kontorisse. Kuid midagi jäi siiski kripeldama.
Alles tunde hiljem taipas ta, milles asi oli.
Mustlase suu oli pudine.

Ultravägivaldne terav-ili Cavendish III kirjutab kõige lühema linuxipotsu

Ta ohkas, võttis DVD, millel kirjas "Fedora 10", ning lisas ", etiooplastele".

Kon-troll 2

Kui Ariel läbi Raatuse tn ühiselamu juures asuva parkla läks, kangastus talle korraks punane buss, mis seletamatuid judinaid põhjustas. Ta seisatas korraks ja vaatas ringi, ent bussi polnud kusagil. Võib-olla oli ta seda kunagi unes näinud. Uned võivad vahel olla sellised...hirmsad.
"Paramparaa ja hopsassaa!" mõtles Ariel reipalt ja kordas seda igaks juhuks veel korra.
Iga sammu juures lendas üles lund, valget ja kohevat, ja see oli tore.
Siis vaatas Ariel vasakule ja aeglustas sammu. Pealtnäha puutumatu lumevaiba juures oli midagi kahtlast. Ei olnud see nii puutumatu midagi, taipas Ariel, vaid täis paljusid pisipisikesi jälgi ja...väikeseid veripunaseid täppe.
Ja kui ta kord juba hoogu vähendanud oli, hakkas ta ka hääli kuulma.
"Saba, sina lähed omadega paremalt. Sina, Hammas, oma rühmaga vasakult."
Kõik käis väga kähku, hetke pärast oli Ariel sisse piiratud.
"Vaata lund."
"Vaata lund!"
"Eh?"
"Vaata lund, ütlen ma sulle!"
Rajast üsna kaugele oli keegi suutnud muid jälgu tekitamata peaaegu nähtamatus kirjas sõnumi jätta.
"On lootust? On kooki. Jaa," ütles sõnum.
"Üks hiir nägi unes taevalik," alustas keegi, ent vakatas peale väga vaikselt plaksuvat kõrvakiilu.
"Kui sa magama jääd, teeme su sisse pesa."
"Kui sa üles ärkad, sööme su ära."
"Viis üksteist, viis üksteist."
"Vaid siis kui sa..."
"...kui sa kõnnid mööda peenikest punast joont..."
"...kui kõnnid mööda punast joont, siis..."
"...siis me näitame sulle midagi..."
"Näitame. Jah."
Kihin-kihin.
Naer. Naer.
"Kui sa ei lähe, siis me...
"...lükkame sind."
"Kanäe kurinahku, alt vedasid," mõtles Ariel kontori ust põrnitsedes, vangutas siis pead ja astus sisse.
Päev oli jälle tibakese pikem.

Troll 3

"By stroke as gentle as a feather
I'll catch a rainbow from the sky
And tie the ends together."
Ariel vantsis omaette ümisedes kontori suunas ja jäi siis jahmunult seisma. Otse ta teele, Raatuse ja Põik tn ristile oli pargitud punane buss, mille küljel oli kiri "FEUERWEHR KOBLENZ"
Ariel mõtles natuke, otsustas, et üle Turu silla minnes poleks teekond oluliselt pikem, ning läks tuldud teed tagasi.
Bussist väljunud juht kratsis kukalt, võttis siis pintsli ja maalis senise kirja üle.
"MEIL ON KOOK, JA!"

Warning - visiting this web site may harm your computer!

Just sellise kirja kuvab Google, kui ükskõik millise ta leitud otsitulemuse lingile klikkida. Kõige naljakam on see, et kui Google'i otsikasti sisestada Google, siis esimese vastena kuvatakse muidugi Google ja sellele klikkimisel - "Warning - visiting this web site may harm your computer!"On Google hulluks läinud? Mis vahepeal juhtunud on? Võttis Google mu arvuti üle kui ma magasin? Olen ma üldse ärkvel? Olen ma üldse olemas? Olen ma Google'i indekseerimisagent? Võib-olla peaks Google'i asemel nüüdsest kirjutama GOOGLE (vihjena JUMALALE, kes ka lootusetult ära pööras).

"Ma arvan, et ma olen ainuke inimene maailmas, kõik ülejäänud on Google'i indekseerimisagendid"

Arne, küberparanoik (põhjusega?)