Ära teeninda end ise, loodok

Peale seda kui Tallinnas kadusid ära 90 päeva kaardid, sest need olid liiga soodsad, muutus pileti hankimine 6 korda tüütumaks (sest kui mingi asjaga pead tegelema igakuiselt, mitte 3 kuu järel, on see kuus korda tüütum, loogish). Ja üldse ei ole tore iga natukese aja järel kilkama hakata "Mu kuupilet sai jälle otsa! Jälle! Ostke mulle uus kuupilet, pliispliispliispliis!"
Ja nii käivitaski ettepanek liituda ettevõtte paketiga mitte just väga pika järelemõtlemisprotsessi ja kui veel mainiti lootust saada soodsalt telefon, mis on ilus, hea ja osav, oli asi selge. Kes ei tahaks peaaegu tasuta telefoni, mille peaaegu kindlasti saab?
Natuke pidi siiski ise ka vaeva nägema, nimelt ei saa kõnekaardiga ühe teenusepakkuja juurest teise juurde kõndida, vahepeal tuleb lepinguliseks hakata. Aga mis selleski hirmsat - hiir hüppas ja tiiger kargas juba aastaid tagasi ja nüüd sünnib iga uus eestlane siia ilma id-kaart pihus ning oskus e-teenindusi kasutada on umbes sama loomulik kui hingamine.
Või siis mitte.
Ariel, kes tööajast mööda linna tuiata, esindusi otsida ja järjekorras seista ei tahtnud, klikkis end iseteeninduse lehele ning asus paketti vahetama. Esimeseks asjaks oli tutvuda võimalike pakettidega, et mitte ämbrisse astuda ja lühikese aja eest palju raha maksta. Üllataval kombel oli pakettide nimekirjas ka kõnekaart.
"Äge," arvas Ariel, "kui kõnekaart on ka pakett, siis äkki ei peagi mingit valulikku liitumisprotsessi läbi tegema, saab hakkama kasutades nuppu "Paketivahetus". Nuh, neil on niikuinii mu nimi, elukoht, meiliaadress, kinganumber..."
Kõige parem tundus Noova, sest "Vali endale kõneminutite ja SMS-ide ja muu blah arv" kõlab nagu "Tee endale ise pitsa" ja me kõik teame, millega lõpeb ise pitsa tegemine - valid vorsti ja paprika, imestad siis, et kust juustu saaks, ning seejärel kappab kohale mingi põder, kes su komplektile ejakuleerib.
Kahjuks ei läinud noovastumine just väga libedalt, ühel hetkel kuvati dialoog, milles midagi valida ei saanud ja nii oligi.
"Äkki nad tahavad, et ma IE-d kasutaks," mõtles Ariel ning vahetas brauserit.
Nüüd ei õnnestunud aga enam teenindusse siseneminegi.
"Mismõttes nagu?" oli Ariel pahur. "Ma olen kogu aeg ju telefoninumbri ja salasõnaga sisse saanud."
Järgmine katse oli idukaardi ja IE-ga, aga mida ei tulnud, oli edu.
Kõnekaart on pakett, aga paketti vahetada ei saa.
Tagantjärele mõeldes ei kulunudki Arielil palju aega taipamaks, et kui peab liituma, siis peab liituma.
Järgmiseks komistuskiviks sai lepingu sõlmimiseks vajaliku SMS-koodi sisestamine.
"Sisesta kood ja kliki "Jätka," ütles juhend ning Ariel sisestas koodi ja klikkis "Jätka"
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel vaatas telefonist uuesti koodi ja sisestas selle hoolikamalt.
"Vale kood!" ütles e-teenindus.
Ariel sisestas koodi veel hoolikamalt.
E-teenindus oli oma järjekindluses järjekindel.
"Wut kind of magic is this?" imestas Ariel.
"Awsi. The perverted one."
Kui e-teenindus käsib sisestada koodi ja klikkida "Jätka", pead sisestama koodi, klikkima "Salvesta" ja alles seejärel jätka.
Ariel oli rõõmus, et e-teenindus nii turvaline on. Ainult nuppu "Jätka" kasutades saaksid ju pahad inimesed sisestuskasti igasuguseid pahasid asju kirjutada.
Peale ühe tibatillukese ja tähtsusetu "blah is not found" teate nägemist saigi Ariel liitumise tehtud, allkirjastas PIN2 abil ja võttis teadmiseks, et 13 eurot kõnekaardi jääki on kantud lepingulise mobiilinduse ettemaksuks.
Või siis mitte.
Umbestäpselt 2 nädalat hiljem tuli Tele2 äriklientuuri müügijuhilt kiri, et nii ei saa rallit sõita. Numbri neile üle kandmine ebaõnnestus, sest selleks peab lepinguline olema, mitte kõnekaart.
"Tohoo tonti," imestas Ariel, logis end e-teenindusse ja nägi, et on tõepoolest kõnekaart.
"T*rak*ratp*tsir*isk," rõõmustas Ariel, kui uus katse noovastuda kuidagi ei õnnestunud, sest ainuke sisestuskast, mida paketivahetusdialoogis täita sai, kandis nime "Ettevõtte registrikood"
Mõnda aega hiljem võnkus Mina_Ei_Lähe_Esindusse-Ariel esinduses, numbrimasinast saadud lipik näpu vahel, ning jälgis, kuidas Xperia Arci ja iPhone 4S-i vahel valinud klient endale iPhone 4 sai, sest 4S-e ei olnud.
Siis pääses ta ise teenindaja jutule, mainis kogemata 13-eurost ettemaksu ja taipas tükk aega hiljem, et teenindaja proovib välja uurida, miks 13 € asemel on järel 1.5 (Ariel oli vahepeal jõudnud osta kaks Tartu tunnipiletit, veidi üle euro tükist). Samuti polnud kusagil jälgegi e-teeninduses tehtud katsest iseseisvalt leping sõlmida.
Kuna Ariel tahtis lepinguliseks kliendiks hakata, et edaspidi mitte lepinguline klient olla, rõhutas ta, et raha kadumine on madalama prioriteediga ning seejärel läks asi kiiremini. Millegipärast ei teadnud teenindaja Arieli meiliaadressi, kuigi oma arust oli Ariel selle kunagi e-teeninduses sisestanud, sest kontaktandmete olemasolul oleks kõnekaardi omanikud võinud piisava staaži korral poonust saada, aga siis selgus, et selleks pidi veel mingil numbril helistama ja Ariel kaotas huvi. Naljakal kombel on õige ja värske elukoht süsteemis ning välja prinditud lepingul olemas ja seda ei peagi eraldi üle küsima.
"Aitääh," ütles Ariel, "aga tehke ikka midagi selle e-teenindusega, sellisel kujul see ei päde."
"Selleks peaksite ametliku intsidendi kirjelduse esitama"
"Nääh," mõtles Ariel, meenutades, kui edukas oli kunagi katse seletada, et ilma parooli sisestamata nägi kahe nädala jooksul mobiilist teiste inimeste kirju.

Hiljem kontorisse tagasi jõudes siseneb Ariel uuesti e-teenindusse ja tuvastab, et:
* pool kaks laupäeva öösel, kui Ariel oli Tartus sünnipäevatamas, on mingi tellimus tehtud ja teadmata ajal tühistatud
* kliendistaažiks näitab e-teenindus 6 kuud, kuigi kõnekaardi puhul oli selleks üle 8 aasta ja lepinguline pole oldud veel päevagi
* kõneeristus maksab 0.64 € ehk vanas rahas 10 krooni ja ei saa kunagi valmis
Ja veidi hiljem Tartus olles - mobiili kell on 4 minutit vale ehk kui Arieli arust on kell 6:18, on õigem 6:22. Kuidas see juhtuda sai, automaatselt peaks mastist õiget aega sünkima ju? Määdžik.
(SK lehel tehtud idukaardi toimingute väljavõte näitab, et PIN2-ga e-teeninduses allkirjastamine polnud teps mitte töölaua taga unes nähtud. Võib huviga oodata, mis jama sellest veel sündida saab)

Eristu hallist massist, telli oma pitsa Zemonia PizZast

"Ojaa, muidugi saab meilt tellida oma unistuste pitsa ise koostisosi valides. See ongi just see, millega me konkurentidest eristume. Ja see ei piirdu ainult pitsaga, te saate ka valida, mis värvi autoga me selle kohale toome või siis näiteks paluda joonistada karbikaanele lilla kaelkirjaku."
"Tore," rõõmustas Zem, "ma sooviks siis hakklihapitsat päikesekuivatatud tomatite ja."
"Ei-ei-ei," pidurdas Zem ta entusiastliku õhinat, "alustada tuleb ikka niiöelda baaspaketist ehk valida põhi ja peamised komponendid."
"Olgu," ütles Zem, "ma sooviks siis sellist eriti krõbeda põhjaga, millel on palju juustu ja."
"Kohustuslikus põhipaketis on pehme põhi, tomat ja heeringas."
"Heeringas?!" hüüatas Zem telefoni. "Aga ma ei armasta ju heeringat!"
"Pole hullu," lohutas Zem, "te saate selle ju ära noppida. Te ei maksa selle eest midagi juurde, see on tasuta põhipaketi hinna sees. Tomati võime asendada päikesekuivatatud tomatiga, kui te soovite. Ilma lisatasuta."
"Aga ma tõesti ei armasta heeringat," pomises Zem, "ja ma soovisin krõbedapõhjalist pitsat."
"Noh, me võime heeringa lisamata jätta, aga hind jääb samaks, me ei saa põhipaketile eraldi hinda teha. Olete te kindel, et te heeringat ei soovi?"
"Jah, ma tahtsin hakkliha ja oliive ja."
"Kui te olete põhipaketiga nõus, siis saate valida edasi lisapakettide seast."
"Hei, oodake, kuidas oli selle ükshaaval koostisosade valimisega? Te ütlesite ju, et ükshaaval saab valida."
"Ma soovitaks siiski valida paketi kaupa ja alles seejärel minna täpsustamiseni individuaalsete osade abil. Muidu on oht, et tulemus ei meenuta eriti pitsat, seda te ei sooviks ju?"
"Eeeei, aga."
"Lisapakett 1 on salaami, juust, ananass, porgand ja kartul. Lisapakett 2 on kana, peet, porgand ja piim. Lisapakett 3 on sink, juust, porgand ja oliivid, lisapakett 4 on."
"Ma soovisin ju hakklihapitsat!"
"Kohe jõuame selleni. Lisapakett 4 on seened, porgand, juust ja herned. Lisapakett 5 on hakkliha, porgand, tomat ja oliivid."
"Jah! Ma soovin hakkliha!"
"Et siis pakett 5? Mida te lisakoostisosadena sooviksite?"
"Ei, oodake, miks lisapaketis 5 tomat on, see oli ju põhipaketis!"
"Lisapaketiga 5 on lihtsalt rohkem tomatit, mõned kliendid eelistavad väga tomatist pitsat."
"Mina ei eelista, ma sooviks juustu! Kus juust on, kas selles paketis juustu ei olegi?"
"Selle paketis kahjuks juustu ei ole, kui te soovite juustu, siis peaksite valima mõne teistest pakettidest. Üleliigse tomati võite pealt ära noppida, aga see on niikuinii hinna sees, nii et."
"Aga ma ei taha teist lisapaketti, ma tahan hakkliha!"
"Pole probleemi, kui te valite ilma hakklihata lisapaketi, saate hakkliha lisada hiljem ühekaupa valitavate koostisosade hulgast. Nagu ma ütlesin, saab meil erinevalt konkurentidest pitsakatet koostada oma äranägemise järgi, vastavalt oma isiksuse eripäradele. Kui te olete näiteks üks neist, kes armastavad ülikonnaga ketse kanda, on just Zemonia PizZa teile kõige õigem valik."
"Kui ma valin lisapaketi 3, kas te võiksite siis porgandi lisamata jätta? Ma ei armasta porgandit"
"Porgand on väga tervislik."
"Oeh, olgu," alistus Zem, "ma võtan siis lisapaketi 3."
"Nii, praegu on te tellimuses põhipakett ja lisapakett 3. On teil veel soove?"
"Jah, ma soovisin hakkliha. Mis teil ükshaaval valitavate koostiste hulgas on?"
"Ükshaaval saate valida väga suurest valikust. Meil on krevetid, basiilik, kookoshelbed, hakkliha, mille te juba valisite, keedumuna, pekk, mustikamoos, vineer, paprika, sojakotletid, spinat, ravimuda."
"Ravimuda!" vajus Zemi suu lahti. "Nüüd te teete küll lolli nalja."
"Kindlasti mitte, Zemonia PizZa arvestab kõikvõimalike soovidega. Alles eelmisel kuul müüsime suure pitsa ravimudaga, mõnel korral on läinud värnitsaga ja kunagi sooviti näiteks rotimürki, mis nüüd on meil ilusti ka valitavate komponentide loetellu lisatud. Kui te veidi mõtlemisaega vajate, võin ma teile senikaua wubsteppi laulda kuni te otsustate."
"Vaadake, ma pole kindel, et."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, kas te."
"Wub-wub-wub-wub-wub-õnts-wub-wub-wub-wub-wub-õnts..."
"Palun, ei."
"Wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-w-wuuub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-w-w-w-w-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub-wub. Õnts. Wub-wub-wub-wub..."

Karu viipab kutsuvalt

Land of the Dead (2011)

Choose ALL the answers

"La-laa," mõtles Ariel, "pole ju tegelikult probleemi. ISTQB sertifikaadi saamiseks peab õigete vastuste protsent olema 62.5."
Ja et asi veel lihtsam oleks, on kõik küsimused valikvastustega. Mingit hinnet ei anta, täpselt samasuguse sertifikaadi saavad nii 62.5% kui 100% sooritajad. Raamat, mille põhjal eksam tuleb, pole ka just kõige paksemate killast. Tõenäoliselt saab osa vastuseid lihtsalt pähe õppida, sest kui palju erinevaid küsimusi ikka olla saab, komplektid peaks olema ju sama raskusastmega.
Kõige selle valguses on 75 minutit neile, kelle emakeel pole inglise keel (ja tund teistele), täiesti piisav aeg.  Kuna proovieksamid olid üsna hästi läinud, oli Ariel päris enesekindel.
Ja kui leidubki küsimus, millel tundub mitu õiget vastusevarianti olema, tuleb valida neist kõige õigem või vastata lihtsalt huupi.
62.5%, eksole.
Eksamineerija märguande peale pöörasid kõik oma küsimustelehed ümber ja alustasid pusimist.
Ariel ägises omaette ja hõõrus silmi.
Tal oli õigus olnud. Küsimused olidki otsa lõppenud ja talle jagunud vaid üks.
"Why?"
a) Knowledge
b) Money
62.5%
Kas uskuda ideaale täis maailma, kus raamatuid trükitakse ja eksameid tehakse selleks, et lugejad targemaks saaks, et saaksid paika hindamiskriteeriumid, et inimesed saaksid tunnistused tõestuseks oma nutikusele peale pikka ja rasket õppimisprotsessi, või siis... On ISTQB mingi mõttetus, millel praktilist väärtust pole, ja kusagil on mingid onklid, kes raha kühveldavad.
Kui on kaks õiget vastust, vali õigem.
62.5%, eksole.
Aega 75 minutit.
Ariel higistas.

Ükskord ammu Lääne-Siberis

Suvepäevalised olid juba rõõmsalt käratsedes neile eraldatud majakesse tungimas, kui spordi- ja puhkeküla perenaine käe ette pani: "Enne ei lähe keegi majja, kui reeglid on läbi loetud."
"Reeglid on siin," näitas ta paberile majakese välisseinal.
Sõnakuulelikult üritati neid lugeda ja peale pikka pusimist lõpuks anti noogutustega märku, et reeglitest on aru saadud ning need on teadmiseks võetud.
"Nii et kui välisjalatsitega soovite majja minna, on trahv 10 eurot."
"10 jevrot?" küsisid külalised.
"Jah, 10 eurot."
"10 jevrot?"
"Jah, iga punkti rikkumise eest on trahv 10 eurot."
"10 jevrot?"
"Jah."
"10 jevrot?"

See oleks täiesti kena kohake olnud, kui ainult läheduses oleks olnud poodi, kus rahuldada äkki tekkinud isu sihvkade järele.

Jälgedel

Kirde-Eesti radioaktiivse üraski (Trypodendron dictoynemicus) jälgedel:

Kirde-Eesti radioaktiivse vihmaussi (Lumbricus dictoynemicus) jälgedel:

Kirde-Eesti radioaktiivse hiire (Mus dictoynemicus) jälgedel:

Pilt/Off

"Issi, issi, räägi mulle muinasjuttu," nurus Zemmeliine.
"Muinasjuttu, eeh?" vajus Zem mõttesse.
Ta oli kuulnud, et vanasti, kui elektrit, arvuteid ja internetti ei olnud, rääkisid inimesed igavuse peletamiseks muinasjutte, aga kust pidi tema ühe välja koukima?
Ta oli kuulnud, et vanasti, kui elektrit, arvuteid ja internetti ei olnud, tootsid inimesed raamatuid, et sinna muinasjutte salvestada, aga kust pidi tema ühe välja koukima?
"Aga äkki teeks ühe väikese CoD MW23?" pakkus ta.
"Muinasjuttu!" nõudis tütar.
Ilmselt oli ta kiibis mingi viga.
"Olgu, olgu," nõustus Zem igaks juhuks, "aga anna mulle veidi aega, ma mõtlen veidi järele ja siis saad oma muinasjutu."
Zemmeliine naeratas, noogutas ja kepsutas minema.
Paari päeva pärast oli Zemil muinasjutt valmis.

Ühel heal päeval, ammu-ammu, juhtus selline kole asi, et Zemil ja Zemmeliinel läks internett ära. Peale väikest uurimist selgus, et nende teenusepakkujal Pilt/Off-il oli väikeseid probleeme, mingid pahad inimesed vist häkkisid või midagi sellist, aga paari päeva pärast pidavat ühendus taastuma. Taastuski, aga mitte Zemil ja Zemmeliinel. Kannatlikult ootasid nad veel paar päeva ja jõudsid siis järeldusele, et viga on nende enda seadmetes. Arvutitest ei teadnud Zem ja Zemmeliine suurt midagi, vanad inimesed juba ja puha, vanasti ei osanud kõik arvuteid kasutada, niisiis lasid nad oma lapsel Pilt/Off-i tehnilise toe numbrile helistada ja muret kurta. Nad olid küll kuulnud, et Pilt/Off suudab automaagiliselt üle interneti kõik korda teha, aga seekord olid nad vist kogemata mingi suurema supi keetnud, kuigi nad olid kindlad, et ei arvutile ega ruuterile midagi kahtlast teinud ei ole. Pilt/Off-i tehniline tugi juhendas läbi telefoni kuidas oskas, aga tulu sest suuremat ei tõusnud - internetti ei olnud ega tulnud. Tehniku kohale kutsumise eest oleks pidanud Pilt/Off-ile 10 zemooni maksma ja seda nad ka teha ei tahtnud. Ootasid, et äkki saab ise korda.
Lõpuks muutus olukord aga naeruväärseks - kuutasu maksad, aga teenust saanud pole.
Uus kõne Pilt/Off-i abinumbril.
"Kas juhendame telefoni teel või saadame tehniku kohale?" küsis klienditugi. "See maksab 10 zemooni."
Kuna juhendamisest polnud eelmisel korral vähimatki abi olnud, nõustusid Zem ja Zemmeliine nüüd tehniku kohapeale probleemi lahendama saatmisega.
Kaua see aega ei võtnudki. Tehnik tuvastas, et arvutid ühenduvad kenasti ruuteriga, aga ükski veebileht ei avane. Ta sai ruuteri seadistamiseks vajalikud andmed ning vaatas siis karu kõhtu.
"Ahaa!" teatas ta.
Ahaa tähendas, et kõik Pilt/Off-iga ühendumiseks vajalikud seadistused olid ruuterist kadunud.
"Kadunud?" imestasid Zem ja Zemmeliine.
"Täiesti puhas!" kinnitas tehnik rõõmsalt.
"Aga kuidas sai selline asi juhtuda?"
"Aga miks kosmosesüstikud taevast alla kukuvad?" küsis tehnik vastu.
"35.80 zemooni."
"35.80 zemooni? Mitte 10?"
"35.80, mitte 10. Siia 17.90, tagasi 17.90. Te võite selle vaidlustada muidugi, seni on kõik kliendid vaidlustanud. Sellest pole muidugi absoluutselt abi. Aga vaidlustage, kui teile meeldib nii."
"Aga kui te teate, et kõik vaidlustavad, miks siis üldse alguses teine summa öelda?"
"Sest meile meeldib nii. Aga ma seadistasin teile nüüd uue võrgu, nimeks on D, parooliks d1lD0. 64-bitine WEP, raisk!"
Telekas mängis parajasti mingi panevik, kus kõik autod, hooned ja mõned inimesed olid vähemalt kolm korda plahvatanud.
"I'm alright, it's just a scratch!" lehvitas ainuke ellujääja, rusude vahelt välja roniv eideke esimesena kohale jõudnud kiirabiauto suunas.
"Aww man," oli Zem pettunud. "I'm the fucking EMT, for fucks sake!"
Mootor möiratas, kummid kiunusid, eideke mätsiti edukalt kahe auto vahele.
Pilt/Off-i tehnik jalutas rahulolevalt päikeseloojangusse.

Mine metsa / Пошел ты / Fuck off

Jätkuks Tallinna ühistransporti kaunistavate plakatitele, millel kirjad "Kitsas? Metsas on ruumi küll" ja "Jänes? Metsas pole piletit vaja"

Bliu one, George, sa oled lõpuks kuulus

Naaberlinnad, nüüdsest naaberlinnamad

Something, something, something... parem kui vana

Et vahelduse mõttes teha pots, mille sisuks pole ainult nutt ja hala, räägiks parem, kuidas tagasi saada kõvakettaruum, mille Lenovo Rescue & Recovery sombistumise korral põske võib pista. Mis mul juhtus, oli järgnev - R & R jooksis kokku, tegi eduka katse kogu ketas läbu täis kirjutada ja peale väikest maadlust tekkis olukord, kus R & R polnud enam teadlik ühestki enda tehtud back-upist, küll aga oli kadunud kettaruum. Win7 puhul aitas Folder Options->Hide protected system files linnukese eemaldamine. See teeb nähtavaks kausta nimega RRbackups, kus R & R oma sodi hoiab, aga veel ei ole sealsete failide kustutamiseks õiguseid. Et failidele ligi pääseks, tee kaustal paremklõps, vali Properties, liigu sakile Security ja seal kliki kasutajale õiguste andmiseks Edit, seejärel Add oma kasutaja lisamiseks. Nüüd saab kustutada pikast rodust tähtedest-numbritest koosneva nimega kausta, mina sain nii tagasi üle 30 GB kettaruumi, mida ei olegi nii vähe kui hakata arvutama, mitu % mu 160 GB kettast Win7 ja Lenovo vidinate käes on.
Nii et üsna vähese vaevaga on R & R jälle sama hea kui nt Skype. Viimase katkiminek peale mõnda järjekordset pealesunnitud uuendust on tunduvalt põnevam sündmus kui paari GB kadumine. Huvitav, millal saab valdavaks umbes selliselt kulgev vestlus:
Hüpoteetiline välismaalane: "Eestlased? Te olite need, kes Skype'i tegid, eksole?"
Eestlane: "Mis? Skyte? Ei, sellest ei tea me midagi. Kas see polnud pärit Somaaliast/Afganistaanist/Põhja-Koreast vms vms? Samad tüübid, kes Firefoxi taga?"
Mhmh. Et tu, Mozillus Magnificus. Aasta lõpuks versioonilt 4.0 versioonini 7.0 jõudmine on kiiduväärt, sest eks ole ju parem brauser see, mil suurem versiooninumber. Chrome on mu arvutis jõudnud numbrini 12, Opera 11 ja isegi Internets Exploder on IE9. Uue tulekul eelmise versiooni surnuks kuulutamine... poleks ka midagi jubedat, aga kuhu jääb põnevus ja miljonid allalaadimised, mis nt Ff 3.0-ile osaks said? Või tuleb Mozilla kodukasutajale vastu ja pakub iga uue versiooniga midagi uut ja üllatavat (enterprise-mehed saadeti koledasse pimedasse kohta, tavakasutaja saab ilmselt präänikut siis)
Nt sellist: nuputab hommikune Ariel tükk aega (hommikused Arielid ei ole nutikad), kas on ta nett katki, faili omaniku server katki või midagi muud ja siis saabub selgus - ei ole midagi seisma jäänud, Ff 5.0 uuendab allalaadimisaknas allalaetud MB arvu, laadimise kiirust ja lõpuni jäävat aega vaid siis, kui hiirekursor selle kohal hõljub. Sellest ei piisa, et aken aktiivne on, nihuta kursor akna kohalt nt Skype'i suunas ja tadaa! kõik numbrid jäävad seisma. Muljetavaldav. See hoiab energiat kokku, eksole?
Või siis - millist brauseri versiooni peaks Sertifitseerimiskeskus toetama (toetatud != töötav, viimase puhul selgub niikuinii mingil hetkel, et töötav = peaaegu töötav, abitelefonil helistades on lootust aga vastuseks saada "Ei, seda me ei toeta) ID-kaardi baastarkvara puhul? Kui kõige värskem on FF23.0, kas 21.0 toetamine oleks veel mõistlik või oleks see ürgajalugu? Aga 19.0?
Oinäe, nutt ja hala. Noh, kui juba, siis juba - mismõttesnagu maksab kuu aega ühistransporti 1. juulist mittetallinlasele 17.58€ asemel 27€?

AK

Millist spordiala te ise kõige enam jälgite?
«Märja T-särgi show!!!!»
Vaadake videot SIIT.

Potsimees.ee

Ma ei viitsi pealkirja välja mõelda, aga mulle ei meeldi ka lahtreid tühjaks jätta, nii et... blaah?

Eilseks sai mu isikliku Delli tööpäev SK-s läbi. Selgus, et probleemide põhjuseks polnudki sisemine id-kaardi lugeja, vaid hoopis Inteli wifi-kaardi tarkvara. Hea uudis on see, et on lootust olukorra paranemiseks, halb ilmselt see, et XP on opsüsteemina ikka veel väga levinud ja samuti ka Intel® PROSet/Wireless, mis tähendab, et olukorra paranemist lootvaid inimesi võib olla üsna palju.
Wifi-tarkvara ja id-kaardi omavaheline jagelemine on kahtlemata kummaline lugu, aga vähemalt tundub Windows 7 vähemalt sellest probleemist vaba olevat. Samas - kes teab, mida veel välja ujub. Igatahes on selge, et peale pikaaegset XP ja aeg-ajalt Ubuntu kasutamist on 7 mu uus lemmik "operatinng system" (the software that goes tinng). Lenovo haleda resolutsiooni peal on see isegi kasutatav, kuigi XP start-menüü oma tervet ekraani katvate programmivalikutega oli siiski kiirem ja mugavam kui "seitsmes" läbi All Programs lukuaugu piilumine. Viimane Ubuntu on vähemalt mu Delli peal haletsusväärne käkk ja sellest hoian ma eemale. Vbla puhas install aitaks, aga kasutusmugavus on siiski olematu.
Ja kui käkkidest rääkida - Lenovo ThinkVantage ei jäta üllatamast. "Skype on töökindlam" peaks hetkeseisuga päris tõsine solvang olema, nii et Lenovo - võtke midagi ette.

Lenovo Power manageri andmed aku kohta, kui kasutaja on "Standard User"...
...ja hetk hiljem administraatori õigustes
Power plan on mõlemal juhul sama.
Samuti on tore teada, et wifi-kaardi draiverid vajavad tänapäeval enam kui 800 MB kõvakettaruumi (ja tore, et peale kõvakettaruumi õgimist zombistunud Rescue&Recovery vms poolt ma 2/3 ikkagi tagasi sain)
Ja kui kedagi huvitab, kust tuleb selline tore asi nagu "operatinng system", siis...
Ja mismõttesnagu maksab kuu aega ühistransporti 1. juulist mittetallinlasele 17.58€ asemel 27€?
(See on nüüd mu lemmikküsimus, millega ma mõnda aega kõik postitused lõpetada kavatsen. Või siis - peale mingi trammi küljel kirja "Bussiga on soodsam. Trolliga säästad loodust. Trammiga saad kiiremini." nägemist - "Kas kõiki kolme korraga ei saaks?")
((Jah, ma tean, et hinna tõstmine on kõige parem võimalus liiga täis busside/trollide/trammidega võitlemiseks, mis omakorda tuleb ummistunud tänavatega võitlemisest ühistranspordi graafikute hõrendamise abil, aga...))

Kui su läpakal on sisseehitatud ID-kaardi lugeja...

ja sa oled seni rahmeldanud ja proovinud oma igapäevaseid idu-toimingud ilma töölaual nurki küljest puremata teha, siis on ehk veidi lootust, et järgmine laud elab kauem. Mu isiklik Dell on teist päeva SK-s uurimisel ja loodetavasti saadakse nii targemaks kui parandused tehtud.
Senine seis uue tarkvaraga:
* sisemise O2Micro lugejaga töötab Firefox, nii autentimine kui allkirjastamine. IE puhul lastakse sulle lihtsalt näkku
* kui sa oled suur IE sõber ja tahad tingimata seda kasutada, võtteks abiks nt välise ubsi-auku käiva OK1021 (sest see on kõige levinum ja meeldivalt odav)... ma ei mäleta, mis siis sai, aga Firefox pangestub välise lugejaga allkirjastamise katsel ära. "EstEid plugin has crashed...". Nummi.
Jah, mõnikord peeglisse vaadates avastan ma, et olen kahtlase irve näkku unustanud. Oli ju SK esmane seisukoht, et mul on mingi imelik arvuti (Latitude D830) ja seda nad ei toeta. Aga ilmselt hakkas ID-abiliinile liiga palju ebasõbralikke kõnesid tulema.

Margus Hanson

"Tallinna linnavõim muudab ühistranspordipiletite süsteemi ja tõstab alates 1. juulist üksikpiletite hindu," luges Ariel ja muigas. Millegipärast polnud ta üldse imestunud.
«Kroonihinnad arvutati eurodesse ümber sendi täpsusega. Nüüdseks on aga selge, et euro tulek ja üldine majandusolukord on muutunud ja samamoodi jätkata ei ole võimalik,» ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

"Peremees, leiaksite ehk ühe euro," sirutas prükkar käe välja.
Kroonide viimastel päevadel oli prükkari sooviks, et sõbralikud inimesed leiaks kaks krooni.
Tema selja taga poeuksel oli silt "Euro hinda ei tõsta."

Lisaks vähendati erinevate piletiliikide arvu, mis peaks toodete seast valiku tegemise lihtsamaks muutma. Abilinnapea sõnul on nüüd igal ühissõiduki kasutajal võimalik valida endale sobivaim piletiliik, ilma et variantide liigpaljusus pead segi ajaks. Tulevikus loodetakse jõuda olukorrani, kus erinevaid pileteid ongi vaid kaks - tallinlastele ja ülejäänutele, sõltuvalt jalgade arvust.
«Mõnevõrra tõusevad vaid talongide hinnad, kaarditoodete kasutamise soodustamiseks nende hinnad aga enamasti hoopis langevad. Näiteks langeb 30 päeva ID-pileti hind 3 sendi võrra,» selgitas Aas.
90 päeva perioodikaardi kadumise valguses on tegemist tõepoolest märkimisväärse hinnalangusega.Kaardi senine hind päeva kohta on 47 senti ja selline sõidutasu ei ole linnavalitsuse hinnangul jätkusuutliku ühistranspordi seisukohalt piisav.
«Samas kallineb endise 90 päeva perioodikaardi omanikule ühistranspordi kasutamine vaid 15 senti päevas, mis muu hinnatõusuga võrreldes ei tohiks olla ülejõu käiv,» ütles abilinnapea.
Njah. Kui seni maksis kolm kuud sõitu tallinlasele 42.18€, siis nüüd 55.50€. Kuus 4.44€ rohkem maksta pole tõesti palju, muude hinnatõusudega võrreldes. 32% hinnatõus pole peaaegu et mainimist väärtki. Mittetallinlane maksis seni 90 päeva eest 52.73€, 1. juulist aga 3*27=81€ Kallinemine kõigest 53,6% ehk 28.27€ ehk 442.33 vanas rahas.
Ütluse "Pole idast kunagi midagi head tulnud" valguses on tore elada Lasnamäest lääne pool, aga kas ühistranspordi hinnatõus on piisav, et panna end ametlikuks tallinlaseks registreerima? Ei. Esiteks maksab selle kinni tööandja ja teiseks - kas ma tahaks elada samas linnas, kus elab Taavi Aas? Ma ei taha, et Taavi Aas samas linnas elaks.
Ja Tallinna TV(HUI) tegutseb ikka edasi...

"0.47 eurot? Selle eest ei saa pulgakommigi." - MH

Prepare for problems

"Plurts!" sülitas Zem suuloputuse kraanikaussi, põrnitses siis peegelpildi turritavat juuksesalku ning sirutas käe kammi järele. Kuna ta seda alatasa tagataskus kandis, oli see äraistutud, pehme ja kõver. Ning armas, millegipärast. Võib-olla sobis kumerus ideaalselt Zemi pea kujuga, võib-olla oli asi milleski muus. Kamm oli Zemiga olnud terve igaviku, selle vanust sai lugeda ära murdunud piide abil. Iga kuu aja tagant murdus üks pii ja põgenes teadmata suunas. Kamm oli nagu sügisene puu või kalender. Sellest polnud eriti midagi, mida vanemaks sa saad, seda vähem piisid on sul vaja.
Kammimine tegi Zemi alati kurvaks.
Mõnikord ta ka kartis natuke.

"Jah," kinnitas Zem, "ma tulen reedel."
"Ot, mis," võpatas ta kohe peale toru ära viskamist ja jõllitas telefoni.
Oligi reede. Ta oli olnud järjekordselt laisk kalendrist lehti ära rebima.
Pahuralt sirutas ta käe ja rebis 6 tükki vähemaks.
Peale väikest mõtlemist rebis ta veel 18 lehte välja, kortsutas kägarasse ja tampis prügikasti. Kalendrisse jäi neid veel piisavalt.
Zem oli rahul.

Takso vuhises mööda tühja tänavat,
Ümbruskond polnud tuttav ning Zem vaatas algul küsivalt juhi poole, siis imestunult taksomeetrit. Numbrid kerisid meeletu kiirusega selle summa sularaha poole, mis Zemil rahakotis oli ja see oli veidi murettekitav.
"Mis, kas see teeb mingi 2 Zemooni kilomeetri eest?" mõtles ta. "Kas ma peaks äkki paluma poole tee peal kinni pidada?"
Ent ta polnud päris kindel, kus ta täpselt on.
"Kas ma sõidan ikka õiges suunas?" küsis taksojuht.
"Ma pole selles päris kindel," vastas Zem ja taksojuht sõitis edasi.
"Aga äkki ma pean kinni ja vaatan kaarti?" küsis ta mõne minuti pärast.
"Jah, see oleks tark tegu küll," vastas Zem ning taksojuht peatus, uuris mõnda aega kaarti ja sõitis siis tuldud teed tagasi.
"Kaardiga saab ka maksta," vastas ta Zemi vihjele rahakoti paksuse kohta.
Taksomeeter jätkas numbrite kerimist, nüüd juba selle summa poole, mis pangaarvel oli.
Öö oli vaikne ja soe.

Zem pühkis higi ja pilgutas silmi.
Numbrid tablool vilkusid sihikindlalt nulli suunas ja see oli veidi murettekitav.
"Ime, et mul veel halle juukseid ei ole," mõtles Zem. Ja alles see oli, kui ta pedaalis kiharate lehvides mööda tänavaid, saatjaks abirataste kõrin asfaldil. Ja õhk lõhnas värske kurgi ja liblikate järele, kuigi läheduses ei kasvanud kumbagi. Oli jäätist, mida nüüd hoolikalt taimerasvasisaldusega jäätiselaadseks maiustuseks nimetati, aga siis oli see olnud oi kui hea. Keset vaikset ja sooja päeva.
Ja siis äkki oligi kõik, nagu põnevusfilmides tavaks, seiskus kell peaaegu et viimasel hetkel, kuvades ekraanil "00:OO:O5.11"
See polnud esimene kord.
23. kui täpne olla, aga Zem ei rääkinud sellest kellelegi.


"Okei siis," mõtles Zem, "praegu pole kiire hetk, võib küll varundamisega tegeleda."
Tekst, mis rääkis kokkukukkunud arvuti päästmisest nupuvajutuse abil, oli piisavalt ahvatlev ja Zem klikkis "Yes".
Veidi aja pärast ta enam eriti rõõmus ei olnud.
Kõvakettaruumist oli alles ainult kolmandik ja tegemist oli alles teise Lenovo poolt välja pakutud igakuise backupiga.
"Aga... äkki leian ma selle koha üles, kus neid hoitakse, ning saan vanema ära kustutada?" mõtles Zem.
Ega ikka ei leia küll, aga õnneks on Lenovol selline tarkvara nagu ThinkVantage Rescue&Recovery, mis nende taastefailidega tegeleb ja kus igaühe juures ilusti kustutamisnupp on.
Sel korral ainult kaks kustutamisnuppu, sest Zem oli ju ainult kaks taastepunkti loonud. Ta vajutas ajaliselt vanema faili juures olevat ja jäi ootama.
Minutid möödusid, aga ta ootas ikka veel.
"Kaua võib kustutamine aega võtta, isegi kui tegemist on 35 gigaplögapaidiga."
Tunde? Eip. Niikaua, kuni kõvaketta ruum otsa saab.
Just.
Taastefaili kustutamine sööb ära kogu vaba ruumi kõvakettal.
Kogu. Vaba. Ruumi.
"Please wait while the backups are deleted" ütles kiri ekraanil ja Zem ootas.
Võib-olla on see ajutine nähtus ja siis on kõik jälle korras.
Aga iga veidi aja järel F5 vajutades pidi ta jälle konstanteerima järjekordse gigabaidi kadumist Lenovo apla rakenduse kõhtu.
40 GB vaba.
39 GB vaba.
38 GB vaba.
"Deleting the oldest backup isn't possible. R&R creates cumulative backups which means the older backups are required for the newer backups to work." oli Lenovo foorumis kirjas ja Zem mõtles: "Mida kuradit? Mis mõttes kumulatiivne, kui backup nr 2 oli kõvasti suurem kui backup nr 1 ja nende kahe vahele jääva aja jooksul oli kõvakettale salvestunud heal juhul paarsada lisamegabaiti?"
Ja: "Mismõttes ei ole võimalik, kui esimese backupi juures on ilusti nupp "Delete"
Ja seejärel: "Mismõttes ei kuva te ekraanil marketing-hülgemöla asemel hoiatust, et vanimat ei saa esimesena kustutada, kui te pole olnud piisavalt nutikad et a) teha nii, et nupule vajutamine ei teeks midagi hirmsat või b) koristada seda kustutamise nuppu üldse ära."
Sest praegu oli Lenovo's Enhanced Backup And Restore'i (teise nimega Lenovo ThinkVantage Rescue&Recovery, ilusal lapsel ikka mitu nime) protsess olekus "Not responding" ja kõvaketta täituvust näitav indikaator punane. Vaba ruumi alla 10 GB, jei?
Ja isegi pärast R&R mahatapmist, uuesti proovimist ja lõpuks mõlemast backupist lahti saamist ei saanud tagasi kogu kõvakettaruumi, kolmandik oli ikka teadmata kadunud. Samuti olid kadunud kõik Windowsi enda taastepunktid ja neile määratud kettaruum oli keeratud 0 baidi peale.
"Pask," mõtles Zem higi pühkides, "ma tahan kardinaid või kuhugi pommi panna või mõlemat."

Töötab - ei tööta - töötab - ei tööta - ei tööta - ei tööta - ...

"For fuck's sake," ägas Zem ja otsustas Skype'i automaatse uuenemise välja lülida, et see edaspidi ilma hoiatamata peaaegu et toimivast lootusetult kokkukukkuvaks ei muutuks.

Näpunäiteid algajale Thinkpadi-kasutajale

* Kui sul õnnestub vaid iga kümnes kerimisriba kasutamine ja sa tänad Tehnovidinate Jumalat multi-pulti-kümme-sõrme-korraga-puuteplaadi eest, vaata puuteplaadi seadeid: Smart Check Settings->Scrolling Region Filtering ja lülita see välja (vaikimisi sees). Kirjeldus on küll "When enabled, this filter helps to predict when you are intentionally using the one-finger scrolling region. If you notice you accidentally trigger scrolling, enable this filter.", aga see toimib täpselt nii hästi kui toimivad need asjad, mis toimivad sitasti.
* Kui Fn+F6 kuvab Communications Utility käivitamise asemel mikrosekundiks veateate selle kohta, et programm ei mahu mällu, installi utiliit uuesti.
* Kui peale Communications Utility installimist ei saa enam muuta veebikaamera seadeid ja see on viimase "aga ma pean ju kõiki nuppe ja linnukesi näppima" tõttu mustvalge ja pea peale pööratud, installi kaamera driverid uuesti
* Kui erinevate uuenduste paigaldamise käigus sinise surmaekraani saad, ära imesta. See peabki nii olema.
* Kui su Mõttepolster keeldub esimesel korral talveunest ärkamast, hoia sisselülitusnuppu all ja vajuta siis uuesti. See on ju nii kena, kuidas see roheliselt helendama hakkab.
* Kui korpus puuteplaadi kõrvalt nõtkub (või ekraanitagune), käsitse arvutit hellemalt. Või hangi mingi, mis on soome sepa poolt rängast rauast tehtud.
* Kui trükkides on kuidagi kummine tunne ja aeg-ajalt avastad, et thti on pudu, vajuta kõvemini. Terviseteadlik kontoriinimene treenib ka näpulihaseid ja ega ilmaasjate Thinkpadide klaviatuure maailma parimaks peeta.
* Kui madala resolutsiooni tõttu Wordis tähed igerikud ja auklikud tunduvad, vaata ekraani kaugemalt. Või hangi FHD ekraan.
* Kui sind nörritas D830 logisev wifi-lüliti (peamine viga, mida arvustustes ette heideti), siis pead rõõmustama Thinkpadi oma üle, mis logiseb vaid siis, kui selle üles leiad (ning omad kruvikeerajat või pikki küüsi, millega seda urgitseda)
* Paremal pool asetsev kõrvaklapiauk on tunduvalt parem kui vasakpoolne, sest tuletab parema käega hiirt kasutavatele inimestele meelde, miks on head bluetooth-klapid.
* Kui laadijasse siirduv juhe on jäme nagu boamadu, kaalub rohkem kui 65W laadija ise ning osutab pusa lahti harutamisel sama innukat vastupanu nagu boamadu seda teeks, haara kätega peast ja ahasta: "Mida kuradit nad küll mõtlesid!!!!!!11!"

Kvaliteetmeelelahutus, jipii

Kohe-kohe toimub suurim uudis (päriselt ka, suurim) sellesuvises teleelus - alustab eeskätt meestele mõeldud uus telekanal Kanal12 (ja teleelu on nii nummi sõna - te-lee-lu).
"Laupäeviti pakutakse katastroofifilme, kus tegevus käib maavärinate, tsunamide, asteroidide, hiigelputukaparvede, megavulkaanide ja muude huvitavate loodusnähtuse ümber."
Ehk siis kõik need halvimatest halvimad filmid, mida Kanal2 seni näidanud on ja rohkemgi veel. Kanal11, aga plahvatustega seebivahu asemel. Tõeline pasalasu.
* ootab huviga, äkki on isegi põhjust tv-pulk enneaegsele pensionile saata ja "päris televisioon" hankida (Mega Piranha, 2012 Doomsday jt klassikud, nt)

Rahvuslik uhkus, nüüd veel õhem ja kergem

Väike vahekokkuvõte, mis sisaldab palju hala ja kiunu:
* uus ID-kaardi tarkvara ei toeta Delli sisemist O2Micro lugejat
* O2Micro olemasolu takistab väliste lugejate tööd viisil, mida on raske ennustada
* peale selle välja lülitamist device manageri kaudu läheb elu veidi ilusamaks, aga nüüd on mul mingi mõttetu mittetöötav vidin arvutis ja pean juurde ostma mingi välise käki, mis ahnitseb ära veel ühe ubsi-augu (mälupulk, väline ketas truecrypti partitsiooniga, mp3-mängija, fotoaparaat, hiire saatja, klaviatuur, jahutusalus, 3G-pulk ja TV-pulk piidlevad üksteist kahtlustavalt ja on valmis kõik enneaegselt startima 3 olemasoleva ubsi-augu poole) või elab siis expresscardi pesas, maksab palju raha ja pole tõenäoliselt korralikult toetatud, sest et...
* miski ei ole korralikult toetatud
* jah, firefox ei ole ka korralikult toetatud. PIN2 allkirjastamine suedebankis põhjustab peale pisikest mõtlemist teate "Estonian National Pride has been properly violated (Blop! "Good morning!")
* kui seni kärvas PIN2 allkirjastamine peale iga suuremat Firefoxi uuendust, siis Uue ja Vahva Kiire Arendustsükliga läheb veel lõbusamaks?
* ID-kaardi tarkvara olemasolu takistab järelteenindajatele (EMT, pangad) mõeldud sertifikaatide staatuse muutmise, PIN-i uuendamise jms tarkvara, nii et praeguseks on esimene mu arvutist eemaldatud
* kuna mu arvutis pole ID-kaardi tarkvara, siis on välise lugeja ostmine kahtlase väärtusega tegevus, kui ma sellele just mingit muud otstarvet ei leia (Ariel has been violated by an unsupported smart-ass reader (Blop! "Good morning!"))
* kuna hetkeseisuga on ainuke mulle teadaolev viis mu suedepanki kontole ligi pääseda (teha ülekandeid, osta ID-pilet, vms vms) on ID-kaardiga sisse logimine, siis... Blop.
* kuna aeg-ajalt jõutakse mu blogisse otsinguga "pin allkirjastamine", "id-kaart ei tööta" vms, siis hoolikal kuulamisel kostaks ilmselt Eestimaa eri otsadest blop-blop-blop.

Uhkus anda oma panus (väike ja õhuke)

Ariel, kes jätkuvalt pakatab suutmatusest aru saada, kas nina eest lipsanud buss sõitis mööda 5 minutit varem või oli tegemist eelmise, 10 minutit hiljaks jäänud bussiga, vaatas mõtlikult peatusesse kleebitud Apple'i reklaamplakatit ja kratsis kukalt. Midagi selles oli ebatavalist, kuidagi valet, mitte küll nii silmatorkavat kui "Steve Jobs soovitab paigaldada Macbooki Windows 7", aga ikkagi.
Siis jõudis talle kohale.
"Üks kergemaid ja õhemaid sülearvuteid maailmas," seisis 11-tollise Macbook Air'i reklaamil.
Rasked ajad ilmselt õunameestel, kui enam ei saa toodet reklaamida kõige õhema ja kergemana. Prooviks uudset lähenemist ja kuulutaks, et see on lihtsalt nii hea, et paksus pole oluline?
Aga uudiseid lugedes selgub, et püüdlused õhema ja kergema vidina poole on jätkuvalt prioriteediks. Nimelt tegi Apple Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI) ettepaneku töötada välja väiksemad SIM-kaardid, et oleks võimalik toota õhemaid seadmeid.
"Mingil hetkel tulevad teised tootjad järgi, kuna nutitelefonide suurus ja kaal hakkavad olema üliolulised," ütles tehnoloogia-uuringute firma IDC analüütik Francisco Jeronimo.
"Fuck yeah," ütles anonüümne ja unikaalne fänn, "ma tahan, ei, ma nõuan, et mu telefon oleks nii väike, et ta ära kaoks. Ma ostan iga kahe kuu tagant uue ja kuna elektroonikat ei tohi lihtsalt põõsasse visata, siis on mul neid terve kuradima virn."
Tulevikus lahendatakse see probleem ilmselt iPõõsaste abil, kuhu võib telefone ja muud elektroonikat visata (muidugi ainult Apple'i tooteid).
Veidi kaugemas tulevikus, kui tooted on piisavalt väikesed, oskavad nad iseseisvalt spetsiaalsetesse iPõõsastesse kaduda.
Väike on hea.
Vist oli Apple see, kes tutvustas maailmale läpakaid, mille akut vahetada ei saa. Kindlasti oli Apple see, kes tegi kahtlase liigutuse, nusserdades iMacis olevate Western Digitali kõvaketaste firmware'iga, et neid raskem vahetada oleks. Ise lisatud ketta puhul jäävad ventilaatorid täisvõimsusel pöörlema ning Mac OS teatab riistvara testide mitteläbimisest. Võib-olla on Apple see, tänu kellele on meil tulevikus väiksemad SIM-kaardid. Või siis seadmed, mille kasutamisel pole vaja liigsetele pisiasjadele - lülita vaid iMasin tööle, ühenda spetsiaalse iPordi abil oma peakesega ja lase ajul iMasinale öelda, mida ta tegema peab, või vastupidi. Ja kui protsessi käigus midagi põõsasse läheb, pole ka hullu.
Väike on hea.
Seda mõistab ilmselt ka "kes iganes id.ee lehekülje taga seisab", sest seal on kirjas:
"Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:
USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda."
Yez-yez, läpaka sisemine idukaardilugeja on väga teretulnud nähtus. Kaob ära ainult koos läpakaga ja ei moodusta kaasaskandmisel kotti või mujale mingit muhku, mis näeks välja nagu...
Ja kõik on tore ja hea, kuni kohtud ühe väikese pisiasjaga.
Uute id-kaartidega asjatamiseks on vajalik uus id-kaardi tarkvara. Mis on tore ja särav ja mugav installer, teatades, et arvuti on täis aegunud pehmevara nagu Digidoc ja Firefoxi draiver ja blaah ning paigaldab kõigest uuema versiooni vähema arvu hiireklõpsudega kui kulub uues Ubuntus akna sulgemiseks. Ja...
SEE RAISK EI TÖÖTA.
Miks ei tööta? Alati on ju? Võinoh, alati peale uue versiooni tulekut on midagi külili kukkunud, suunurgast ila niristades, aga see on ju Eesti Oma Id-kaart, me armastame teda ikkagi, onju?
Selgituse leiab id.ee lehel veidi ringi jalutades.
"Uut ID-kaardi tarkvara on võimalik kasutada järgmiste kaardilugejatega:
Omnikey CardMan 1021 (USB)
Omnikey CardMan 4040 (PCMCIA)
Omnikey CardMan 4321 (ExpressCard54)
JSP-CR900 (Microlinki All-in-one lugeja)
HP SmartCard klaviatuur (ED707AA#ABB) NB! HP SmartCard klaviatuur ei pruugi töötada kaardilugejana Linux ja Mac OS X keskkonnas kuna puuduvad vajalikud draiverid. Windowsi operatsioonisüsteemis töötab kaardilugejana aga puudub PIN-pad funktsionaalsus.
SCM SCR 3310 (USB)
SCM SCR 3340 (ExpressCard54)
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)
Oma kaardilugeja margi ja numbri leiad kas kaardilugejalt või selle pakendilt. Kui lugeja antud nimekirjast puudub, soovitame ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks kaardilugeja välja vahetada."
Tõstke nüüd käsi, kes teab, milline neist on sülearvutisse sisse ehitatud.
Ariel vaatas mõtlikult CardMan 3621 lugejat, mis töölaual asub, seejärel pilu, mis Delli vasakul küljel, ja ohkas.
"No ma võin ju proovida kõik id-kaarti vajavad liigutused töö ajal ära teha või osta veel ühe seadme, mis ubsi-augu hõivaks, ja oodata aegu, mil väline lugeja on nii väike, et ära kaob," mõtles Ariel ja käivitas brauseri.
"Jee," rõõmustas ta, nähes, et seekord isegi õnnestub Firefoxiga Swedbanki siseneda.
Ja rõõmustas veel, kui nägi ilmumas nuppu "Allkirjasta."
Ja siis oli kõik.

Ja Firefox on isegi edukas, IE8 sureb enne PIN1 sisestamist...
(Ah et mis käib kolme punkti asemele? Ropud sõnad)

Delfirooniks

Miks pagana pärast on pool euronics.ee esilehte delfi päralt ja kelle hea mõte on riputada menüü 2 km allapoole, nii et seda kasutada ei saa? Kahtlustaks linuxlaste armeed, kelle peakestest on pärit Unity ja Gnome3, aga IE-ga on korras. Võinoh, kuivõrd saab korras olevaks nimetada asja, kus paistab delfi. Ja mis töötab ainult IE-ga.

(Ühel hetkel lähitulevikus avastad niikuinii õudusega kusagilt telekate kategooriast kommentaarid stiilis "Muidugi oleks tore, kui "aher" naine ei elaks pensionini, aga see on rohkem utoopia valdkonnast")

((Delfi väljalõikamisel nt Adblockiga kuvatakse menüü 4 km allapoole. Tean! Nad palgasid veebiehitajaks selle juristi, kes ühele teatud kinnisvarafirmale õigustühiseid üürilepinguid heegeldab ja kel oli hetkel lihtsalt veidi vaba aega))

Lisan veel ühe paari sulge:
(((Miks IE-kasutajatele delfi päist näkku ei topita, ah?)))

Ultravägivaldne tallinn.ee testija Ariel III lendab nagu lind

Seaded: vaikimisi (Kas suvakasutaja taipabki üldse nuppu "Täpsusta" klikkida? Igatahes oleks muutmisel veel huvitavamaid tulemusi, alati on, tallinn.ee planeerija vihkab täpsustusi)

Jalgsikäigu kiirus (km/h): 4 (piisav, et centipede'id sind kätte ei saaks)
Jalgsi max teelõik (km): 0.5 (katsed on tõestanud, et centipede'i jalad lähevad pikema maa läbimisel sõlme ja olend kukub pikali)
Ooteaeg peatuses: 3.0 (see on mõistlik, ma ei tahaks ka üle 3 minuti oodata, et jõuaks kohale buss, mis pidanuks seal olema 15 minutit tagasi)
Maksimaalne ümberistumiste arv: 3

Kahtlemata on märgitud 5.7 km teekond (mis ei ole pikem kui 0.5 km) ahvatlevam kui oodata 11 minutit (11 on pikem kui 3.0) bussi nr 17, mis viiks peatusesse "Vambola", kust tuleks kõndida majadevahelist otseteed kasutamata metsikult pikk 1.2 km. Või väljuda Kristiine keskuse juures ja sõita edasi trolliga nr 9 peatuseni "Lepistiku", kust on kõndida vaja tervelt 1 km.

Reklaam bussiküljel soovitab kasutada tallinn.ee planeerijat, muidu jõuab mees enne jooma minna, kui sa töölt koju jõuad (ainult iga kuues pood Tallinnas ei müü alkoholi).
Nana-nana-nana...Bbatmaaan!!!!

Please respect the will of the many

"Blah. Blah. Blah," porises Zem kanaleid vahetades. 618 telekanalit ja olematu kogus põnevust. Lõpuks otsustas ta korralik kodanik olla ja klõpsas Pealinna TV peale.
"Henlandias nõutakse e-valimiste kooskõlla viimist põhiseadusega," sai ta välisuudistest teada. Hääletada peaks saama vaid nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon ning ruumides, mis tagavad valimise salajasuse. Samuti peaks häält olema võimalik anda vaid ühel korral nagu ka valijakaardi korral ning valimispäeval peaks olema agitatsioon keelatud.
"Amatöörid," muheles Zem. Zemonias olid sellised mured ammu lahendatud, valida sai vaid kontrollitud arvutite abil, äärmiselt salajastes ruumides ning ainult teatud ID-kaartide abil. Valimise õigsuse tagamiseks sisaldasid kaardid infot ka kodaniku erakondliku kuuluvuse kohta.
Ja see kõik oli Zemonias aastatetagune ajalugu, ID-kaardid olid ammu asendatud integreeritud kiipidega. Häält sai anda tõesti vaid ühel korral, selle eest hoolitses kiip ise ning mitte keegi tõesti tõesti tõesti ei teinud valimispäeval propagandat.

Kati Murutar

Ariel ei kasuta tegelikult Ubuntut. See lihtsalt on. Miks? Mm... sest kõigil on ja popp ja noortepärane ja puha? Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta ja see lihtsalt on, sai ta alles nüüd teada, et 11.04 toob endaga kaasa Unity, mis 11.10 tulekul Gnome'i lõplikult välja vahetab. Ja kuna Ariel Ubuntut ei kasuta, ei oska ta ka ennustada, kas Unity on kasutatav või on Mark Shuttleworth hull nagu...

Ultravägivaldne testimisspetsialist Ariel III integreerub Tallinna

"Helista mulle siis kümme minutit enne liikuma hakkamist," ütles onu Uuno.
"Helistan," lubas Ariel.
Ja helistaski, Uuno omakorda lubas 15 minuti pärast kohtumispaigas olla.
Tagantjärele mõeldes nii läkski - onu Uuno saabus 15 minutit peale Arieli.
Võib-olla on isegi hea, et onu Uuno täpsusega ei hiilga. Elu on hulga huvitavam.
Igavusest pakatav Ariel ei viitsinud paigal seista nagu lipumast ja paiknes hooti ümber. Paar meetrit ühele poole, siis teisele.
Ühel hetkel paremale vaadates nägi ta eemalt lähenemas koletädi, kiirusega umbes 3 km/h.
"Mis inimesed kihutavad kolm kilomeetrit tunnis," imestas Ariel.
"Miks see koletädi mu poole kihutab," imestas Ariel veidi aja pärast. Igas suunas ju meetrite kaupa vaba ruumi.
"Kuule sina, mida sa jalutad siin mul tee peal ees," ütles koletädi ja traavis edasi.
Hämmeldunud Ariel ei osanud midagi vastata, pööras vaid ümber ja vaatas koletädile järele ning koletädi vaatas vastu.
Kumbki ei kukkunud surnult maha.
"Huvitav, mis pind tal perses oli," mõtles Ariel, vaatas juhuslikult maha ja taipas siis.
Peenike pruun joon.
Ilmselt oli koletädi ettevaatamatult teed ületades trammi ette jäänud ning ratta ja rööpa koostööna olid küljest lõigatud ta viimased lülid.
Õnneks ei tulnud buss täpselt ja Ariel jõudis ikkagi onu Uuno ära oodata ega jäänud tööle hinnaks.
Reklaam ühe mööduva bussi küljel ütles: "Kasuta ühistransporti! Kuukaardiga alates € 0.47 päev"
Ariel tegi kiire arvutuse, jagades kuukaardi hinna 18.53 kolmekümnega ja sai 0.62 eurot.
Kõige soodsam mittetallinlasele on osta 90 päeva pilet, mis teeb ühe päeva hinnaks € 0.59.
"Hangi puue ja sõida tasuta!" pole lihtsalt piisavalt ilus plakat. "Kolm ühe hinnaga!" see-eest oleks küll.
Teine reklaam bussiküljel soovitas loobuda autoga liiklemisest ja otsustada ühistranspordi kasuks. Tallinn.ee reisiplaneerija abil.
"Tere, kallis. Jõuan täna täpselt. Tee mulle võileib. Margus" teatas reklaam.
"Varem jäin ma kogu aeg hiljaks ja kodus ootas naine taignarulliga, aga nüüd kasutan ma reisiplaneerijat ja selle taignarulli võib ta pista teate küll kuhu. Peeter" teatas reklaam.
"Hm, " tegi Ariel ja otsustas reisiplaneerijale võimaluse anda.
Mida see tallinn.ee reisiplaneerija siis oskab? Näiteks pakkuda peatusenime "Vambola" kirjutamise juures variandina "Kernu rahvamaja", mis on iseenesest tore, sest ka selles sisaldub string "vam", aga kui ma olen terve peatusenime sisestanud, on selleks veidi liiga hilja.
Soovitada käia jalgsi 800 m, tõmmates joone linnulennul üle Kristiine Keskuse, A Le Coq Arena ja mingi asja, mis meenutas suuremat sorti pusa maale laotatud metalltaladest. Anda lihtsalt java.lang.ArrayIndexOutOfBoundsException-it.
Või siis...
Kui Ariel soovib jõuda 11:45 autobussijaama, alustades sellestsamast "Vambolast", kuvada järgmise instruktsiooni:
1. Alusta 11:01 peatusest "Vambola"
2. Kõnni 30 meetrit peatusesse "Vambola", kulutades sellele minuti
3. Oota 3 minutit peatuses "Vambola"
4. 11:05 astu bussi nr 17 ja sõida peatusesse "Püssirohu"
5. Kõnni 630 meetrit autobussijaama, kulutades selleks 13 minutit, jõudes kohale 11:30
"Miks ma peaks seal maha minema, " imestas Ariel, "järgmine peatus on ju "Autobussijaam" ja sinna sõidaks bussiga umbes 2 minutit."
"Kes küll kõnnib 630 meetrit 13 minutiga," imestas Ariel, "see teeb ju kõigest...."
"3 km/h. Oh türa küll."
Igatahes oli Ariel püüdlikult kell 11:01 kohal, kõndis seal minut aega, riskides rasvaste koletädide teele jäämisega ning seisis siis 3 minutit bussi oodates. Ja siis veel 3. Ja veel 3. Ja veel 3.
Reisiplaneerija ei arvesta asjaoluga, et mingile kõrgemale pühendatud püha puhul on puhkepäevane graafik. 11:05 ei tule bussi, järgmine pidi plaani järgi tulema 11:22. Tuli hoopis 11:28, aga hea seegi.
Ja peatus edaspidi nendes peatustes, mille siltidel ainukeseks numbriks 23.
"On see ikka 17?" hakkasid inimesed mõne aja pärast nihelema.
"Tänu kõrgemale, et me bussi peale jõudsime," ütlesid kummalised mees ja naine.
"Tänu kõrgemale, et jälle roheline tuli," kilkasid nad ekstaatiliselt iga foori juures.
Lisaks olid nad rõõmsad meeletu koguse tualettpaberi üle, mida neil hankida oli õnnestunud. Kunagi ei tea, millal võib tänu kõrgemale tagant pruuni joa välja lüüa.
Bussiakna siseküljel soovitas Tallinna Vee plakat kraanivett juua.
"Kraanivett? Nagu... päriselt? Päriselt päriselt?" mõtles Ariel.
Paranoiline Ariel otsustas osta tahavaatepeeglid.

Nada

Onu Uuno, kelle esimene armastus oli mu tädipoja elukaaslase ema, ja kes seega pole tegelikult üldse onu (ega Uuno), tegi vastutulelikult lähiümbruse tutvustuse ja erilise uhkusega näitas Maxima poodi.
"Vaata kui palju inimesi järjekorras on," teatas ta rõõmsalt.
"Alati, kui siia tulla, on järjekorrad poolde poodi," kordas ta üle, kui nägi, et see mulle muljet ei avaldanud.
Hmnjah. Maalt ja hobusega, ei saa aru saamagi, mida head on sentimeetrilaiustes riiulivahedes, milles lookleb human centipede. Iga kolmanda lüli nimi on Larissa (see on nagu see paksem koht vihmaussil, mis paljunemises osaleb vms vms).
Ja mitte ainult Maximas. Illusioon, et Tallinna ühistransport käib minuti täpsusega, purunes neljandal Tallinnas olemise päeval, kui ma otsustasin mingist vahepealsest peatusest jalgsi edasi minna, sest järgmise bussini oli plaani järgi üle kümne minuti. Mõni minut hiljem sõitis see buss must mööda, aga vähemalt sain värskes õhus jalutada ja leida poe, mille sildil kiri "Konsum". Tuju läks kohe heaks, selliseid silte on Tartus ka, aga nii kui ukse avasin, naeratas mulle vastu... human centipede. Inimestest ja kaupadest vaba ruumi oli umbes 1.52 ruutmeetrit. Kusagilt kuivainete riiulist vonksles aeg-ajalt välja müüja käsi. Tal oli isegi triipkoodilugeja!
"Onu Uuno, mis sul viga on?" tahtsin ma keset ekskursiooni küsida, aga võib-olla on viga hoopis minus. Võib-olla, kui spetsiaalsed prillid ette panna, näeks et...
(I have come here to chew bubblegum and lick ass... and I'm all out of bubblegum.)
See seletaks nii mõndagi. Nt miks on autod Tallinnas nii suured nagu nad on ja kiirendavad külg ees punase tule alt. Liiga palju gaasijalgu. Või miks juuakse seda asja, mis kraanist tuleb - umbes millegi sellise tarbimine on ilmselt harjumise asi. Võib-olla juba DNA-s sees. Ma pole veel ära õppinud, kummast kraanist tuleb atsetoon ja kummast mingi muu ollus.
Kõrvalkorteris turtskõõksub keegi nagu oleks tal orav kurgus. Ilmselt on ta esimene lüli.

Figaro siin, Figaro seal

Njah. Niipalju siis peakorterist, kuhu edaspidi satun vist üsna harva. Täna kella ühest kolisin ümber ühte teise kohta, mis asub... ühes teises kohas, umbes 23 km eemal. Dildo Plaza, jah, see see on. Mugavalt töökohale lähedal asuva korteri leidmine läks just veidi keerulisemaks. Plazas olen ma ilmselt augustini, aga võib-olla isegi aasta. Äkki oleks kaval midagi kergteisaldatavamat leida. Näiteks telk. Ja Tallinn on üks suur auk ja vanal heal eesti ajal tehtud ühistransport hüppab umbes täpselt nii nagu orav. Täiesti võimalik, et ühel heal hommikul oleks maja telgi seina küljes hoopis troll 2.

Järgmisena siis... ninasarvik?

Hommikul tšillis välisukse kõrval seinal orav. Lõuna ajal istus mu kõrvallauas Tarvi Martens. Põnev, jaa.

Esimene potsatus Tallinnast

Nii ongi. Midagi pikemat ei viitsi hetkel kirjutada. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, aga jällegi - ei viitsi mindipulga üleslaadimisvõimet uurida. Eks ta nirune ole, aga vähemalt on nett. Homme juba vut-vut tööle.

Djängo 4

"Et ma... võin siis tulla?" uuris Zem
"Jah, muidugi, lase aga käia" naeris Zemmeliine ja patsutas patja enda kõrval.
See oli kõige ilusam heli, mida Zem kunagi kuulnud oli, aga tal oli veel küsimusi.
"Aga mis sellest saab?" küsis ta nööri sikutades.
"Ei sellest ei ole midagi."
"Huvitav," pomises Zem, "tavaliselt on see probleemiks, noh, mitte alati, mitte alati, aga juhtub. Nii et võib, jah, et sellest ei ole siis midagi?"
"Oh miks, ei, ma tahtsin sind vaid segadusse ajada."
"Mismõttes?" kogeles Zem ja astus sammukese tagasi.
"Reach out and touch cake!" röögatas miski ta selja taga ja Zem teadis, mis edasi juhtuma hakkab.
Taak oli näljane.

Mobiiltelefonid

Ei. Neid meil ei ole.

Djängo 3

Jalad harkis ja neis värin, seisis Zem nõlval ja mõtles, mida edasi teha.
Jah, alla ta kuidagi saaks, ent pärast üles? Ta vaatas kallakut, päikeses tuhmilt säravat jääd ja jää vaatas vastu. Tume, paks, ulatudes juulini välja.
"Kui sa hea poiss oled, saad pärast väikese paki maasikanätsu," oli Zem talle lubanud.
Zem oli toona purjus, mäletas ta, seega see ei lugenud.
"Mis mõte sel üldse on?" lõi Zem käega ja otsustas parem ringiga minna, ent siis tõmmati köis pingule.

See Blogi!

Selle Blogi ainulaadsus seisneb selles, et iga komponent on juba iseenesest mitmetoimeline. Sellesse Blogisse kokku koondatud ja patenteeritud tehnoloogia alusel keerulise töötluse läbinuna omavad need kumulatiivset toimet ning moodustavad võimsa jõu, mis annab vapustavaid tulemusi ja mõjub meie organismile taastavalt (erinevalt mõnest tootest, mis on tehtud vanapaberist ning ei sisalda transrasvhappeid).
Juba Selle Blogi lugemise alguses paraneb oluliselt üldine enesetunne ja täheldatatakse ägedate haigussümptomite kadumist. Oma verd parandava toime tõttu laiendab ja täidab Selle Blogi lugemine kapillaarseid veresooni ning annab märgatavat kasu südame-veresoonkonna haiguste korral nagu arütmia, stenokardia, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, I-II staadiumi hüpertoonia, vegetatiivne düstoonia, veenilaiendid, tromboebiit.
Eriti kasulikku toimet avaldab Selle Blogi lugemine selliste ebameeldivate vaevuste puhul nagu peavalu, liigesevalud, halvatus, päraku-uurised, enesetapp, lihaste väsimine, vererõhu kõikumine, tundlikkus ilmastiku muutuste suhtes. Selle Blogi toime on hindamatu tugi- ja liikumiselundite haiguste korral, lugemine aitab suurepäraselt artriidi, artroosi, podagra, meniski ja puusaliigese vigastuste, reumatismi, neuriidi, osteokondroosi, radikuliidi, selgroovaevuste, kurvameelsuse ja kukekannuste vastu.
See Blogi toimib väga efektiivselt ka kilpnäärmehaiguste, paelussi, diabeedi ning samuti silmahaiguste (lühinägevus, glaukoom, konjuktiviit jm) korral.
Selle Blogi lugemine annab kiire ja positiivse tulemuse luumurdude ja operatsioonijärgsete õmbluste paranemisel, traumadest taastumisel, peale insultide ja infarktide üleelamist. See Blogi avaldab kiiret ja sihipärast toimet seedetrakti tegevuse paranemisele ja puhastab maksa ning seda kasutatakse edukalt düsbakterioosi, kroonilise koliidi, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite, pankreatiidi, hepatiidi, aneemia, põiekivide, tsüstiidi, hemorroidide ja nudinäpsuse korral.
Selle Blogi lugemine profülaktilisel eesmärgil aitab ennetada grippi, ülemiste hingamisteede haigusi, kõikvõimalikke bronhi- ja kopsuhaigusi (pneumoonia, bronhiit, astma), õnnetusi, annab suurepärase tulemuse põskkoopapõletiku, parodontoosi, kõrvapõletiku jm korral.
See Blogi normaliseerib reproduktiivorganite tööd (taastab meestel potentsi, naistel viljakust). Kasutatakse günekoloogiliste haiguste ja prostatiidi ning adenoomi puhul.
Sellel Blogil on põletikuvastased, kasvajate vastased ja antimikroobsed omadused. See võimaldab kergendada selliseid ebameeldivaid ja ohtlikke haigusi nagu seenhaigused, herpes, psoriaas, neurodermatiit, ekseem ning samuti põletused, haavad, külmumised ja kooma.
See Blogi ei ole arstirohi!

Tere! Olen 65-aastane. Tarvitasin Seda Blogi ühe kuuri ja selle aja jooksul liigestele mõjus ideaalselt! Nüüd enam ei tarvita tablette ega salvi! Andis energiat, närvisüsteem on tugevam, kaksteistsõrmiku töö tuli normi! Ka edaspidi loen Seda Blogi!
-Leida Kärdlast

Tere! Olen 70-aastane. Mu käelaba peal oli ekseem, millega ma olin hädas 9 aastat! Ükski kreem ega palsam ei ravinud seda täielikult ära! Seda Blogi keerasin mõned korrad ümber käe ja pärast avastasin, et mu käelaba on täiesti puhas! Nüüd on sellest möödas 3 kuud ja käsi on ikka puhas!
-Vello Lihulast

Tere! Olen 71-aastane. Seda Blogi tarvitasin kaks kuuri, väga hästi mõjus närvisüsteemile, seedimisele! Käte peal oli lööve, ja kehanahk oli üldse paha, sügeles kogu aeg, nüüd on palju paremaks läinud! Ei vaeva enam unetus! Aitäh Selle Blogi eest!
-Maiu Tartust

Tere! Olen 67-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 3 kuuri! Mõjus väga hästi seedimisele, liigestele! Bronhid said ka puhtaks! Südamehäired on kadunud, vererõhk tuli normi, üldine enesetunne on läinud paremaks!
-Ilmar Põlvast

Tere! Olen 82-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 3 kuuri! Saan mitmedest probleemidest vaikselt lahti - kadusid krambid sääremarjades, hingamisvaevused (köha, õhupuudus)! Enne ei talunud sääsehammustusi, tekkisid suured mullid ja tohutu sügelemine! Nüüd on see mure kadunud! Samuti vererõhk normaliseerus! Olen teinud kompresse liigestele, valud on kadunud! Kätel ekseemi moodi lõhenemine paranenud! Uni on rahulikumaks läinud, seedimine on paranenud! Enesetunne on hea, energiat jätkub terveks päevaks! Kavatsen teha veel 2 kuuri! Ja soovitan kõigile Seda Blogi, kes hoolitseb oma tervisest!
-Tiiu Pärnust

Tere! Olen 58-aastane. Tarvitasin Seda Blogi 2 kuuri! Must sõideti üle, aga nüüd on see mure kadunud! Väga hästi mõjus liigestele, närvisüsteemile! Samuti vererõhk tuli normi! Enne oli mälu halb, tekkisid suured lüngad. Aitas väga hästi tetrapleegia ja genitaalatroofia jaoks! Nüüd on kõik korras! Must sõideti üle, aga nüüd on see mure kadunud! Tere!
-Üügu Vokast