Sola fide

"Kas sa aitad mul jõuluvanale kirja kirjutada?" palus Zemmeline.
"Jõuludeni on ju veel nii pikk aeg?"
"Ma arvan, et mul tuleb seekord väga pikk kiri," lausus Zemmeline tõsiselt.
Zemmeline valas tassi kakaod täis ning valetas.
Vana puust kastis kell luges keskendunult aega ning iga naksatusega astus ta eemale.
Kui kaugelt vaadata, ei ole näha, mida inimesed üksteisele teevad, kuni nad enam ei tee.
Kui kaugele minna, ei saa ringiga tagasi.
Niks.
Lõige.
Naks.
Lõige.
Pool mustvalgest rahvamassist juubeldas ning teised mõistsid hukka, aga kellegi suust ei tulnud häält.

Keegi müksas Zemmelinet, siis veel kord ja Zemmeline vaatas tagasi.
Valge ja karvane rippus jalgapidi käes, silmad helendamas siniselt, siis ulatati see Zemmelinele.
"Mõmmnääg," ütles Zemmeline ning võttis vastu.
Oli ainult hämarus, järjest järjekindlam.
Kaugusest oli kuulda, kuidas jää lähenes nagina ja praksumise saatel. Kevad jäi üha kaugemale.
"Kaua pean ma olema?" küsis Zemmeline.
Karu ainult kõlkus ega vastanud.
Jooned lõikusid lõpmatuses, ta sulges silmad.
Zemmeline ärkas ringis ümber karu.
Päike oli veiklevad valgusvihud üle kogu taeva.
Zemmeline ajas pea kuklasse ja vaatas üles ning karu vaatas vastu.
"Kes ma olen?" küsis Zemmeline. "Miks ma olen?"
"Sa oled minu," ütles Mõmmnääg.
Tuul harutas Zemmeline küljest helbeid ning hõljutas minema.
Zemmeline jäi järjest väiksemaks.
"Ma tahan vaid veidi lohutust," sosistas ta ning ta suust tuli lund.
Taamal leegitsevas tulemeres tantsivad inimesed laulsid kummalist laulu, mis pani tuhakarva linnud tagurpidi lendama.

Zemmeline sulges silmad ning astus üle joone. Ta ei ületanud teist.
"Ma olen sinu."
Miski tuli Zemmeline suunas ja see miski tegi häält, mis kõlas nagu metalli krigin metallil.
Siis nad puudutasid teineteist.
"Ma olen kodus," mõtles Zemmeline.
Rohkem ei pidanud ta enam mõtlema.

-

Rooste

Zem vaatas alla, silmad vaatasid vastu.
Erinevus oli säras.
"Teisel pool joont käiks see vastupidi," ütles Zem, aga vastust ei tulnud.
Kui kõik oli ära voolanud, lakkasid nad mõlemad olemast.

Triibulises ümisejas

    "Ma võin olla maailma kõige leebem inimene, aga vahel ma ootan, et keegi vea teeks ja annaks mulle põhjuse ta ära tappa. Mõned päevad lihtsalt... on sellised," arutles Zem.
    "Miks ma peaksin igasugust jama taluma? Miks ei tohi mul kunagi õigus olla?"
    Zem vaatas teda uudishimulikult.
    "Ja selles mõttes on see nagu potilill - ignoreeri seda, ära toida ja ta hakkab kiduma. Varsti sureb iseenesest välja," lõpetas Zem, aga Zem ei saanud tast aru, sest ta oli alles aastane ning Zem oli psühhopaat.

Sabake

"Kui ma ei suuda täiuslik olla, mis mõtet siis sel kõigel üldse on?" ohkas Zem.
"Kas sa oled hea? Kas sa pole halb?" küsis Zem, aga Zem ei kuulnud teda, sest ta ei olnud sellist Zemi veel välja mõelnud.
Zem oli kõigest...

Meemäger läheb suusatrenni

    Zemmeliine niheles tükk aega, keeras siis end külili ning vaatas Zemi.
    "Zem, kas sa armastad mind?" küsis ta lõpuks.
    Zem klikkis ajahaldustarkvaras "Mõtlemine elu, universumi ja kõige üle" pausile ning käivitas "Vastamine Zemmeliine küsimustele"
    "Jah."
    -klikk-

Space fall

    Viiendalt korruselt alla tulek oli väsitav, kuigi miski kandiline sikutades usinalt kaasa aitas.
    Zem peatus korraks välisukse ees, tõmbas siis selle lahti ning astus sisse.
    Kelder oli külm ja pime, mõõtmetelt üüratu.
    Keset tühjust oli kuju ning see kuju oli täis tühjust.
    Ta vaatas otsa iseendale, kes seisis hooletus poosis, toetades õlale kuldset kurikat, ning naeratas.
    "Täpike," ütles Zem.
    "Ma olen kodus," vastas Zem.

This is not the post you're looking for

"Ah, sõida seenele," sajatas Zemmeliine," ma nägin nii palju vaeva ja ootasin iga päev ja see on kõik, mida ma saan või?
"Bla-bla," vastas Zem.
"Buli-buli."
"Purr."

ANSWER_NOT_FOUND

    Zem poetas saagi ämbrisse ja vaatas siis teise poole.
    Zem kükitas mõtlikult maas, nuga pihus.
    "Mida sa uimerdad?" torises Zem.
    Zem ei vastanud.
    Zem ootas veidi ja küsis siis: "Juhtus midagi või?"
    "Ma mõtlen," vastas Zem.
    "Mõtled? Millest?"
    "Armastusest inimeste vastu," vastas Zem.
    "Ma ei saa aru."
    Zem tõstis pilgu ning vaatas teisele tungivalt silma.
    "Kas me teeme ikka õigesti?"

Pink rabbot shoots to ill

    Zem roomas ettevaatlikult mööda juurdeehitise katust, kergitas siis üht plaati ning kobas selle all ringi.
    Võti oli omal kohal, jumal tänatud.
    Ta toppis selle tasku ning läks tuldud teed tagasi, peaaegu kuuri otsani.
    Veel üks aegluupakrobaatika ja siis oli võti juba teise plaadi all olevas tabalukus, luuk lahti ning Zem viilkatuse alla jäävas kitsukeses tunnelis.
    Katuse all oli pime, umbne, tolmune, palav, kuid tal polnud plaanis seal liiga kaua aega veeta.
    Zem piilus läbi seinas oleva oksaaugukese teisel pool kühvelautode kõrval askeldavaid raudpottpäid, kes polnud millegipärast kordagi endalt küsinud, miks on kuur seest palju väiksem kui arvata võiks, ning nihkus siis edasi.
    Ta mõtles mõne minuti elu ja olu üle ning asetas seejärel käe lülitile.
    Üks nael ta alla jäävas lauas ägises ning naksatas ja Zem ärkas võpatades üles.
    Läbi õhukeste kardinate tulvas tuppa valgust. Tõenäoliselt oli päev juba pooles lõunas.
    Zem nohises ning mõtles, kas magada veel või oleks ilus üles tõusta.
    Padi oli nii pehme ja mõnus.
    "Unelen veel võib-olla veerand tundi ja siis," otsustas Zem.
    Ta polnud veel piisavalt ärkvel ja pealegi - nädalavahetus.
    Mööda teda tatsas palju pisikesi jalgu.
    Toaukse tagant kostis vaikset kihistamist.
    Zem kõõritas üle tekiserva jalgade poole ning avastas, et kellegi arust oli hea mõte ta tekile kari kassipoegi kakerdama panna.
    "Parem kass kui tiiger," mõtles Zem.
    Üks seiklushimulisem mittetiiger kablutas Zemi pea suunas, käppas siis pehmelt ta nina ning ütles "Kurrr."
    "Ütles?" imestas Zem ning ärkas võpatades.
    Helendaval ekraanil ootas valmiskirjutatud kommentaar avaldamisnupu vajutamist.
    "Ma ei tea, kelle hääl see oli."
    "Tõestage, et te pole robot," ütles tekst pildi kohal, millel oli hägune postkast ja veel hägusem number, mis Zemi muigama pani.
    Tõestage, et te pole robot.
    "Aga..?" mõtles Zem.
    "Tegelikult ju...?" mõtles Zem.
    Tõestage, et te pole robot.
    "Kuidas...?" mõtles Zem, asetas käe hiirele ning klikkis brauserisaki kinni.
    "The page is asking you to confirm that you want to leave" ütles hüpiksõnum.
    Zem mõtles natuke, klikkis "Leave page" ning ärkas võpatades.
    Mõnda aega lesis ta vaikselt, et kindel olla, et kõik on päris.
    Siis ta tõusis ja läks tööle.
    Päev oli vihmane.

Lihtsustatult

    "Hehehe, kas ma olen kunagi sulle jätnud mulje, nagu oleksin ma korraldaja-tüüpi inimene?" naeris Zem. "Aga ma võin muidugi oma fotoka võtta, kui sa arvad, et see on piisavalt hea."
    "Oh, küll ta on," arvas Zemmeliine ning tõusis. "Ma lähen ja otsin midagi juua."
    "Külmkapis on mitu pakki mahla," juhendas Zem ning vaatas ise teleka poole, mis oli tükk aega vaikselt mänginud, ilma et keegi oleks talle tähelepanu pööranud. Tuleks sealt midagi huvitavat? Vaevalt.
    "Mis jama sa siin vaatad?" uuris ema ning Zem tegi talle ruumi, et ka ema mahuks vaatama mis iganes jama parajasti telekast tuli.
    "Ma ei tea, ma ei vaadanudki," ütles ta vastuseks emale, "ma..."
    Äkki nägi ta end justkui kõrvalt ning taipas, et sellest, et ta emale teleka ees diivanil ruumi pidi tegema, järeldus, et Zemmeliinet seal hetk tagasi ei olnud. Zem oli tõenäoliselt lihtsalt korraks tukastanud ning und näinud.
    Zem tõmbus diivanil krussi, võpatas ning ärkas üles.
    "Sa oled kuidagi imeliku näoga," lausus ema. "Juhtus midagi või?"
    "Mitte midagi, mida ma seletada oskaks," mõtles Zem ja avas sobivaks vastuseks suu, kuid midagi ei tulnud pähe. Ta ei suutnud ühtegi piisavalt head lauset moodustada ning siis oli õige hetk juba möödas.
    Ta lehitses hajameelselt mingit elektroonikapoe reklaami, mis tal käes oli, uuris seda siis lähemalt ning märkas, et trükis oli üle 4 aasta vana.
    "See on uni," taipas ta, võpatas ning ärkas üles.
    "No tere hommikust," ütles ema.
    "Iroonia," mõtles Zem ja tõstis pilgu.
    Oli tõesti hommik, aga hoopis teine ruum, ning naine ta kõrval oli palju noorem. Hommikutervitus oli mõeldud ta süles vigisevale väiksele pambule. Zem vaatas neid ning taipas, et see vigisev pamp on ta ise.
    Zem tõmbus krussi, võpatas ning ärkas.
    Mõnda aega lesis ta vaikselt, et kindel olla, et kõik on päris.
    Siis ta tõusis ja läks tööle.
    Erinevus eelmise päevaga võrreldes oli kraadi võrra soojem ilm.

Erinevus eelmise päevaga olid vaid üks soojakraad

    Austajad ootasid sihikindlalt, aga juba hakkas suminasse sekkuma rahulolematust ja ärritust.
    Ta oli ju nende Filosoof, nende Arvamusliider, midagi pidi tal ikka olema rahvale öelda. Ei saanud ju võimalik olla, et tarkuseterad kõik otsas. Kui isegi midagi päris uut ei ole, siis vanu häid mõtteid ju ikka leidub, mida korrata, millele kaasa noogutada.
    Ent Zem vaikis.
    Zem vaikis kaua.
    "Deep shit is deep," pomises ta lõpuks, kritseldas esimesele ettejuhtuvale põsele signatuuriks tähed M ja M ning marssis saalist välja, jättes kuulajad arutlema ta öeldu sügavmõttelisuse üle.
    Järgmine hommik leidis ta ulpimas Zemville'i Heade Inimeste Tervisekeskuse basseini sügavamapoolses otsas.
    Võib vist öelda, et lõppkokkuvõttes oli ta ikkagi pinnapealne inimene.

Vulkaan

    "Mmm... aga mis nupp see sul kõhu peal on?" uuris Väikevend.
    "Mh? Mis?," kohmas Karlsson unesegaselt.
    "Nupp, selline... armas nupuke keset kõhtu," seletas Väikevend ning libistas käega hellalt üle kõhu.
    "Ei, ot, är," ehmus Karlsson.
    Väikevend vajutas.
    Karlssonil tuli perse ära.
    Zem naeris kaua.
    Zem naeris väga väga kaua.
    Zem naeris pisarateni.

Charlie

    "Midagi väikest, punast ja mummulist kerkis üle heki," kirjutas Zem ja oli endaga üsna rahul.
    Võiks isegi öelda, et tundis end üleolevalt, teistest paremana. Mitte kõigist, aga vähemalt käsiloleva kirjutise peategelase prototüübist.
    "Zem ootas samuti."
    Ärapanemine on rahvussport.
    "I'm  a drill bit runner, I'm a mashed potato, whe-e-e-e-he-he-e," kirjutas Zem iseenda nutikuses püherdades.
    Aga kui ta viimasele lausele punkti pani, tabas teda äkki teadmine, et kõik, mille kohta ta just irvitas, kehtib ka tema kohta. Mitte miski, mida ta teeb, pole teps mitte olulisem. Mitte miski, mida ta mõtleb, pole suurem tarkus.
    Ta ei pildistanud isegi taevast. Sel oleks vähemalt mingi eesmärk, mingi tulemus. Ilusad pilved on ilusad. Sirged jooned on sirged.
    Ja kõik need päevad, tunnid, minutid, sekundid vältis ta heki poole vaatamist, et mitte näha asju, mis on teisel pool. Et mitte arvata midagi asjadest, mis juhtuvad teisel pool. Et mitte sekkuda.
    Kui hekk uusi territooriume vallutas ja lähemale tuli, vaatas Zem kõrvale.
    Kui hekk kõikjal ümber tema oli, vaatas ta taevasse.
    Kui hekk nii kõrgeks kasvas, et kael kangeks jäi, vaatas ta maha.
    Ei lähe valgemaks, kui lehed langevad.
    Ei lähe valgemaks, kui lehed langevad.
    Ta taipas, et tema ongi Zem.
    "Tere tulemast tagasi," ütles kandiline asi ta peas.
    Zem vaatas maha, sulges siis silmad ja kujutles end keset suvist heinamaad.
    Sajad sinisinised kellukesed ootasid, suud ammuli. Siis kostis vaikset helinat ning Zem tõstis pilgu.
    Teisel pool lagendikku seisis valge hobune, kes vaatas teda ainiti.
    Zem vaatas vastu ja nii seisid nad sekundeid, minuteid, tunde.
    "Veider valge mära," pomises Zem lõpuks.
    "Hundid," mainis Taak ükskõikselt.

Kõhttundkem

    "Vaesed lätlased," mõtles Ariel.
    Selle aasta TAPOST-i konverentsil olevat üks ettekanne olnud lätlaste ponnistustest valmis saada testimisalane sõnastik. Ettekande pealkiri oli inglise keeles, "Conformity and consistence of software testing terms in different languages", sest selle tõlkimine oleks liiga kaua aega võtnud. Läti tõlkijad said kokku paar korda aastas ning peale tuliseid vaidluseid jõudsid tavaliselt kokkuleppele paari termini osas.
    "Test = mēģinājums," mõtles Ariel. "Mm, mitmemöginajäätis"
    ISTQB-s, mille nad aluseks võtsid, sest see on kõige parem, sest selle loojateks on paljud hinnatud spetsialistid, on 838 terminit. Selleks ajaks, kui nendega lõpuni jõutakse, peaks olema kindlasti juba posu uusi.
    Ja nüüd siis selline asi. Selleks ajaks, kui SPTKP tõlgitud saavad, ootab neid ees ISO/IEC/IEEE 29119.
    Mitte et ISO 29119 kuidagi halb oleks, ta on lihtsalt suurem. Võimsam. Ilusam. Aga loodetavasti sisaldab V-kujulisi joonised, sest kõik joonised on ägedamad, kui nad on V-kujulised. Kuidagi tuttav ja kodune tunne, kuigi vahelduse mõttes võiks mõni näiteks pööratud olla. < on hea. > on topelthea.
    Miks mõned kõige hea vastu sõdivad, ei osanud Ariel oletada. Sellega on tegeletud aastaid ja aastaid, testijad on seda pikisilmi oodanud, tuhanded testijad on sinna parandusi ja kommentaare lisanud - kuidas saaks see halvem olla kui praegune olukord, kus pole üldiseid, dokumenteeritud, süstemaatilisi ja efektiivseid protsesse ja meetodeid testimiseks ja mõned saavad selles segaduses end spetsialistidena esitleda? Nagu oleks testimine midagi müstilist, mille oskamiseks peab olema mingi sünnipärane eeldus, mida antud vaid väga vähestele?
    Lisahea on kõige selle juures muidugi see, et 29119 põhineb ISTQB-l ning 29119 testimisprotsessi ning testimise dokumenteerimise definitsioonid võetakse tulevikus ISTQB poolt omaks. Kes on juba ISTQB-ga tutvunud ja testijaks saanud, sel on edaspidi lihtsam. Mis iganes probleemi ja küsimusega tulevikus ka ei kohtuks, on vastused olemas ühes kindlas raamatus, mitte üle saja erineva laiali. Punktid, mis standardis antud kontekstis olulised pole, saab ju lugemata/järgimata jätta.
    Ja ega järjekordne sertifikaat ka paha ei teeks. Ariel seisis mõnikord õhtul hilja kontoris tahvli ees ning vaatas heldinult ISTQB ja IREB serte, mis näitasid, et ta on oma elus vähemalt midagigi saavutanud. Ja noh, kindlasti abiks ka töö leidmisel, sest sertide puudumisel ei tasu kohale ilmudagi.
    Ja töö tekitamisel, sest kus on sertifikaadid, seal on ka koolitused ja eksamid. Ja konsultatsioonid, sest esiteks on iga korralik standard sadu lehekülgi paks ning teiseks maksab ainuüksi selle vaatamine sadu dollareid.
    Ja nii unustas Ariel vaesed lätlased ja unistas hoopis muust.
    Ariel unistas aegadest, mil on üks ilus reliis, mitte sada väikest, mis üksteisele sisse sõidavad.
    Ariel unistas aegadest, mil on tehtud ilus analüüs, mitte visandlik kogum unistusi ja lootusi, mis dokumendiks kirjutatakse alles pärast reliisi.
    Ariel unistas aegadest, mil lisaks spetsifiilistele terminitele on standardiseeritud ka muud sõnad, mida lause ehitamisel kasutada, sest segadus ei tekis mitte vaid definitsioonist, vaid sõnadest üldse. Lihtsuse huvides võiks neid mitte liiga palju olla. "Hea ja ebahea" oleks hea näide.
    Ariel unistas aegadest, mil testilood on tehtud juba nõuete analüüsi faasis arendajate poolt, mitte et pead ise nuputama, aga analüüs on alles lõpetamata ja reliisid muudkui tulevad ja tulevad.
    "ISTQB," mõtles Ariel ja mõnurles.
    "ISO," parandas ta end ja mõnurles.
    Mõnurlemine on alati topeltlisahea.

Because fuck you, that's why

Ook, i can haz disabel adblock...

500€ väärtuses kaupu, jaa, võinoh... Mitte väga tõenäoliselt, sest kes see ikka lotoga võidaks, aga klikkida ju võib.

(Jah, tegelikult nägin ma seda tulemas, sest algas uus kuu ja uues kuus uued bugid, aga ikkagi)

Goat modeling

Effort required to explicitly consider goats during requirements engineering is minimal.
Goat modeling results in high quality comprehensiveness.
Goats are very well suited to refine the vision of the system.
Refining a goat is known as goat decomposition.
Goats can be documented using natural language or using goat models.
A widely known and very common goat modeling technique is the use of AND/OR trees.
In case of AND-decomposition, every sub-goat must be fulfilled so that super-goat is fulfilled.

Djängo 6

"Sipsi-lipsi-lipsi-sipsi," ütles Zem.
"Lipsi-sipsi-lipsi-lipsi."
Ning tõmbas korra keelega üle huule, siis teisegi.
Zem vaatas teda pikalt, mõtiskledes, kas ta pilgust paistab huvi või ükskõiksus.
"Sipsi-sipsi," ütles Zem.
Klaas nende vahel oli tühi.
Oli päev nr 273 ning muruniidukid mälusid laisalt õhtuseid liblesid.
"Asja kogu mõte ongi selles, et mõtet ei oleks," ütles Zem mõttes.
"Lipsi," ütles Zem ning ta pupillid ahenesid.
Zem ohkas. Ta ei tahtnud kiirem olla, aga Taak oli näljane.

Omg. BPM. Omg.

"Teremakuulsinet," tulistas ruumi sisse tormanud Zem, ahmis mõnda aega õhku ning jätkas siis.
"Ma kuulsin, et te pakute langevarjuhüppeid ja noh, ma pole seni ühtegi teinud ja enne surma nagu võiks."
"Oh, väga meeldiv kohtuda säärase seiklushimulise kaasmaalasega," rõõmustas Zem, "meil on üks lennuk just stardivalmis."
"Kohe niimoodi, ilma järele mõtlemata või?" ehmus Zem.
"Tulge aga tulge," julgustas Zem, "mis siin rasket on, koolitame lennu pealt."
Veidikese aega hiljem oligi Zem lennukis ning piidles kahtlevalt kilomeetrite kaugusele jäävat Maad.
"Niih, siin on teile raamat," surus Zem ta kaenla alla langevarjuhüpete kiirjuhendi, "ja siin on teie langevari."
Teise kaenla suruti kotitäis siidiusse.
Zem vaatas õudusest tulvil silmil optimismist säravale instruktorile otsa, see naeratas talle vastu.
Siis lükati Zem uksest välja.
"Tulge homme uuesti läbi," karjus Zem talle järele, "meil on homme äriprotsesside modelleerimise koolitus!"
"Aaaargh," röökis Zem ning ärkas õuduskrampide saatel üles. Tema suureks õnneks ei olnudki ta suure kiirusega maapinna poole sööstmas. Äriprotsesside modelleerimise koolitusel oli ta aga küll.
Ühtäkki ei tundunudki langevarjuhüpete proovimine nii halb mõte.

Profit?

1. Kliki kirjas olevale lingile
2. Uju koos kaladega
3. ????
4. Kopeeri mingit ülekasutatud meemi, mis eesti keeles ei tööta ning on kasvatanud muljetavaldava habeme.
5. Tunnista oma läbikukkumist, aga postita ikkagi.
6. ????

See oli kõige põletavam probleem, mida lahendada? Päriselt? Päriselt päriselt?

Aeg-ajalt ei saa Skype'i käivitamise katsel seda kohe kasutama hakata, vaid tuleb vaadata edenemisriba "Oota, loodok, me parandame su kasutamiskogemust." Tavaliselt keeratakse selle käigus midagi kuidagi kuhugi koledasse kohta, nt kaotatakse ära automaatse uuendamise välja lülitamise võimalus, tekitatakse vestlusakna ülaossa suur tühi sektsioon, hakatakse seal reklaami kuvama või keeratakse kasutuks saastaks logidest otsimine.
Aga see viimane on nüüd küll alatuste tipp. Mu kasutuskogemust parandati sel viisil, et enam pole smailisid/emootikuid/animeeritud pisipilte kombinatsioonide (wtf), (finger) ja (fubar) jaoks.
Asemele marsivad kapten Ameerika ning neli apokalüptilist ratsanikku - Dildo, Solge, Terminaator ja Penetraator.
"The new limited edition emoticons will include Captain America, the mysterious Winter Soldier, Nick Fury and Black Widow, as well as a verb performed by Captain America himself. These are limited edition “hidden hero” emoticons".
Kas on lähitulevikus oodata ka mõnda head eestipärast emootikoni nagu nt (midakuradivittu)?
Aitäh, Microsoft (karutüra ja muud maiused).
Ära võiks kaotada hoopis näiteks keerlevad ringid kohaletoimetamata sõnumite järelt, need ei anna mingit olulist infot ja tekitavad pigem asjatut pettumust. Niikuinii võib sõnumi adressaadini jõudmine võtta kuni kolm päeva isegi siis, kui mõlemad osapooled kogu aeg online on. Ot, ringid ongi kadunud? Tore.

Floppy paste

The mind
software
responsi
an indep
carried o
A certain
at finding
develope
be define
o Test
o Test
o Test
team
o Test
certi
People a
by mana
meets its
Identifyin
author. A
in the ma
pessimis
experien
If errors,
testers a
during re
The teste
defects,
defect in
save tim
Commun
unwante
relations
fied Teste
ation Level Sy
2011
al Software Testing Q
The Ps
essing, indep
round
dset to be us
e. With the rig
ibility to a tes
pendent

Ei see konsultandi elu pole kerge

    "surnud enne kui surnud oleme
    surnud pärast kui surnud oleme
    singi käies kui surnud oleme
    paigal seistes..."
    Neljanda reaga enam nii lihtne ei olnud ning Zem tuias tükk aega närviliselt edasi-tagasi.
    "Elu ilu on stabiilsuses" otsustas ta lõpuks ning kiigutas rahulolevalt viskiklaasi.
    Peale kõigi suurtähtede ja kirjavahemärkide eemaldamist oli tulemus eriti ilus.
    Nii võib tast veel kirjanik saada!
    Ja muidugi oli veel pealkirja vaja. Pealkiri peab luulet müüma ja esindama, seepärast ei tasu rakendada pealkirjade laest võtmise meetodit, pannes pealkirjaks midagi meelevaldset ja suvalist nagu "Minemine", "Nägemine" või "Tervemeelsus".
    Ta otsustas, et pealkirjaks saab "Minu ema oli Magistrali keskus".
    "Putukatel pole kõrvu, seepärast pole mõistlik olla kärbeste jumal," mõtles ta ja läks magama.

All glory to the teletoad III

    "Kas sulle meeldib number 72617065?" küsis Zemmeline.
    "Kuidas palun?"
    "72617065? Meeldib?"
    "Mis küsimus see on?" imestas mees. "No ma ei tea, oletame, et meeldib."
    "Kas sulle meeldib 617061746879? Anna kindel vastus," nõudis naine.
    "Kas ma saan õige vastuse eest kooki ka?" naeris Zem.
    "Õigeid vastuseid ei ole olemas."
    "Aga kook on?"
    "Varsti saab valmis. Me läheme, kui aeg õige on," vastas Zemmeline.
    "Saan ma siis kooki, kui ma "Jah" ütlen?" uuris mees.
    "Ma arvan, et jätkub sulle ka."
    "Mm, kook," rõõmustas Zem.
    "Kas sulle meeldib 657261646963617465?"
    "Jah."
    Koogi söömine ning teleka vaatamine olid peaaegu et parimad asjad, mis nende elus juhtunud olid. Zem ja Zemmeline ei olnud kohe kindlasti negatiivse suhtumisega.

All glory to the teletoad II

    Uksekell helises nõudlikult ning Zem tõttas avama. Ukse taga oli naabrinaine, valmis peaaegu et sisse trügima.
    "Tere!" tervitas Zemmeline. "Kas Zemmeline on ka kodus?"
    "Ikka on," vastas Zem.
    "Ma tulin lihtsalt vaatama, kas temaga on kõik korras," seletas Zemmeline.
    "Ta tegi varem tööd, aga praegu on köögis. Kas ma kutsun ta?"
    "Jah, see oleks tore küll," rõõmustas Zemmeline.
    "Hei, Zemmeline!" hõikas Zem. "Zemmeline tuli külla, räägid ehk temaga?"
    "Tere," ütles Zemmeline.
    "Tere," ütles Zemmeline.
    "Ma tulin lihtsalt vaatama, kas sinuga on kõik korras."
    "Oh, jah, ikka on," vastas Zemmeline.
    "Kas sinuga on ikka kõik korras?" küsis Zemmeline uuesti.
    "Muidugi," kinnitas Zemmeline.
    "Ma panen koogi kohe ahju, varsti saab valmis," seletas naabrinaine ning vaatas Zemmelinele sügavale silma.
    Zemmeline naeratas.